Obsah (6)

§ 46§ 142§ 148§ 149§ 145§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur Peeter-Liin Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-9075 Tsiviilasi S

) § 23 lg-s 1 ja § 8 lg-s 1 sätestatud nõudeid ja kohustusi järgides. Asjaolu, et kinnistusraamatusse on kantud õigus täitemenetluse esemeks olevate kinnisasjade suhtes, mis välistab kinnisasja müümise või takistab seda, on

§ 46

lg 1 p 7 järgi täitemenetluse peatamise, mitte täitemenetluse lõpetamise aluseks. 3 Maakohus jättis kaebuse täitemenetluse (täiteasjas nr 186/2021/166) lõpetamist puudutavas osas rahuldamata. Keelumärke kinnistusraamatusse kandmine on

§ 142lg 1 järgi kinnisasja arestimise osa.

Arestimine loetakse

§ 148

lg 1 kohaselt kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Puudutatud isik I koostas

1. aprillil 2021 sissenõudja ja võlgniku juuresolekul kinnisasjade XXXXXX ja XXXXXX arestimise aktid. Kinnistusraamatust tulenevalt oli kinnisasjade asukohaga XXXXXX ja XXXXXX suhtes kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt läbiviidavas täiteasjas nr 084/2021/3824 koostatud kinnisasjade arestimisaktid enne
2. märtsi 2021, kuivõrd kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas juba
3. märtsil 2021 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse kinnisasjade käsutamise keelamiseks keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseks. Kinnisasjade avaldaja kasuks arestimine muutus

§ 148lg 1 järgi kehtivaks hiljemalt 14.

aprillil 2021, kuna sel päeval kanti kohtutäitur Oksana Kutšmei avalduse alusel keelumärked kinnistusraamatusse. Arvestades, et kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas avalduse keelumärgete kinnistusraamatusse kandmiseks enne, kui puudutatud isik I koostas kinnisasjade arestimisaktid, kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 49 lg-s 2 sätestatut ning keelumärgete kinnistusraamatusse kandmist, olid kinnisasjad nende täiteasjas nr 186/2021/166 arestimise ajaks täiteasjas nr 084/2021/3824 samast täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise tagamiseks juba arestitud. Maakohus leidis, et olukorras, kus kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse enne kui kinnisasi arestiti teise sissenõudja kasuks, kuid kinnisasjale sissenõude pööramise, s.o arestimise, toiminguid ei ole lõpule viidud enne kui kinnisasi arestiti teise sissenõudja kasuks, ei saa

§ 149

lg 1 järgi teist arestimisakti koostada ja teist keelumärget kinnistusraamatusse kanda. Sama kinnisasja ei saa täitemenetluses kaks korda erinevate isikute kasuks arestida. Kinnistusraamatusse saab KRS § 341 lg 1 järgi kande teha, kui kande tegemiseks (nt keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseks) on selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (nt varasema keelumärke järgi õigustatud isik). Asjas ei ole vaidlust, et avaldaja ei ole andnud nõusolekut sissenõudja kasuks keelumärgete seadmiseks. TsÜS § 88 lg-st 1, AÕS § 63 lg-st 2 ja KRS § 341 lg-st 1 tulenevalt ei saa kinnisasju täiteasjas nr 186/2021/166 seega arestida. Sissenõudja saab TsMS § 149 lg 1 alusel ühineda selle täitemenetlusega, milles kinnisasi on juba arestitud. Ajal, mil puudutatud isik I koostas kinnisasjade arestimise aktid, s.o

1. aprillil 2021, oli kinnistusraamatusse kantud keelumärge avaldaja kasuks (sisse kantud
2. novembril 2009). Arestimisaktide koostamise ajal nähtus kinnistusraamatust seega õigus täitemenetluse esemeks olevate kinnisasjade suhtes, mis välistab kinnisasjade müümise või takistab seda. Arestimisaktide koostamise ajal ei olnud puudutatud isikul I kinnistusraamatusse keelumärgete kandmiseks avaldaja nõusolekut. Puudutatud isik I koostas kinnisasjade arestimisaktid seega ajal, mil tal ei olnud võimalik kinnisasjade arestimist lõpuni viia keelumärgete kinnistusraamatusse kandmise võimatuse tõttu, ning ajal, mil ta oleks pidanud

§ 46lg 1 p 7 järgi täitemenetluse peatama.

Maakohus leidis, et kinnisasja arestimine, sh kinnistusraamatusse keelumärke kandmise avalduse esitamine, on terviklik toiming, mida ei saa teha ositi. Sellele viitab juba

§ 142lg 1.

Lähtuvalt eelnevast ei olnud kinnisasjade arestimisaktid õiguspärased. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus avaldaja kaebuse rahuldas ning teha uue otsuse, millega jäetakse kaebus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik I jätta avaldaja kanda. 4 Kohtutäitur nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtutäitur alustas täitemenetluse täiteasjas nr 186/2021/166 nõuetekohaselt. Kohus peab võtma seisukoha, kas ühe ja sama nõude ja täitedokumendi alusel võib läbi viia mitut erinevat menetlust. Täitemenetlus täiteasjas nr 084/2021/3824 on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Puudutatud isik II esitas avalduse täitemenetluse algatamiseks
2. märtsil ning avaldaja
3. märtsil
4. Sama ühisvaras või kaasomandis oleva asja enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse. Puudutatud isik I koostas
5. aprillil 2021 arestimise aktid ja
6. aprilli 2021 seisuga ei olnud kinnistusraamatusse nimetatud kinnistute osas sisse kantud keelumärget kinnisasja käsutamise keelamiseks avaldaja kasuks. Nimetatud kanne tehti
7. aprillil 2021 kohtutäituri
8. märtsi 2021 avalduse alusel.

§ 148

lg 1 kohaselt arestis puudutatud isik I kinnisasjad enne, kui sai lugeda kehtivaks kohtutäituri Oksana Kutšmei arestimise. Käesoleval juhul oli juba avaldaja kasuks sisse kantud käsutamise keelumärge, mistõttu ei olnud alust

§ 145lg-t 4 kohaldada.

Lisaks on arestimine

§ 55

kohaselt tühine.

§ 148

lg 1 ja

§ 145lg 4 kohaselt saab kinnisasja arestimine toimuda ka ositi.

Puudutatud isiku II omandiõigus on tekkinud enne käsutuskeelu sissekandmist ning ühisvara jagamise kohtulahendi täitmise nõude põhjal sundtäitmise alustamist ning selle korraldamist tuleb lugeda asjaõiguse teostamiseks TsÜS § 88 lg 2 tähenduses. Ka esmane käsutuskeeld on kinnistusraamatusse kantud puudutatud isiku II nõusolekuta. Kehtiva seaduse järgi ei saa kriminaalmenetluses ühe abikaasa vastu esitatud tsiviilhagi tagamiseks kanda kinnistusraamatusse keelumärget abikaasade ühisvara hulka kuuluvale kinnisasjale selle abikaasa nõusolekuta. Kohtutäituri arvates võib olla (põhi)seadusevastane olukord, kus kinnisasja ei saa arestida põhjusel, et keelumärkega puudutatud isik ei anna selleks nõusolekut. Täitemenetlus täiteasjas nr 186/2021/166 ei ole algatatud mitte rahalise nõude täitmiseks vaid ühisvara jagamise kohtulahendi täitmiseks. Sissenõudega ühinemist puudutav

§ 149hõlmab täitemenetlust rahaliste nõuete osas.

1. Puudutatud isik III esitas maakohtu otsuse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamise osas ning teha uus otsus, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja käitus pahatahtlikult. Puudutatud isikute II ja III kinnistule on avaldaja ja kohtutäitur Oksana Kutšmei seadnud käsutamise keelumärke varem, ilma arestimata, täitemenetlusi nr 084/2016/3279 ja 084/2017/2686 alustades. Keelumärge seati ka puudutatud isiku II varale, kes ei ole võlgnik. Ebaseaduslikult seatud keelumärge ei tohi olla aluseks, miks puudutatud isik I ei saa oma menetlust läbi viia. Käsutamise keelumärke sisse kandmine ei ole samastatav arestimisega. Maakohtu väljatoodud seisukoht tähendaks sisuliselt, et puudutatud isikutel II ja III ei oleks õigust olla oma vara arestimise juures ning nad jäetakse ilma õigusest esitada kaebusi.
2. Puudutatud isik II nõustub määruskaebustega. Puudutatud isik II ei ole võlgnik ning kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt oli pahatahtlik käitumine puudutatud isiku II vara arestida. Käsutamise keelumärke seadmine ei ole samaväärne arestimisega ning ebaõige on maakohtu seisukoht, et kohtutäitur Oksana Kutšmei arestis kinnistud varem (kuna seadis käsutamise keelumärke varem) kui puudutatud isik I. Puudutatud isik I peaks oma täitemenetlusega edasi minema ning ühisvara osas enampakkumise läbi viima.
3. Avaldaja palub jätta määruskaebused rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isikute kanda. 5 Kinnisasjade avaldaja kasuks arestimine muutus

§ 148lg 1 järgi kehtivaks hiljemalt 14.

aprillil

1. Sama kinnisasja ei saa kaks korda erinevate isikute kasuks arestida. Kuna kinnisasja arestimisaktide koostamise ajal puudus puudutatud isikul I varasema keelumärke järgi õigustatud isiku nõusolek, ning oli olemas alus, mis kohustas kohtutäiturit täitemenetluse peatama, ei olnud kinnisasjade arestimisaktid õiguspärased. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.
3. Puudutatud isik I ja III vaidlustavad maakohtu määruse osas, millega maakohus tühistas
4. aprilli 2021 arestimisaktid, millega puudutatud isik I arestis kinnisasjad asukohaga XXXXXX (registriosa nr XXXXXX) ja XXXXXX (registriosa nr XXXXXX). TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu otsust seega osas, milles maakohus jättis avaldaja kaebuse osaliselt rahuldamata.
5. Tartu Ringkonnakohtu
6. novembri 2020 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-17-13978 (täitedokument) on täitma asunud kaks kohtutäiturit, puudutatud isiku II avalduse alusel täiteasjas nr 186/2021/166 puudutud isik I ja avaldaja avalduse alusel täiteasjas nr 084/2021/3824 kohtutäitur Oksana Kutšmei. Kinnistusraamatu registriosade nr XXXXXX ja nr XXXXXX III jaost nähtub, et avaldaja on varasema keelumärkega kinnisasjade käsutamise keelamiseks (
7. novembri 2009 prokuratuuri avalduse alusel sisse kantud
8. novembril 2009) õigustatud isikuks. Lisaks varasemale keelumärkele on avaldaja kasuks
9. aprillil 2021 sisse kantud teine käsutamise keelumärge (
10. märtsi 2021 kohtutäitur Oksana Kutšmei avalduse alusel sisse kantud).
11. Ringkonnakohus leiab, et sama ühisvaras oleva asja enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
12. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Praeguses asjas on tekkinud aga olukord, kus samade ühisvara esemete müümiseks on algatatud kaks paralleelset täitemenetlust. Juba ühisvara jagamise olemusest tulenevalt ei ole ühisvara jagamiseks sama kinnisasja võimalik korduvalt müüa. Seega tuleb praeguses asjas sisuliselt lahendada küsimus, kummas täitemenetluses vara saab arestida ja müüa. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lähtuda tuleb sellest kummas täitemenetluses kinnisasjad enne arestiti. Nimelt

§ 149

lg 1 kohaselt, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Kuigi praegu esitasid puudutatud isik II ja avaldaja mõlemad täitmisavalduse enne kinnisasja arestimist, tuleneb

§ 149lg-st 1, et eelistada tuleb täitemenetlust, milles kinnisasi esimesena arestiti.

13.

§ 142

lg 1 järgi kirjutab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks kinnisasja ja selle päraldised üles, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke.

§ 145

lg 1 kohustab kohtutäiturit saatma viivitamatult pärast kinnisasja arestimise akti koostamist kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Keelumärke sissekandmine on seega

§ 142lg 1 kohaselt osa kinnisasja arestimisest (vt ka Riigikohtu 24.

märtsi

1. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-12697, p 15.3). Kui eelnevalt on kinnistule keelumärge seatud, ei ole reeglina võimalik samal ajal ka teist keelumärget seada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2. oktoobri
3. a määrus asjas nr 3-2-1-79-06, p 22 ja
4. märtsi
5. a määrus asjas nr 3-2-1-8-10, p 8). KRS § 341 lg 1 kohaselt kui seatud on üks keelumärge, siis 6 teist keelumärget sissenõudja nõusolekuta kinnistusraamatusse kanda ei saa. Erandina on see võimalik, kui keelumärge kantakse sisse sama sissenõudja kasuks, kui keelumärke järgi õigustatud isik annab kande tegemiseks nõusoleku. Kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX ja XXXXXX III jaost nähtub, et lisaks varasemale avaldaja kasuks seatud keelumärkele on avaldaja kasuks
6. aprillil 2021 sisse kantud teine käsutamise keelumärge (
7. märtsi 2021 kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud). Asjas ei ole vaidlust, et puudutatud isikul I ei ole avaldaja nõusolekut kinnisasjade registriosa nr XXXXXX ja XXXXXX käsutamiseks ja asja materjalidest nähtuvalt ei soovi puudutatud isik I keelumärget sisse kanda avaldaja kasuks. Kuna varasem käsutamise keelumärge takistab arestimise lõpule viimiseks kinnistusraamatusse keelumärke kandmist puudutatud isiku I poolt, ei ole puudutatud isikul I võimalik täita

§ 142lg-st 1 tulenevaid tingimusi vara arestimiseks.

1. Ringkonnakohus märgib, et vaidlus selle üle, kas täitemenetlus kohtutäitur Oksana Kutšmei läbiviidavas täiteasjas nr 084/2021/3824 on algatatud nõuetekohaselt, on lahendatud jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-21-
2. Praeguse asja menetlusosalised olid menetlusosalisteks ka selles asjas. Tartu Maakohus jättis
3. septembri 2021 määrusega tsiviilasjas 2-21-7767 puudatud isiku II kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei
4. mai 2021 otsuse täiteasjas nr 084/2021/3824 tühistamise nõudes rahuldamata. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, mille ringkonnakohus rahuldas
5. novembri 2021 määrusega osaliselt, kohtutäituri tasu küsimuse kohta seisukoha võtmata jätmise osas. Maakohtu määrus jäi muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata kaebuse täitemenetluse algatamise peale. Nimetatud määrus jõustus
6. veebruaril 2022 Riigikohtu poolt määruskaebuse menetlusse võtmata jätmisega. Seega on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et täitemenetluse täiteasjas nr 084/2021/3824 on algatatud nõuetekohaselt.
7. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuste väidetega, et avaldaja on tegutsenud pahatahtlikult. Avaldajal oli täitedokumendi järgi õigustatud isikuna õigus valida, millisele kohtutäiturile täitmisavaldus esitada. Asjas pole esitatud asjaolusid, millest võiks järeldada, et täitemenetluse läbiviimine teise kohtutäituri poolt võiks kuidagi kahjustada sissenõudja või võlgnike õigusi täitemenetluses. Praeguse asja lahendust ei mõjuta väited selle kohta, et
8. novembri 2009 prokuratuuri avalduse alusel kanti keelumärked kinnisasjadele ilma puudutatud isiku II nõusolekuta. Puudutatud isik II oleks saanud sellele asjaolule tugineda nõudes keelumärke kustutamist.
9. Ringkonnakohus jätab määruskaebused rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin