Obsah (14)

§ 371§ 657§ 659§ 377§ 381§ 363§ 235§ 234§ 378§ 382§ 173§ 666§ 390§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-20440 Tsiviilasi UAB „Aplinkosaugos darbai ir konsultacij

) § 383 lg 11)). Hageja on tasunud tagatise

1. jaanuaril
2. Maakohus leidis, et kohtuliku hüpoteegi seadmine hagi tagamise abinõuna tagab kohtuotsuse täitmise võimaluse ning on kostja jaoks kõige vähem koormav hagi tagamise abinõu, kuna antud abinõu ei piira kostja õigusi kinnistuid kasutada. Kohus leidis, et hageja taotlus hagi tagamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis kontrollimata kohtualluvuse ja lahendas taotluse, mis allub Läti kohtule. Töövõtulepingu punktis 21.2 on pooled kokku leppinud, et mistahes vaidlused lahendatakse Läti menetlusreeglite kohaselt Läti kohtus ehk tegemist on kohtualluvuse kokkuleppega. Töövõtulepingu lisa 1 kohaselt oli tööde teostamise kohaks Riia, mistõttu on loogiline, et pooled leppisid kokku Läti kohtualluvuses. Pooled on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe Brüssel I (bis) määruse artikkel 25 lg 1 mõistes ja vaidlus tuleb lahendada Läti kohtus.

§ 371

lg 1 p 2 alusel oleks maakohus pidanud keelduma hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse menetlemisest. Tegemist on olulise menetlusveaga, mille tõttu tuleb vaidlustatud kohtumäärus tühistada. Kostja märgib, et käimasolevas vaidluses ei esine alust Eesti õiguse kohaldamiseks ja hageja ei ole põhjendanud, millisel alusel ta nõudele Eesti õigust kohaldas. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (edaspidi Rooma I määrus) artikkel 4 lg 1 p b) kohaselt olukorras, kus kohalduvat õigust ei ole valitud, tuleb kohaldada selle riigi õigust, kus on teenuse osutaja harilik viibimiskoht. Kuivõrd töövõtja kui teenuse osutaja on Leedu ettevõte, siis tuleb käesoleval juhul kohaldada Leedu õigust. 3 Maakohus jättis kontrollimata ja põhjendamata hagi tagamise peamise aluse, st hagi tagamata on kohtuotsuse täitmine võimatu või raskendatud. Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et äriühing, mis avalike andmete kohaselt omab 19 miljoni euro suurust aastast käivet ja pakub tööd ligi 200 töötajale, ei oleks võimeline vajadusel tasuma vähem kui 200 000 euro suurust võlanõuet. Kostjale kuulub kaks kinnistut Kohtla-Järvel. Puudub igasugune mõistlik põhjus arvata, nagu esineks hagi tagamata jätmisel risk, et nende kinnistute arvel ei saaks vajadusel täita kohtuotsust. Kostjal on piisavalt vara, mille arvelt on võimalik täita hagiavalduse aluseks olevad nõuded.

1. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vaidlus allub Viru Maakohtule. Lepingu p-s 21.21 olid pooled kokku leppinud selles, et: „Kui vaidluse või muu erimeelsuse lahendamine läbirääkimiste teel ei õnnestu, lahendatakse vaidlus Läti Vabariigi õigusaktides määratud korras“. Läti tsiviilkohtumenetluse seaduse § 26 näeb ette, et juriidiliste isikute vastu esitatakse hagi kohtusse lähtudes nende juriidilisest aadressist. Kostja juriidiline aadress ehk asukoht on Eestis, seega allub käesolev vaidlus Eesti kohtule. Kohtul puudub alus keelduda üksikute taotluste menetlemisest ja lahendamisest olukorras, kus hagi on juba menetlusse võetud, kostja hagi menetlusse võtmist ei vaidlustanud ning kaebetähtaeg on möödunud. Kostja käsitlus Leedu Vabariigi õiguse kohaldamisest on vastuoluline ja väär. Hagi tagamine oli põhjendatud. Hagi tagamise aluse esinemist kinnitab täiendavalt ka kostja poolt määruskaebusele lisatud kostja
2. a majandusaasta aruanne. Kostja ei ole esitanud äriregistrile
3. a majandusaasta aruannet. Arvestades, et kostjal puuduvad käibevahendid riigi ees maksukohustuste nõuetekohaseks täitmiseks ning viimase majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu puudub selge ülevaade kostja rahaliste vahendite ning hõlpsasti realiseeritava käibevara kohta, on tõenäoline, et kostja ei ole võimeline kohtuotsust täitma muul viisil kui temale kuuluva põhivara - kinnisvara - arvelt.
4. Hageja täiendava seisukoha kohaselt saab ringkonnakohus hagi tagamise küsimuse õiguspärasuse üle otsustamisel tugineda Eesti

-ile sõltumata asja sisulise lahendamise käigus põhivaidlusele kohaldatavast õigusest. Põhivaidluse lahendamisel kohaldamisele kuuluva õiguse küsimus kuulub lahendamisele aga maakohtu menetluses pärast hagi tagamise määruskaebemenetluse lõppemist (rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS) § 4 lg 1). Asi allub Viru Maakohtule. Hageja esitas väljavõtte Leedu tsiviilkoodeksist. Kui kohaldamisele kuulub Leedu õigus, on hageja nõue põhjendatud kahju hüvitamise nõudena saamata jäänud tulu nõudes (vt artiklid 6.246, 6.249, 6.247 ning 6.681 jj), kuid alternatiivselt ka muudel võimalikel alustel (sh täitmisnõue jm).

1. Kostja täiendava seisukoha kohaselt on pooled kokku leppinud, et vaidlused lahendatakse Läti menetlusreeglite kohaselt Läti kohtus ehk tegemist on kohtualluvuse kokkuleppega. Kuna praegusel juhul on töövõtulepingu punktis 21.2 lepitud kokku Läti Vabariigi menetlusreeglite kohaldamises (vastavat tõlgendust on jaatanud ka hageja), siis on pooled Leedu Vabariigi kohtupraktikast tulenevalt sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe ja määranud vaidluse lahendamiseks pädevateks kohtuteks Läti Vabariigi kohtud. Maakohus pidanuks seetõttu keelduma hagi tagamise taotluse menetlemisest ja lahendamisest. Kostja hinnangul puudub alus hagi tagamiseks, kuivõrd kostja on tõendanud, et hagi ei allu Eesti Vabariigi kohtutele ja liiatigi ei ole ohus võimaliku kohtuotsuse täitmine, kuivõrd kostjal on piisaval hulgal raha mistahes võimaliku hageja nõude täitmiseks. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse põhjendusi (

§ 657

lg 1 p 21 ja

§ 659

). 8.

§ 377

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. 8.1 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lõppjärelduses õigesti leidnud, et

§ 377

lg 1 alusel on hagi tagamine põhjendatud, kuid ringkonnakohtu hinnangul on maakohus määrust puudulikult põhjendanud, jättes hindamata hagi õigusliku perspektiivikuse ning hagi tagamise eelduste olemasolu. Hagi tagamise puhul tuleb kontrollida, kas hagi rahuldamiseks esineb mõistlik edukuse perspektiiv. Maakohus on lahendi tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust. Ringkonnakohtul on võimalik see rikkumine kõrvaldada. Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab

§ 381

lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud

§-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab

§ 363

lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (

§ 235ja § 381 lg 2) (vt ka Riigikohtu 3.

veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 16–18). 8.2 Ringkonnakohtu hinnangul vastab hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav ning seda ei saa pidada õiguslikult perspektiivituks. Hagi tagamise üheks eelduseks on hagi õiguslik perspektiivikus. Hagi tagamise taotluse lahendamisel hagi õiguslikku perspektiivi hinnates peab kohus mh kontrollima, kas hageja on nõuet ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud

§ 235mõttes.

Väite põhistamine tähendab, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hagi on perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilajas nr 3-2-1-193-13, p 12) Hageja on esitanud hagi VÕS § 655 lg 1 alusel töövõtulepingus kokkulepitud tasu väljamõistmiseks. Kui tellija on töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada (vt selle kohta ka Riigikohtu 20. oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-16, p 13). Ringkonnakohus nõustub kostja määruskaebuses toodud seisukohaga, et käesolevas tsiviilasjas tuleb kohaldada Leedu Vabariigi õigust. Asjas tuleb kohalduv õigus kindlaks määrata Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008. a määruse 593/2008 (Rooma I määrus) järgi, mida kohaldatakse lepingutele tsiviil- ja kaubandusasjades, mis on sõlmitud alates 17. detsembrist 2009 (määruse art-d 1 ja 28). Rooma I määruse artikkel 4 p 1

1. b)sätestab, et kui lepingu suhtes kohaldatavat õigust ei ole valitud vastavalt artiklile 3 ning ilma et see piiraks artiklite 5 kuni 8 kohaldamist, on teenuse osutamise leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus on teenuse osutaja harilik viibimiskoht. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et pooltevaheline leping ei ole oma olemuselt teenuse osutamise leping vaid töövõtuleping ning seetõttu ei ole Rooma I määruse artikkel 4 p 1
2. b)asjakohane. Euroopa Kohus on 25. märtsi 2021. a otsuses kohtuasjas 5 nr C-307/19 p-s 93 määratlenud mõiste „teenused“ määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 1 alapunkti b teise taande tähenduses, mis tähendab vähemalt seda, et lepingupool, kes teenust osutab, tegeleb tasu eest mingi kindla tegevusega (vt selle kohta Euroopa Kohtu 8. märtsi 2018. aasta kohtuotsus Saey Home & Garden, C-64/17, p 38 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul leppisid pooled sõlmitud lepinguga kokku, et hageja teostab kostjale töid ning kostja kohustub maksma hagejale tehtud töö eest tasu. Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping oma olemuselt teenuse osutamise leping Rooma I määruse artikkel 4 p 1
3. b)tähenduses ning viidatud säte kuulub kohaldamisele. Kuivõrd töövõtja (hageja) kui teenuse osutaja harilik viibimiskoht on Leedus, siis kuulub kohaldamisele Leedu õigus. REÕS § 4 ja

§ 234

järgi peab kohus tegema kohaldatava välisriigi õiguse sisu kindlaks, kasutades selleks vajaduse korral poolte abi. Hageja esitas ringkonnakohtule inglisekeelse väljavõtte Leedu tsiviilkoodeksist, milles on välja toodud sätted, millised võivad hageja arvates asjas tähtsust omada. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitatud asjaolude õigsust eeldades võimalik, et hagejal võib olla nõue kostja vastu ka Leedu õiguse järgi. Leedu tsiviilkoodeksi artikkel 6.658 lg 4 on oma olemuselt sarnane säte VÕS §-le 655. Selle kohaselt on tellijal mõjuval põhjusel õigus töövõtuleping enne selle täitmist üles öelda, kuid ta peab hüvitama töövõtjale sellest tingitud kahju, sh majandusliku kahju. Sisuliselt saab hagis toodud asjaoludel olla hagejal kostja vastu saamata jäänud tulu hüvitamise nõue Leedu tsiviilkoodeksi artikkel 6.249 lg 1 kohaselt. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitatud asjaolude õigsust eeldades hageja nõude rahuldamine vähemalt osaliselt võimalik ehk hagi ei saa pidada õiguslikult perspektiivituks. Samuti on hagiavalduses nõuet piisavalt põhistatud. Hageja on välja toonud, et pooled sõlmisid lepingu, mille kostja enne selle täitmist üles ütles. Seejuures on hageja esitanud nii lepingu kui ka kostja ülesütlemisavalduse. Nõude suuruse põhistamiseks on hageja esitanud kalkulatsioonid. Kostja ei ole määruskaebuses hageja esitatud asjaoludele ka vastu vaielnud. Kohus saab hagis ja hagi tagamise avalduses väljatoodud asjaolud ja nende puudumise lõplikult tuvastada asja sisulisel lahendamisel. Ringkonnakohus märgib, et arvestades hagi tagamise menetluse olemust, kus asja sisuliselt ei lahendata, vaid antakse üksnes esialgne hinnang nõude põhistatusele, on ringkonnakohus lähtunud Leedu õiguse kindlakstegemisel üksnes Leedu tsiviilkoodeksi teksti grammatilisest tõlgendusest. Asja sisulisel lahendamisel on kohtul ja pooltel võimalik esitada ja koguda täiendavaid tõendeid Leedu õiguse sisu kohta. 8.3 Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et hagi tagamise eeldused on täitmata.

§ 377

lg 1 järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine. Olukorras, kus hageja nõue on suur ning võib esineda oht, et kostja ei suuda seda rahuldada, on hagi tagamine õigustatud. Sealjuures saab kohus arvesse võtta nt hageja nõude suurust, kostja majanduslikku seisundit, sealhulgas kostjale kuuluvat likviidset vara, põhivara väärtust ning viletsaid majandustulemusi (nt kahjumi deklareerimine) (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-11, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja praegusel juhul põhistanud, et kostja majandusliku seisundi tõttu on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist. Hagi tagamise määruse tegemise ajaks ei olnud kostja esitanud
3. a majandusaasta aruannet. Ainuüksi majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata jätmine võib olla hagi tagamise aluseks (vt Riigikohtu
4. märtsi
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10, p 11). Kostja on
6. a majandusaasta aruande küll koos määruskaebusega esitanud, kuid see ei anna alust asuda seisukohale, et hagi tagamine oli põhjendamatu. Kostja
7. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu aruandeaasta kahjum 2 840 318 eurot. Samuti oli kostja omakapital negatiivne. 6 Seega nähtub ka esitatud majandusaasta aruandest, et kostja viimased majandusnäitajad ei ole head. Kostja ainuke registervara on kinnistud, millele maakohus seadis hüpoteegid. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja rahalise nõude puhul täidetud

§ 377

lg-st 1 tulenev eeldus, st piisaval määral on põhistatud ohtu, et nõude tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine tulevikus olla raskendatud või võimatu. 8.3.

§ 378

lg 1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine.

§ 378

lg 4 alusel tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu ei oleks ülemäära koormav. Selleks tuleb hinnata hagi tagamisest või tagamata jätmisest pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-12, p 13). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ei ole võimalik kohaldada mõnda teist kostjat vähem koormavat ja hageja huve sama tõhusalt tagavat hagi tagamise abinõud. Maakohus määras kindlaks summad, mille tasumisel kohtu deposiiti või millise sulatuses pangagarantii andmisel tühistatakse hagi tagamine. Kui kostjal on piisavalt raha hageja nõude rahuldamiseks, on kostjal võimalik tasuda kohtu deposiiti maakohtu määratud summa, mispuhul vabastatakse kostja kinnistud hüpoteegi alt.
3. Kostja on määruskaebuses märkinud, et maakohus jättis menetlusõiguse norme kohaldades ekslikult tuvastamata, et vaidlus ei allu Viru Maakohtule ning seetõttu on maakohus ebaõigesti rahuldanud ka hagi tagamise taotluse. Hageja arvates on vaidluse lahendamiseks pädev kohus Eesti kohus. Pooled vaidlevad seega kohtualluvuse üle. Täpsemalt vaidlevad nad selle üle, kas sõlmitud lepingus sisaldub kohtualluvuse kokkulepe. Ringkonnakohus märgib, et poolte kohtualluvuse kokkuleppe olemasolu tuleb kontrollida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012
4. detsembrist 2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (nn Brüssel I (uuesti sõnastatud) määrus) artikli 25 kohaselt. Seejuures peab kohus kontrollima kas ka tegelikult oli lepinguosaliste vahel selge ja ühemõtteline kokkulepe tingimuse osas, mis annab asja lahendamiseks pädevuse sellele kohtule (vt Euroopa Kohtu
5. mai
6. a otsus asjas Jaouad El Majdoub versus CarsOnTheWeb.Deutschland GmbH, C‑322/14, p 29). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p-s 21.2 sõnaselget ja üheselt mõistetavat kokkulepet kohtualluvuse osas. Pooled ei ole leppinud kokku selles, et vaidluste lahendamiseks pädev kohus on Läti kohus, vaid kokku on lepitud selles, et vaidlused lahendatakse Läti Vabariigi õigusaktides määratud korras. Senises menetluses ei ole esitatud ka tõendeid, mille alusel võiks tuvastada, et poolte tahe oli selles lepingupunktis sõlmida kohtualluvuse kokkulepe. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodu ei välista asja edasises menetluses poolte tahte kohta täiendavate tõendite esitamist ega kohtualluvuse kokkuleppe tuvastamist. Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamise määruse tühistamise aluseks ei oleks iseenesest ka asjaolu, et asi ei allu Viru Maakohtule. Nimelt Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse artikli 35 kohaselt võib liikmesriigi kohtutelt taotleda selle liikmesriigi õigusega ettenähtud ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamist isegi juhul, kui kõnealuse liikmesriigi kohtud on asja sisuliseks arutamiseks pädevad. Sama tuleneb ka

§ 382

lg-st 3, mille kohaselt võib hagi tagamiseks vajaduse korral hagi tagamise abinõu rakendada ka kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada välisriigi kohtusse, ning ka avalikku registrisse kantud vara suhtes võib hagi tagamise abinõu rakendada registri asukoha järgne kohus. 7 Seega ei muuda kostja määruskaebuse kohtualluvust puudutavad väited maakohtu määrust hagi tagamise kohta ebaõigeks. Eeltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. 10. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

§ 173lg 1 esimese lause mõttes.

Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik. 11. Tulenevalt

§ 666lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruskaebuse üks kohtunik.

12.

§ 390

lg 1 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise

§ 386lg-s 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse.

Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kuivõrd praegusel juhul on hagihind üle 100 000 euro, saab käesoleva hagi tagamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin 8