tulenevalt on võlgnikul kohustus viivitamatult teatada kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei ole sekretärile telefoni teel enda uut elukoha aadressi avaldanud, mis on otseselt eeloleva sätte rikkumine. Ka ei ole võlgnik esitanud kohtu nõudel enda seisukohta võlausaldaja taotluse osas, samuti ei ilmunud võlgnik kohtu poolt määratud ärakuulamisele, mis kvalifitseeruvad samuti võlgniku kohustuste rikkumiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik enda kohustusi rikkunud järjepidevalt.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast
lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Eeltoodust tulenevalt andis kohus võlgnikule viimase võimaluse selgituste andmiseks, so anda teave oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud ka avaldama oma elukoha aadressi, kui see erineb kohtule viimasest teadaolevast aadressist, so xxx xx-xx, xxx. Võlgnikul tuli anda ka teave kohustuste täitmisest ja allkirjastada vande tekst (e-kirja manuses). Kõik kohtu poolt nõutu tuli võlgnikul edastada kohtule hiljemalt 06.04.
) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse ajal on sätestatud
§-s 173. Võlgnik on kohustatud menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ega vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3).
lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
lg 4 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 10. Kohus osundab, et võlgnik ei ole kohtu nõudele vastanud ega ka käesolevaks hetkeks vastavalt 23.04.2020 kohtumäärusele esitanud aruannet (tähtaeg oli 23.04.2022), mis peab sisaldama selgitust võlgniku mõistliku tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta, andmeid võlausaldajate nõude katteks raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Võlausaldajate seisukohtadele (sh väljamaksetega seonduvalt) võlgnik selgitusi esitanud ei ole. 23.03.2022 kohtunõude kohaselt andis kohus võlgnikule mh viimase võimaluse avaldamaks oma tegeliku elukoha aadressi ning võlgnik kohustus allkirjastama vande teksti. 28.02.2022 menetlustoimingu protokollist tulenevalt ei avaldanud võlgnik oma tegeliku elukoha aadressi. Võlgnik ei ole kohtunõudele vastanud, vande teksti allkirjastanud, tegelikku elukohta kohtule teatanud. 22.03.2022 istungi protokollist nähtuvalt võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud (mõjuvat põhjust mitteilmumiseks ei esitanud) ja kohtu telefonikõnele ei vastanud. Seega on võlgnik
lg 2 p-s 2 ja lg-s 4 sätestatud kohustusi tahtlikult rikkunud ning kahjustanud seeläbi ka võlausaldajate huve. 11. Eeltoodu alusel kohus leiab, et A. B. kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud nii
lg 2 p-s 2 kui ka
lg-s 4 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks (ei ole teatanud kohtule oma elukohast, ei ole olnud kohtule kättesaadav, ei ole andnud teavet oma tulutoova tegevuse või selle otsimise ja oma sissetulekute, võlausaldajatele väljamaksetega seonduva kohta, ei ilmunud ärakuulamisele). 4/4 12.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Eeltoodu alusel tuleb kokkuvõtvalt füüsilisest isikust võlgniku A. B. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning keelduda võlgnikku vabastamast tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Tulenevalt
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 5/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.