Obsah (11)

§ 381§ 423§ 162§ 177§ 150§ 168§ 663§ 657§ 651§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 21. aprill 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-6284 Tsiviilasi N.R. Energ

) § 701 lg 3 alusel vaidlustatud osas ja maakohtu määruse osas, millega maakohus hagi tagamise taotluse rahuldas. Riigikohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis hagi tagamise avalduse kostja suhtes rahuldamata. Kostja määruskaebus rahuldati. Riigikohus selgitas, et kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-s 377 sätestatud eeldused – hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud

§ 381

lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Kolleegium leidis, et hagis väljatoodud asjaoludel võib vaidluse lahendamine kuuluda halduskohtu, mitte maakohtu pädevusse. Seetõttu võib olla alus praegusel menetlusetapil hagi läbi vaatamata jätmiseks

§ 423lg 1 p 13 alusel.

Kui avalik-õigusliku ülesande täitmisel tekitatakse isikule kahju, siis saab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 1, § 7 lg 1 ning § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt esitada asjakohase nõude avaliku võimu kandja vastu. Hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja tegutses väljaspool ametniku (abivallavanema) ametisuhet. Hageja on üksnes viidanud sellele, et lisaks abivallavanema ametile on kostja OÜ TAPA VESI juhatuse liige, kuid hageja ei ole välja toonud ühtegi kostja tegu, mida kostja oleks teinud OÜ TAPA VESI juhatuse liikmena. Kuna hagis esitatud asjaolud viitavad sellele, et vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses, siis on kohtud iseenesest taganud lubamatu hagi. 3 8. Maakohus palus 15. detsembril 2021 hagejal teatada, kas ta on valmis kaaluma hagist loobumist või kohus lahendab kostja taotluse hagist läbi vaatamata jätmiseks. 9. Hageja ei soovinud hagist loobuda ja palus jätta hagi läbi vaatamata, arvestades riigilõivu tagastamise õigusega. Hageja taotles tasutud riigilõivu 3400 euro täies ulatuses tagastamist. Menetluskulude kindlaksmääramisel palus hageja jätta poolte menetluskulud nende endi kanda (

§ 162

lg 4), kuivõrd kostja kulude hageja kanda jätmine oleks kõiki asjaolusid arvestades ebaõiglane. MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus jättis
2. detsembri
3. a määrusega N.R. Energy Osaühingu hagi Andrus Freienthal vastu kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata ja hageja kanda tema enda ja kostja menetluskulud. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks

§ 177lg 1 korras eraldi menetluses.

Maakohus tagastas N.R. Energy OÜ-le

§ 150lg 1 p 3 alusel riigilõivu 3400 eurot.

Maakohus märkis, et on printsiibis seisukohal, et keeruka õigusliku küsimuse korral tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist. Sealjuures on ka Tartu Ringkonnakohus käesolevas asjas hagi tagamise määrusele esitatud määruskaebust

1. juuni 2021 määrusega lahendades märkinud, et kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest, tuleb see välja selgitada ja tõendeid hinnata asja sisulisel läbivaatamisel. Kuna aga kostja tugines määruskaebuses asjaolule, et hagi ei ole lubatav, lükkas maakohus hagi läbi vaatamata jätmise taotluse lahendamise edasi kuni hagi tagamise vaidlustuse raames kõrgema astmete kohtute poolt seisukoha saamiseni. Riigikohus on
2. detsembri
3. a määruses selgitanud, et hagis väljatoodud asjaoludel võib vaidluse lahendamine kuuluda halduskohtu, mitte maakohtu pädevusse. Seetõttu võib olla alus praegusel menetlusetapil hagi läbi vaatamata jätmiseks

§ 423lg 1 p 13 alusel.

Ja kuna riigikohus selgitas, et hagis esitatud asjaolud viitavad sellele, et vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses, siis tühistati ka lubamatu hagi osas tehtud hagi tagamine. Kohtu hinnangul on seejärel ka hageja ise, esitades 14. detsembri 2021 taotluse hagi tagamise tagatise tagastamiseks, kinnitanud, et „asja menetletakse halduskohtumenetluses“. Eeltoodust lähtuvalt on põhjendatud, kostja esitatud põhistuse või tõendite alusel, jätta hagi läbi vaatamata.

ei näe ette võimalust, et kohus saaks pädevuselt valesse kohtusse esitatud hagi ise edastada õigesse kohtusse. Hageja taotlus menetluskulude jaotamiseks

§ 162lg 4 alusel ei kuulu arvestamisele.

Viidatud säte reguleerib menetluskulude jaotamist asja sisulise lahendamise korral. Asja menetlemise lõpetamisel

§ 423

alusel kohaldub menetluskulude jaotusena

§ 168

lg 2 ehk hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 3–5 asjas ei kohaldu, seega jäävad kostja võimalikud menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise nn järelmenetluse etappi ning märkis, et lahendab hageja 14. detsembri 2021. a taotluse hagi tagamise tagatise tagastamiseks pärast seda, kui on möödunud

§-s 391 märgitud hagi esitamise tähtaeg. 4 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas
2. jaanuaril 2022 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu
3. detsembri
4. a määruse osas, millega jäeti kostja menetluskulud hageja kanda ning teha menetluskulude jaotuse osas uus lahend, millega jäetakse menetluskulud poolte endi kanda. Seoses menetluskulude poolte kanda jätmisega tuleb tühistada maakohtu määrus osas, mille kohaselt määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks

§ 177lg 1 korras eraldi menetluses.

Määruskaebusega seotud menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud menetluskulude jaotamisel kohaldama

§ 162lg-t 4.

Tegemist oli keerulise olukorraga, kus kohtute pädevuse küsimus ei olnud õiguslikult selge. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et nii maakohus ega ringkonnakohus ei tuvastanud, et nõue võib kuuluda potentsiaalselt halduskohtu pädevusse ja seetõttu võiks esineda alus hagi vaatamata jätmiseks

§ 423lg 1 p 13 alusel.

Seda ka olenemata sellest, et kostja oli vastava vastuväite esitanud juba maakohtule. Pädevuse osas võttis lõpliku seisukoha alles Riigikohus

1. detsembri
2. a määruses. Hageja ei ole tekitanud kostjale menetluskulusid pahatahtlikult, vaid menetluses tuli läbida mitu kohtuastet, kuna ka kohtute jaoks oli tegemist ebaselge õigusliku olukorraga. Seega oleks kõiki asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane jätta mõlema poole menetluskulud hageja kanda.
3. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda. Tegemist ei olnud ebaselge õigusliku olukorraga vaid alama astme kohtud jätsid hagi tagamise eeldused nõuetekohaselt kontrollimata ning hagi lubatavuse hindamata. Keeruline õigusvaidlus või kohtuvaidluse pidamine mitmes erinevas kohtuastmes ei ole käsitletav

§ 162

lg 4 mõttes äärmiselt ebaõiglase või ebamõistliku asjaoluna ning need asjaolud ei anna põhjust jätta menetluskulusid poolte endi kanda

§ 162lg 4 alusel.

Hageja jättis tähelepanuta riigivastutuse seaduse sätted ja Riigikohtu praktika ning esitas hagi vale isiku vastu. Selline lubamatu hagi jäeti kohtu poolt õigesti läbi vaatamata. 13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas

§ 657lg 1 p-ga 21 ja §-ga 659 tuleb osaliselt muuta määruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata. 15. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Määruskaebuses on maakohtu

1. detsembri
2. a määrust vaidlustatud menetluskulude jaotuse ja kulude rahalise kindlaksmääramise osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.
3. Hageja hinnangul tulnuks menetluskulud asjas jätta

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

5 17.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu saaks

§ 162

lg-t 4 kohaldada menetluskulude jaotamisel ainult asja sisulise lahendamise korral. Viidatud sätet saab kohaldada ka

§-s 168 reguleeritud olukordades (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 9).

§ 162lg 4 kohaldub ka siis, kui asjas ei ole tehtud otsust (vt ka Riigikohtu 28.

september 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p 14). Seega oleks maakohus ringkonnakohtu hinnangul pidanud poolte vahel menetluskulude jaotamisel arvestama lisaks

§ 168

lg-s 2 sätestatule ka

§ 162lg 4 kohaldamise võimalusega.

18. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjas alust

§ 162lg 4 kohaldamiseks.

Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt Riigikohtu

1. detsembri
2. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kuna maakohus jättis eksliku õigusliku käsitluse tõttu

§ 162

lg 4 kohaldamiseks esitatud hageja väidete osas seisukoha võtmata, täiendab ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse põhjendusi. 19. Ringkonnakohus rõhutab, et

§ 162lg 4 kohaldamine eeldab erandlikke asjaolusid (vt nt Riigikohtu 5.

aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 16). Sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10).
3. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, millest järelduks, et kostja menetluskulude hageja kanda jätmine oli äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata

§ 423lg 1 p 13 alusel.

Maakohus tugines määruses käesolevas asjas Riigikohtu poolt

1. detsembril 2021 tehtud määrusele, millega lahendati kostja määruskaebust ringkonnakohtu
2. juuni
3. a määruse peale. Riigikohus leidis määruskaebuse lahendamisel, et võib esineda alus hagi läbi vaatamata jätmiseks

§ 423lg 1 p 13 alusel.

Tähelepanuta ei saa jätta, et kostja on juba

1. aprilli
2. a maakohtu hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise peale esitatud määruskaebuses selgitanud, et maakohus ei ole pädev lahendama hagiavalduses esitatud hageja nõudeid ning kahju hüvitamise nõue tuleb esitada maakohtule. Kostja märkis, et kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue lahendada riigivastutuse seaduse alusel ja korras. Kostja on esitanud
3. mail 2021 maakohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks seoses maakohtu pädevuse puudumisega. Seda, et üldkohtud on ekslikult menetlenud halduskohtu pädevusse kuuluvaid nõudeid, ei saa iseenesest pidada äärmiselt ebamõistlikuks olukorraks

§ 162lg 4 mõttes.

Käesolevas asjas on poolte menetluskulud tekkinud hagi esitamisega ja sellele vastamisega, hagi tagamisega seotud avalduse lahendamisega, sellele järgneva määruskaebemenetlusega 6 ning hagi läbi vaatamata jätmisega. Kostja ei ole põhjustanud hagi esitamist pädevust mitteomavale kohtule ja ta on kasutanud hagile vastamisel ning hagi tagamise määruse vaidlustamisel seadusest tulenevaid võimalusi enda õiguste kaitseks. Asjaolusid arvestades oleks ebamõistlik jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda olukorras, kus kostja ise ei ole kohtusse pöördunud, aga on kostjana pidanud menetluses enda õigusi kaitsma, millega seoses on tekkinud menetluskulud. Otsuse pöörduda üldkohtusse (maakohtusse) tegi hageja. Kohtusse pöördumisel tuli hagejal arvestada nii menetluskulude tekkimisega kui ka võimalusega, et vastaspoole menetluskulud jäetakse hageja kanda. Lähtuvalt eelnevast ei muuda maakohtu ekslik seisukoht

§ 162

lg 4 kohaldamise osas maakohtu lõppjäreldust ning puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks menetluskulude jaotuse osas. 21. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud kostja menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kalduda kõrvale

§ 171lg-s 1 sätestatud üldisest põhimõttest menetluskulude jaotamisel.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 174lg 4 ja § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin 7 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest