← Eesti

2-21-100071/10

Obsah (11)§ 394§ 416§ 486§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 175§ 200§ 177

2-21-100071 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 05. aprill 2022 Tsiviilasja number 2-21-100071 Tsivi

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm esitas 05.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 393.85 euro saamiseks. Kohus tegi 08.01.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud aadressidel xxxx ning e-posti aadressidel xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx kätte toimetada. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus

§ 486

lg 1 p 2 alusel 09.04.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

  1. Viru Maakohtu 12.04.2021 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, 14 päeva.
  3. mail 2021 esitatud hagiavalduse kohaselt 21.01.2020 sõlmisid hageja ja kostja kliendilepingu, mille alusel hageja kohustus osutama kostjale õigusteenust (esindama kostjat tsiviilasjades nr 2-19-19200 ja 2-19-19350) ja kostja kohustus hagejale tasuma õigusteenuse eest. Õigusteenuse 4 tundi eest tasus kostja ettemaksuna kokku 600 eurot käibemaksuga. Hageja on osutanud kostjale kliendilepingu alusel õigusteenust ja esitas 14.05.2020 arve nr 20200659 summas 375 eurot teenuse, arvest nähtuvalt osutas hageja kostja õigusteenust tsiviilasja 2-19-19200 kokku 4 tundi ja tsiviilasjas nr 2-19-19350 2,5 tundi, kokku 6,5 tundi, millest arvestati maha 4 tundi, mis oli ettemakstud. Seega pidi kostja tasuma 2,5 tunni eest 375 eurot. Kostja ei tasunud eelnimetatud arvet maksetähtpäevaks ega ole arveid vaatamata korduvatele meeldetuletustele tasunud käesoleva ajani.
  4. Poolte vahel sõlmiti õigusteenuse osutamiseks kliendileping, mis on oma olemuselt käsundusleping. Kliendilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tööülesannete täitmise eest tunnihinna alusel, mis lepingu sõlmimise ajal oli 125 eurot/h, millisele hinnale lisandus käibemaks. Arve tuli tasuda viie kalendripäeva jooksul. Hageja käsundisaajana on täitnud oma lepingust tulenevad kohustused ja osutanud teenust arvetel märgitud ulatuses, ent kostja käsundiandjana on jätnud saadud teenuse eest tasumata. sellega on kostja rikkunud pooltevahelist lepingut. 3.1.9.Käesolevaga palub hageja mõista kostjalt välja käsunduslepingu järgne tasu summas 375 eurot, milline on kostja poolt tasumata. 2

(4)2-21-100071
  1. Vaidlusaluse arvete tasumisega viivitamise eest on hageja arvutanud viivist seadusjärgse viivisemäära järgi alates arve sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni so 19.05.2020-03.05.2021 summas 28.63 eurot. Seega on hagejal kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas kokku 28.63 eurot, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest, so alates 03.05.2021 kuni nõude täitmiseni kostja poolt, kuid mitte enam kui seda on põhinõude summa.
  2. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1, 619 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 375 eurot, viivised 28.63 eurot, viivised põhinõudelt 375 eurolt alates 03.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 475 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja hageja õigusabikulud 375 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  3. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  4. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja elukohaks xxxx ning hagiavalduse kohaselt xxxx. Kohus on saatnud hagi koos lisadega aadressidele xxxx, xxxx ja xxxx, kuid materjalid tagastati kohtule. Kohus edastas hagimaterjalid kostjale ka politsei vahendusel. Politsei- ja Piirivalveameti 17.02.2022 vastuse kohaselt hagimaterjalide kätte toimetamine M. B.’ile ebaõnnestus. Isik ei ela aadressil xxxx. Politsei andmetel on M. B.’i asukoht xxxx (täpsemad kontaktandmed puuduvad). Kohtul ei olnud võimalik hagi koos lisadega kostjale tööandja kaudu kätte toimetada, sest Maksu- ja Tolliameti elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt M. B.’il puudub töökoht. KIS-is teisi andmeid kostja kohta ei ole. Hageja on esitanud taotluse menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Sellepärast Viru Maakohtu 22.02.2022 kohtumääruse alusel kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 25.02.2022 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teade on loetud kättetoimetatuks 13.03.
  5. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

10.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja hageja vahel sõlmitud käsunduslepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 11. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1, 619 lg 1 alusel kogu haginõude 403.63 euro ulatuses (sh põhivõlgnevus 375 eurot ja viivised 28.63 eurot). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt 375 eurolt alates 03.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem 375 eurot. 3

(4)2-21-100071 12.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 13.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 14. Hageja palub hagis kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot ja õigusabikulud 375 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja õigusabikulud koosnevad hagiavalduse koostamisest (2,5 tundi). Hageja poolt toodud andmetel on hageja esindaja õigusabi tunni hinnaks 150 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 2,5 tunni ulatuses, so summas 375 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on sisuliselt 3-l leheküljel. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega.

§ 200

lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamisele, lisade komplekteerimisele ja nende esitamisele 2,5 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata ja on seisukohal, et on hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest, on hageja esindaja tunnihind 150 eurot tund. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 225 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 04.01.2021 summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 03.05.2021 summas 55 eurot, kokku 100 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 325 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 225 eurot. 15.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 16. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.