Obsah (12)

§ 121§ 65§ 120§ 199§ 346§ 213§ 424§ 4231§ 63§ 64§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-21-4193 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2022. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4193 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Jana

§ 121lg 2 p 2 järgi (2019.

a juunikuu episood) ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.08.2017.a otsusega nr 1-17-7859 mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 13 päeva vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 13 päeva vangistust. Samuti tunnistati Anton Soots süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust;

§ 120

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust;

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust;

§ 346

järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 90 päevamäära, s.o 900 eurot;

§ 213

lg 2 p 1, 4 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust;

§ 424

lg 2 ja

§ 4231

järgi (16.07.2020.a kuriteoepisoodid) ja karistuseks mõisteti

§ 63

lg 1 alusel 1 aasta 8 kuud vangistust ning

§ 4231järgi (28.01.2020, 28.12.2020 ja 07.03.2021.

a episoodid) ja karistuseks mõista 11 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõisteti Anton Sootsile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 2 aastat 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 järgi loeti Anton Sootsi kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ja kandmata karistuseks 2 aastat 8 kuud 28 päeva vangistust.

§ 64

lg 1 alusel liideti Anton Sootsile mõistetud karistus 2 aastat 8 kuud 28 päeva vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel käesoleva otsusega

§ 65

lg 2 alusel mõistetud liitkaristusega, mis on 1 aasta 13 päeva vangistust ja mõisteti Anton Sootsile lõplikuks liitkarituseks kuritegude kogumi eest 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 07.03.2021, s.o Anton Sootsi kahtlustatavana kinnipidamise aeg.

§ 64

lg 2 alusel määrati Anton Sootsile mõistetud rahaline karistus täide viimisele iseseisvalt.

1. Anton Soots kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 07.03.
2. a ja lõpp 07.03.
3. a.
4. 02.03.
5. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Anton Sootsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
6. Prokurör esitas seisukoha Anton Sootsi ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Anton Sootsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
7. Süüdimõistetu Anton Soots selgitas kohtuistungil, et ta on vangistuses läbinud puidupingioperaatori õpingud, jäänud on veel eksam. Samuti on ta töötanud. Distsiplinaarkaristuse sai Anton Soots selle eest, et tekkis sõnelus, mis päädis kättpidi kokku minekuga. Vabanemise korral läheks süüdimõistetu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Varasemalt vangistusest vabanedes on ta läinud koju, nüüd aga vabaneks rehabilitatsioonikeskusesse. Kinnipeetav andis ka ülevaate oma senistest kuritegudest ja vangistustest. 2
8. Kaitsja tõi välja, et Anton Sootsi minevik on küll kriminaalne, kuid hetkel esineb tema puhul ka positiivseid momente. Kinnipeetav on vangistuses töötanud ja elukutset omandanud, vabanedes on tal olemas tugivõrgustik. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 8. Käesolevaks ajaks on Anton Soots temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta, milleks on Samaaria Eesti Misjoni turvakodu. Elukoht on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ja turvakodu juhataja on andnud nõusoleku süüdimõistetu sinna elama asumiseks. Seega esinevad formaalsed alused Anton Sootsi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. 9.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Anton Soots kannab karistust erinevate isiku- ja varavastaste, samuti liikluskuritegude toimepanemise eest. Tegemist on tema kolmanda vangistusega, kriminaalkorras on teda kokku karistatud 8 korral. Varasemalt on teda samuti karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Varavastaseid kuritegusid on Anton Soots pannud toime ettekavatsetult ja majandusliku kasu saamise eesmärgil, liiklus- ja vägivallakuritegude puhul lisandub ajendina impulsiivsus. Kuritegelikku käitumist on soodustanud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, aga ka grupi mõju, kuritegelikud hoiakud ja puudulik probleemilahendusoskus.
2. Sellegipoolest ei saa pelgalt Anton Sootsi senise elukäigu põhjal leida, et ka käesolev vangistus ei võiks olla oma eesmärki saavutanud. Hinnates kinnipeetava käitumist vanglas, tuleb sellisele järeldusele siiski jõuda. Anton Sootsil on kehtiv distsiplinaarkaristus rüseluse eest kaaskinnipeetavaga. Suutmatus või soovimatus käituda korrektselt isegi range järelevalve tingimustes ei anna põhjust arvata, et isik käituks õiguskuulekalt vabaduses ning seega ei anna alust teda ennetähtaegselt vabastada. Kohus möönab, et Anton Sootsi käitumises karistuse kandmise ajal on ka positiivseid aspekte. Ta on osalenud motiveeritult vangla majandustöödel, õppinud puidupingioperaatori erialal ja osalenud sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. Hinnates Anton Sootsi käitumist kogumis, ei saa siiski pidada täidetuks ennetähtaegse vabastamise üht peamist sisulist eeldust: korrektset käitumist karistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamist (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104, p 21).
3. Vabanemise korral on Anton Sootsil olemas kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakodus Haapsalus, kus ta saab osaleda rehabilitatsiooniprogrammides. Lähedastest toetavad teda abikaasa, ema, õde ja vend. Kinnipeetaval on ka alaealine laps, kellega ta suhtleb. Kokkuvõttes saab Anton Sootsi vabanemisjärgseid elutingimusi pidada headeks. Siiski tuleb silmas pidada, et toetavate lähedaste olemasolu ei ole Anton Sootsi kuritegude toimepanemist varasemalt ära hoidnud ning järelikult ei saa sellele asjaolule liiga suurt rõhku panna. 3
4. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Anton Soots alates teismeeast tarvitanud alkoholi ning enne praegust vangistust tarvitas ka igapäevaselt amfetamiini. Joobeseisundis on ta pannud toime erinevaid kuritegusid. Kinnipeetava sõnul on tal motivatsioon mõnuainete tarvitamisest loobuda ja selle nimel plaanib ta minna ka rehabilitatsioonikeskusesse. Selline soov on kahtlemata kiiduväärt, küll aga ei ole see kohtu hinnangul piisav, et lugeda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest tulenevad riskid maandatuks. Anton Soots on ka varasemalt osalenud sotsiaalprogrammis, kuid on siiski tarvitamist ja joobeseisundis kuritegude toimepanemist jätkanud.
5. Süüdimõistetu puhul on murettekitav ka tema isik ja suhtumine. Nagu ülal välja toodud, siis on Anton Sootsi korduvalt kriminaalkorras karistatud väga erinevate kuritegude toimepanemise eest. Ta on kandnud vangistust nii tingimisi kui reaalselt. Kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et tema senised reaalsed vangistused on olnud üle kahe aasta pikad ning kaitsja tõi välja, et Anton Soots on olnud kriminaalhooldusel kaheksal korral, millest kuus ebaõnnestusid. Sellist tausta arvestades peavad kohtul olema väga mõjuvad põhjused, et kinnipeetav kõigest pisut üle aasta kestnud vangistuse järel vabastada ja talle uuesti kriminaalhooldust võimaldada. Kohus selliseid veenvadi põhjendusi kuulnud ei ole ega leia neid ka materjalidest, mis kohtule esitatud. Nõustuda tuleb sellega, et inimest peaks pärast vanglast vabanemist toetama ja selleks võiks igati sobida mõni sotsiaalprogramm. Ühte sellisesse soovib minna ka Anton Soots. Ta ei ole varem pärast enne tähtaega vabanemist kohe mõnda programmi läinud ja see on tinginud tema sõnul ka selle, et ta on sattunud uuesti halvale teele. Seekord oleks siis teisiti. Kohus tunnustab Anton Sootsi sellise soovi eest, kuid usub, et seda soovi tuleb veel aasta jagu vanglas kinnistada. Pärast seda võiks Anton Soots vabaneda ja püüda taasühiskonnastuda just läbi aastase rehabilitatsiooniprogrammi.
6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Anton Sootsi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
7. Anton Sootsi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu väljamaksmist summas 126,60 eurot. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendanud.
8. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Anton Sootsilt riigituludesse sisse nõuda riigi õigusabi kulu vastavalt kehtivatele määradele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Marek Vahing 4