KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 12. mai 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-19-6613 Tsiviilasi Ahti Tilga (p

) § 82 lg 4 ja § 5 lg 2). ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Tartu Maakohtu
2. juuli
3. a määrusega kuulutati välja Ahti Tilga (võlgnik) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael (pankrotihaldur).
5. jaanuaril 2022 toimus võlausaldajate üldkoosolek Tootem OÜ (võlausaldaja, Tootem), OÜ Walton (võlausaldaja, Walton) ja osaühingu Centuurios (võlausaldaja, Centuurios)
6. detsembril 2021 võlgniku pankrotimenetlusse esitatud nõuete kaitsmiseks ja pankrotimenetluse lõpetamiseks. Pankrotihaldur määras sellel üldkoosolekul mh AML Services Limited-le (võlausaldaja, AML) 46 häält, Tootemile 7 häält, Centuuriosele 23 häält ja Waltonile 8 häält. 2.
7. Altestek OY (võlausaldaja, Altestek) vaidlustas halduri poolt AML-ile määratud 46 häält. 2.
8. Walton, Liina Tilk ja AML vaidlustasid halduri poolt Tootemile määratud 7 häält, Centuuriosele määratud 23 häält ja Waltonile määratud 8 häält. Vastuväite esitanud võlausaldajate arvates ei ole Waltonil
9. detsembril 2021 esitatud nõudeavalduses märgitud nõuet, mistõttu ei saanud ta osa sellest nõudest Centuuriosele ja Tootemile kehtivalt loovutada. 2.
10. Ülejäänud võlausaldajatele määratud häälte arvule vastuväiteid ei esitatud. 2 MAAKOHTU SEISUKOHT
11. Maakohus määras
12. märtsi
13. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses AMLile 46 häält, Tootemile 0 häält, Centuuriosele 0 häält ja Waltonile 0 häält. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Määruse põhjenduste kohaselt on kohus
14. augusti
15. a määrusega, mis jõustus
16. novembri
17. a Tartu Ringkonnakohtu määrusega, määranud AML-ile 46 häält. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid alust määrata AML-ile

§ 82lg 7 järgi teistsuguse häälte arvu.

Vaidlus AML-i nõude võimaliku tühisuse või aegumise üle lahendatakse nõude tunnustamise vaidluses tsiviilasjas nr 2-19-

1. Tootem, Centuurios ja Walton on esitanud nõuded pankrotimenetlusse enam kui kaks aastat pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist ning need tulenevad Waltoni äriregistrikaardile kantud juhatuse liikme Jekaterina Kirsi hinnangul Waltoni kontolt tehtud väljamaksetest kolmandatele isikutele ja välja võetud sularahast, millega on võlgnik Waltoni endise juhatuse liikmena tekitanud äriühingule kahju. Walton loovutas osa väidetavast kahjunõudest võlgniku vastu Centuuriosele ja Tootemile. Asjas on vaidlus selle üle, kes on Waltoni juhatuse liige, st kellel on õigus Waltonit esindada. Waltoni juhatuse liikmena on äriregistrisse kantud alates
2. detsembrist 2021 J. Kirss. Sellel kandel ei ole aga õigustloovat tähendust, see on deklaratiivne (äriseadustiku (ÄS) § 145 lg 1 p 5, § 184 lg 1 kolmas lause). ÄS § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab kohus arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega. Margus Lentsiuse väitel on tema valitud Waltoni juhatuse liikmeks osanike
3. detsembri 2021 otsusega, mille alusel on
4. jaanuaril 2022 esitatud kandeavaldus, mis üldkoosoleku toimumise ajal oli registriosakonna menetluses. Kohtute infosüsteemi järgi kinnitati maakohtu
5. jaanuari
6. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-980 Tootemi (esindaja vandeadvokaat Rene Varul) kui hageja ja Waltoni (esindaja juhatuse liige J. Kirss) kui kostja vaheline kompromiss, millega kostja tunnistas Waltoni
7. detsembri
8. a osanike koosolekul vastu võetud otsuste, sh Waltoni uue juhatuse liikme valimise kohta, tühisust. Nimetatud määruse peale on esitanud määruskaebuse Walton (esindaja juhatuse liige Margus Lentsius), kelle arvates on R. Varul ja J. Kirss teadlikult eksitanud maakohut eesmärgiga lahendada vaidlus jõustuva kohtulahendiga ilma, et kaasataks menetlusse teisi isikuid peale nende endi. Maakohtu
9. veebruari
10. a määrusega samas tsiviilasjas on eelnimetatud määrus tühistatud. Tootem on selle määruse peale esitanud määruskaebuse, mis on Tartu Ringkonnakohtu menetluses. Tartu Maakohtu registriosakond tegi
11. jaanuaril 2022 eitava kandemääruse, tuginedes maakohtu
12. jaanuari
13. a määrusele. Maakohtu
14. märtsi
15. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-2727 on rahuldatud Waltoni ja L. Tilga
16. veebruari
17. a määruskaebus, registriosakonna kohtunikuabi 3
18. jaanuari
19. a eitav kandemäärus tühistatud ning M. Lentsiuse ja L. Tilga kandeavaldus saadetud uueks kande tegemise otsustamiseks registriosakonnale. Lisaks eelnimetatud tsiviilasjadele on Tartu Maakohtu menetluses
20. veebruaril 2022 esitatud L. Tilga hagi Waltoni vastu osanike
21. novembri
22. a koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks) tsiviilasjas nr 2-22-
23. Waltoni enamusosanik L. Tilk on vaidlustanud mõlemad Waltoni osanike otsused, st nii Heiki Liivati tagasikutsumise kehtivuse kui ka J. Kirsi juhatuse liikmeks valimise. Waltoni registrikaardile kantud J. Kirsi esindusõigus Waltoni esindamisel on seega ebaselge ja tõendamata. Tegemist võib olla isikuga, kellel puudub õigus Waltoni esindamiseks. Waltoni
24. detsembri
25. a nõudeavaldus ja loovutuslepingud, millega Walton loovutas osa oma nõudest Tootemile, on allkirjastatud J. Kirsi poolt. Kuna ei ole selge, kas J. Kirsil on õigus Waltoni esindamiseks, ei ole võimalik Waltonile ega temalt nõude loovutuse teel saanud võlausaldajatele (Centuurios ja Tootem) hääli määrata. Waltoni seadusliku esindaja väljaselgitamine on määrava tähtsusega võlgniku pankrotimenetluses häälte arvu määramisel, kuna sellest sõltub otseselt Waltoni, Centuuriose ja Tootemi nõudeõiguse olemasolu. Samas ei saa kohtunik selgitada Waltoni seaduslikku esindajat välja häälte määramise vaidluse lahendamisel (ehk asuda lahendama hagimenetluses olevaid tsiviilasju), vaid see tuleb tuvastada pankrotimenetluse väliselt. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
26. Tootem, Centuurios ja Walton paluvad
27. aprillil 2022 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis Tootemile, Centuuriosele ja Waltonile hääled määramata ning teha selles osas uus määrus, millega määrata Tootemile, Centuuriosele ja Waltonile võlgniku pankrotimenetluses hääled nõudeavaldustes märgitud ulatuses. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus jätnud hääled ebaõigesti määramata. Kui võlausaldaja nõudeavalduses on esitatud nõude sisu, alus ja suurus ning sellele on lisatud nõuet tõendavad dokumendid, ei saa häälte arvu määramisel otsustada, kas nõue on tõendatud või mitte ega jätta hääli sel põhjusel määramata. Nõuete sisuline kontroll toimub nõuete kaitsmisel. Maakohus on praegusel juhul asunud hindama, kas J. Kirss on valitud Waltoni osanike poolt õiguspäraselt juhatuse liikmeks või mitte. Kuna J. Kirss on Waltoni registrikaardilt nähtuvalt juhatuse liige, oleks maakohus pidanud eeldama, et tema esindusõigus on kehtiv. Ka küsimused nõudeavalduse esitaja esindusõiguse ja nõude osalise loovutuse kehtivuse kohta kuuluvad nõuete kaitsmise menetlusse ja sellega ei peaks tegelema häälte määramisel. Maakohus oleks pidanud andma võlausaldajatele võimaluse kõrvaldada kahtlus J. Kirsi esindusõiguse kohta. Võlausaldajad selgitavad seetõttu J. Kirsi Waltoni juhatuse liikmeks valimist määruskaebuses. Tootem Waltoni osanikuna kutsus kokku Waltoni osanike koosoleku juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uue liikme valimiseks
28. oktoobril
29. Waltoni juhatuse liige H. Liivat ise koosolekut kokku ei kutsunud. Tootem edastas kutse ka L. Tilgale kui teisele Waltoni osanikule. Kuna L. Tilk koosolekule ei ilmunud, ei olnud koosolek otsustusvõimeline ning Tootem kutsus kokku korduskoosoleku
30. novembril
31. Kuigi L. Tilk ei ilmunud ka 4 sellele koosolekule, oli koosolek ÄS § 171 lg 6 alusel otsustusvõimeline. Sellel koosolekul kutsuti Waltoni senine juhatuse liige H. Liivat tagasi ja uueks juhatuse liikmeks valiti J. Kirss. J. Kirss on ka äriregistrisse kantud Waltoni juhatuse liikmena. L. Tilk on tsiviilasjas nr 2-222307 vaidlustanud Waltoni
32. novembri
33. a koosoleku osanike otsused ja J. Kirsi juhatuse liikmeks valimise. L. Tilga peamine etteheide seisneb selles, et teda ei kutsutud Waltoni koosolekutele, kuid tegelikkuses ei ilmunud ta saadetud kutsetele vaatamata ise kohale. M. Lentsiuse väitel on tema valitud
34. detsembri
35. a osanike otsusega Waltoni juhatuse liikmeks. Samas on
36. märtsi
37. a osanike koosoleku protokolli kohaselt M. Lentsius valitud Waltoni juhatuse liikmeks alates
38. märtsist 2022, lisaks ei ole M. Lentsiust registrisse veel kantud ja K. Kirssi juhatusest tagasi kutsutud. Järelikult ei saanud M. Lentsius olla Waltoni juhatuse liikmeks nõudeavalduse esitamise ja nõuete loovutamise ajal. Seejuures on notar
39. märtsi
40. a koosoleku aja tühistanud. Seetõttu on koosoleku toimumine
41. märtsil 2022 arusaamatu. Tootem kavatseb ka Waltoni
42. märtsi
43. a osanike otsused vaidlustada, kuna see oli õigusvastane. Waltoni osanike koosolek toimub
44. aprillil
46. Pankrotihaldur nõustub maakohtu määrusega ning palub jätta see muutmata.
47. Waltoni M. Lentsiuse kaudu esitatud arvamuse kohaselt tuleb kontrollida vandeadvokaadi A. Valgu esindusõigust Waltoni nimel määruskaebuse esitamisel ning jätta esindusõiguse puudumise korral määruskaebus läbi vaatamata ja menetluskulud esindusõiguseta isiku kanda. Esindusõiguse olemasolul palub võlausaldaja jätta määruskaebus rahuldamata. Tootemi ja Centuuriose määruskaebused palub võlausaldaja jätta samuti rahuldamata. Menetluskulud palub võlausaldaja jätta määruskaebuse esitajate kanda. Waltoni juhatuse liikmeks oli kuni
48. detsembrini H. Liivat ning alates
49. detsembrist 2021 M. Lentsius. J. Kirss ei ole kunagi olnud Waltoni juhatuse liikmeks. Tema poolt tehtud väidetavad nõuete loovutused seotud isikutele (Tootemile ja Centuuriosele) ei ole kehtivad lisaks J. Kirsi esindusõiguse puudumisele ka Waltoni osanike sellekohase otsuse puudumise tõttu.
50. L. Tilk palub kontrollida vandeadvokaadi A. Valgu esindusõigust Waltoni nimel määruskaebuse esitamisel ning palub esindusõiguse puudumise korral jätta määruskaebus läbi vaatamata ja menetluskulud esindusõiguseta isiku kanda. Esindusõiguse olemasolul palub L. Tilk jätta määruskaebus rahuldamata. Tootemi ja Centuuriose määruskaebused palub L. Tilk jätta samuti rahuldamata. Menetluskulud palub L. Tilk jätta määruskaebuse esitajate kanda. Maakohus leidis põhjendatult, et J. Kirsi esindusõigus Waltoni esindamisel on ebaselge ja tõendamata. L. Tilk on Waltoni enamusosanik (talle kuulub 71,95% osakapitalist). Waltoni teisele osanikule (Tootem) kuulub 28,05% osakapitalist. L. Tilk sai äriregistrist
51. a detsembris teada, et
52. novembri
53. a kandeavalduse alusel on Waltoni juhatuse liikmena äriregistrisse kantud J. Kirss, keda L. Tilk pole kunagi kohanud. Koosolekule, kus J. Kirss väidetavalt juhatuse liikmeks valiti, L. Tilka ei kutsutud. Ühelegi järgmisele koosolekule ei ole Tootem ilmunud, vaid vaidlustab valimatult kõik L. Tilga häältega vastuvõetavad otsused. L. Tilk ei tunnista J. Kirssi Waltoni juhatuse liikmena. 5 Pankrotimenetluses võlausaldajatele häälte määramisel tuleb mh arvesse võtta tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-tes 1 ja 2 ning võlaõigusseaduse § 6 lg-s 2 kehtestatud hea usu põhimõtet. Nõuete kunstliku loomise ja nende loovutamise eesmärk on omandada kontroll võlgniku pankrotimenetluses pärast seda, kui Tootemi nõue täies ulatuses rahuldati. See ei ole eesmärk, millele kohtutel tuleks anda õiguskaitset. J. Kirsil puudub õigus Waltoni esindamiseks, mistõttu on väidetavalt tema kaudu Waltonilt omandatud nõuete osas põhjendatult hääled määramata jäetud. Tootem on väikeosanikuna oma positsiooni kuritarvitanud ning dokumente võltsides saavutanud olukorra, kus äriregistrisse kanti Waltoni juhatuse liikmena Tootemi juhatuse liige J. Kirss. Waltoni osanike
54. novembri
55. a otsuste kehtivus on vaidlustatud tsiviilasjas 2-22-
56. Waltoni osanike
57. detsembri
58. a koosolekul valiti juhatuse liikmeks M. Lentsius. Waltoni osanike
59. märtsi
60. a koosolekul kinnitati üle
61. detsembri
62. a otsused. Vandeadvokaat A. Valk eksitab teadlikult kohut
63. märtsi
64. a koosoleku aja tühistamisega ja
65. aprillil 2022 väidetavalt kokku kutsutud osanike koosolekuga. Pankrotihaldur ega maakohus ei määra hääli selle järgi, kas nõudeavaldus on esitatud ja tõendid formaalselt lisatud, vaid hindab esitatud nõudeavaldusi ja nendele esitatud vastuväiteid sisuliselt. Häälte arvu määramisel saab ja tuleb välistada õiguste kuritarvitamine.
66. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
67. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
68. Tootem, Centuurios ja Walton on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles jäeti neile hääled määramata. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus AML-ile hääled määras (46 häält). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebuses vaidlustatud osas.
69. Tootem, Centuurios ja Walton ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et neile jäeti põhjendamatult hääled määramata. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. ning kooskõlas Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 11.
70. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud määruskaebuses esitatud väited, nagu ei saaks ebaselge ja tõendamata esindusõigus olla aluseks jätta võlausaldajale 6 pankrotimenetluses hääled määramata.

§ 82

lg 1 järgi on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. See aga ei tähenda, et võlausaldajale tuleks alati määrata hääled nõudeavalduses märgitud suuruses. Selleks, et võlausaldajal tekiks häälte saamise õigus, peavad esmalt olema täidetud formaalsed eeldused. Võlausaldajal tuleb häälte saamiseks esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles on märgitud nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga, ning millele on lisatud nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid (

§ 94lg 1).

Nõudeavaldusele kirjutab alla võlausaldaja. Kui nõudeavalduse esitab esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi (

§ 94lg 2).

Lisaks peavad eelnimetatud dokumendid olema jõudnud halduri käsutusse vähemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut (

§ 82lg 3).

Seega peab häälte saamiseks mh nõudeavalduse esitaja esindusõigus olema selge ja tõendatud. 11.

1. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et J. Kirsi õigus Waltoni esindamisel
2. detsembril 2021 (sh võlgniku pankrotimenetlusse Waltoni nõudeavalduse esitamisel ning võlgniku vastu väidetava nõude loovutamisel Tootemile ja Centuuriosele) on ebaselge ja tõendamata. Seega ei olnud formaalsed eeldused Waltonile häälte arvu määramiseks täidetud. Samuti leidis maakohus õigesti, et häälte arvu määramise raames nõudeavalduse esitaja esindusõiguse hindamisel ei saa lähtuda ainuüksi äriregistrisse kantud juhatuse liikme kandest. Seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov. Kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab kohus arvestama osanike otsusega, mitte äriregistrisse kantud andmetega. Asjas ongi aga vaidlus J. Kirsi ja M. Lentsiuse juhatusse valimise osanike otsuste kehtivuse osas. Eelnevast tulenevalt ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult Waltonile J. Kirsi ebaselge ja tõendamata esindusõiguse tõttu hääled määramata. Kuivõrd Tootemi ja Centuuriose
3. detsembril 2021 esitatud nõuete olemasolu pankrotimenetluses sõltub ennekõike sellest, kas J. Kirsil oli õigus Waltoni seadusjärgse esindajana võlgniku vastu olevaid väidetavaid nõudeid loovutada, kuid J. Kirsi kõnealune esindusõigus on ebaselge ja tõendamata, ei ole põhjendatud määrata hääli ka Tootemile ja Centuuriosele. Ringkonnakohtu arvates on ka pankrotimenetluse eesmärkidega kooskõlas häälte arvu määramise menetluses välistada hääle andmine mh olukorras, kus nõudeavalduse esitaja esindusõigus on ebaselge ja tõendamata ning häälte arvu määramisel tähtsust omavad dokumendid on omavahel vastuolus (mh on pooleli nõudeavalduse esitaja esindusõigust ja nõudeid puudutavad kohtuvaidlused). Sellised ebaselged nõuded ei tohiks anda võlausaldajale pankrotimenetluses (sh hääletamisel) mingit eelist. 11.
4. Ringkonnakohus märgib, et häälte arvu määramise menetluses ei saa kohus lahendada sisulist vaidlust Waltoni seadusjärgse esindusõiguse kohta, vaid see tuleb lahendada pankrotimenetluse väliselt (Waltoni osanike otsuste vaidlustamisel) või pankrotimenetluses nõuete kaitsmise menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu seisukohad vastuolus Riigikohtu poolt
5. jaanuaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11 tehtud määruses 7 esitatud käsitlusega. Viidatud lahend ei välista kohtu poolt nõude õigusliku põhistatuse hindamist häälte arvu määramise menetluses. Eelnevat arvestades ei vasta ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väidetele J. Kirsi ja M. Lentsiuse juhatuse liikmeks valimise otsuste kehtivuse kohta.
6. Waltoni nimel esitatud määruskaebuse lubatavuse hindamisel saab ringkonnakohtu hinnangul siiski erandlikult lähtuda registrikandest juhatuse liikme kohta (vt nt registrimenetluses esitatud määruskaebuse kohta: Riigikohtu
7. oktoobri
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 20). Käesoleva asja lahendamisel ei saa lõplikult otsustada juhatuse liikme kande õigsuse üle ning asja menetluse peatamist kuni vaidluse lahendamiseni ei saa kohus

§ 27lg-st 3 tuleneva piirangu tõttu kaaluda.

Kuna määruskaebuse esitamise ajal on J. Kirss kantud äriregistrisse Waltoni juhatuse liikmena, tuleb eelmärgitut arvestades asuda seisukohale, et tal oli õigus volitada vandeadvokaat A. Valku esitama Waltoni nimel määruskaebust maakohtu määruse peale.

1. Eelmärgitust tulenevalt jättis maakohus põhjendatult Tootemile, Centuuriosele ja Waltonile hääled määramata. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
2. Häälte määramine pankrotimenetluses toimub eelkõige menetlusosaliste endi huvides. Seetõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin 8 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest