Obsah (6)

§ 96§ 100§ 99§ 101§ 102§ 210

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 14. aprill 2022 Tsiviilasja number 2-2

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Tulenevalt

§ 99

lg-st 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt

§ 101

lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise miinimummäär on

1. a 292 eurot ühe lapse kohta. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (Riigikohtu
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuivõrd hagejad nõuavad elatist suuruses, mis jääb alla

-s sätestatud miinimummäära, ei ole hagejate vajaduste / kulutuste tõendamine vajalik. Kui kostja tugineb väitele, et laste tegelikud vajadused on väiksemad, kui hagis toodud, lasub selle tõendamise kohustus kostjal. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

Kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb ka laste vajadustega (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 13). Mõjuvaks põhjuseks, mil kohus võib elatist mõista välja alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102lg 2).

Käesoleval juhul ei ole kostja väitnud ega esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt oleks ta majanduslikus mõttes olukorras, kus ta ei ole võimeline tasuma elatist miinimummääras. Kostja ei ole vaatamata kohtu nõudele esitanud tõendeid oma majandusliku seisundi kohta (sh sissetuleku kohta). Seega iseenesest võimaldab kostja majanduslik seisund elatist tasuda hagis nõutud määras.

§ 102

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mida kohtul tuleks arvestada elatise suuruse määramisel, käesoleval juhul ei esine. Kuigi üldjuhul tuleb vanematel anda ülalpidamist lastele võrdsetes osades, ei ole põhjendatud kostja seisukoht, nagu tuleks igal juhul vanemate ülalpidamiskohustus laste ees jagada aritmeetiliselt kaheks. Laste elustandardi ja võimalused kujundab vanemate varaline seisund. Põhjendatud ei ole arvestada mõlema vanema osa suurust väiksema võimekusega vanema panuse järgi kui teise vanema varaline seisund võimaldab anda ülalpidamist suuremas ulatuses. Miinimumpalga kiire tõusu tõttu on muutunud igakuise miinimumelatise suurus nt keskmist töötasu saavale vanemale ebaproportsionaalselt suureks, seda eriti siis, kui elatist tuleb tasuda mitme lapse ülalpidamiseks. Kostja on seisukohal, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada hagejate emale makstavaid riiklikke peretoetusi. Riigikohus on märkinud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise 6 vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905). Kostja on osalenud ja osaleb hagejate ülalpidamises. Eeltoodut on tõendatud hagejale I tehtud ülekannetega (tl 44, 45) ja hagejatele soetatud asjadega (tl 51, 54). Kostja käis hagejatega reisil Türgis, seega on reisil kantud kulud (tl 46–47) vähemalt osaliselt seotud hagejatega. Reis lastega on vanema (eriti lahus elava vanema) kvaliteetaeg. Arvestada tuleb aga, et elatise eesmärk on esmajoones laste vajaduste rahuldamine. Hagejate ema pangakonto väljavõttelt nähtuvad kostja poolt teostatud ülekanded perioodil juuli–september kokku 900 eurot (tl 65 pöördel, 74, 79 pöördel). Kostja väitel viibivad hagejad arvestatava aja tema juures, mil kostja kannab hagejate ülalpidamiskulu vahetult. Kas ja kui suure osa ajast (igas kuus) viibivad hagejad või keegi neist kostja juures, ei ole käesolevas asjas millegagi tõendatud. Kostja esitatud töövõimetusleht ei tõenda, et laps viibis kogu selle aja isa juures. Kostjal on parem majanduslik seisund. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on kostjale
3. oktoobrist 2020 –
4. septembrini 2021 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist tehtud väljamakseid 18 533 eurot 53 senti (sh 10 394 eurot 7 senti palgatulu, 2156 eurot 43 senti ajutise töövõimetuse hüvitis, 1680 eurot muu tulu, 4303 eurot 3 senti kohustusliku kogumispensioni väljamakse enne pensioniiga (20%)), s.o keskmiselt kuus 1544 eurot 46 senti. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt sai ta märtsis – juunis 2021 (kaasaarvatud) töötasu Palu Tootmise OÜ-st, Eesti Töötukassast ja Eesti Haigekassast ajutise töövõimetuse hüvitist ja toetusi kokku 4275 eurot, lisaks Rahandusministeeriumilt Maksu- ja Tolliameti tagastatud tulumaksu 1877 eurot 78 senti. Alates juulist
5. a saab kostja töötasu ja päevaraha Manrent OÜ-st 2600 eurot kuus.
6. septembril 2021 sai kostja AS-lt Pensionikeskus pensioni väljamakse 3815 eurot 11 senti ning
7. septembril 2021 sai 1300 eurot OÜ-st Luutar. Kostja limiidikonto lõppsaldo seisuga
8. november
9. a oli 2437 eurot 69 senti. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale korteriomand asukohaga XXXXXX ning korteriomand asukohaga XXXXX. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on kostja registrisse kantud sõidukite Audi A6 Avant, reg nr XXXXXXX, ehitusaasta 2007, Ford Mustang Kupee, reg nr XXXXXXX, ehitusaasta 2007, CFMOTO CFORCE 1000, jäiga raamiga traktori reg. nr XXXXXXX, ehitusaasta 2020 omanikuna. Maksu ja Tolliameti teatise kohaselt on hagejate emale
10. oktoobrist 2020 –
11. septembrini 2021 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist tehtud väljamakseid 13 726 eurot 70 senti (sh 9340 eurot 74 senti palgatulu, 387 eurot 14 senti ajutise töövõimetuse hüvitis, 3998 eurot 82 senti kohustusliku kogumispensioni väljamakse enne pensioniiga (20%)), s.o keskmiselt 1143 eurot 89 senti kuus. Maanteeameti liiklusregistrisse on hagejate ema kantud Mercedes-Benz C 180 kompressor, reg. nr XXXXXXX, ehitusaasta 2004 omanikuna. Kinnistusraamatu andmetel hagejate emal kinnisvara puudub. Hagejate ema pangakonto väljavõttest tulenevalt saab ta igakuiselt peretoetust 19 eurot 18 senti ning peretoetust 520 eurot, töötasu AS-ist OG Elektra vahemikus 760–860 eurot. Hagejate ema sai AS-lt Pensionikeskus pensioni väljamakse 3611 eurot 74 senti. Kostja leidis, et hagiavalduses toodud hagejate vajadused on ülepaisutatud ning tegelikult oluliselt väiksemad. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on 3–6 aastaste laste miinimumelatise suurus 327 / 2 = 164 eurot kuus ühe vanema kohta, 7–12 aastaste laste puhul 364 / 2 = 182 eurot kuus ning 13–17 aastaste laste puhul 416 / 2 = 208 eurot kuus. Uuringu järgi on hagejate vajaduspõhine miinimumelatis vastavalt 164, 182 ja 208 eurot kuus ühe vanema kohta ehk kokku 554 eurot (mõlema vanema kohta 1108 eurot). Hagejate ema 7 on välja toonud, et hagejate vajadused on kuus 1010–1285 eurot sõltuvalt aastaajast (tl 57 pöördel). Kõrvutades hagejate ema poolt välja toodud laste vajaduste suurust ja uuringus toodud laste vajaduspõhise miinimumelatise suurust kolme lapse kohta, on need samas suuruses, millest tulenevalt on kostja väited laste vajaduste ülepaisutatusest alusetud. Alusetud on ka väited nagu ei panustaks hagejate ema laste ülalpidamisse kostjaga võrdses ulatuses. Hagejate emale laekub töötasuna igakuiselt 760–860 eurot, millest lisaks vahetule ülalpidamisele kannab ta oma osa laste vajaduste katmisel ka rahaliselt. Kostja poolt
12. novembri 2021 menetlusdokumendis toodud väidetavad hagejate vajadused (tl 157) on kostja hinnang, mis ei vasta tegelikele elulistele asjaoludele. Laste vedamine/liikumine ei ole piiratud üksnes koolis/lasteaias käimisega. Laste sõidukuluna lähevad arvesse ka meelelahutussõidud, sõidud huvialaringidesse, arstile jms. Kostja väidetud hagejate toidukulu kokku 3 lapse peale 202 eurot 20 senti on alahinnatud. Koolilapsed söövad koolis tavaliselt üksnes lõunat ning ülejäänud söögikorrad kodus. Laste kvaliteetseks, tervislikuks ja täisväärtuslikuks toitmiseks on hagejate märgitud 400 eurot mõistliku suurusega. Kostja nimetatud kulu riietele 3 lapse kohta 112 eurot 50 senti kuus on alahinnatud. Kuivõrd hagejad on eri soost (2 poissi, 1 tüdruk), ei ole kulud riietele praegu ega tulevikus võrdsed. Lisaks ei kanna tüdruk üldjuhul vanema venna rõivaid. Poiste vanuse vahe on 10 aastat, eelduslikult ei kanna poisid üksteise järgi riideid, sest poisslapsed kulutavad oma riided tavaliselt läbi, teiseks on ajavahemik 10 aastat küllalt pikk selleks, et teatud stiilis riideesemeid enam ei kanta. Hagejate märgitud riidekulu 100–200 eurot (sõltuvalt aastaajast) on mõistlik. Kostja on ise lastele tehtud erinevate ostude ja kulutustega tõendanud, et lastele erinevate vajalike vahendite ja riiete tagamiseks kuuluvad suuremad summad, kui vajaduspõhine miinimum. Peres mitme lapse tõttu võivad teatud kulud mastaabisäästu arvestades väheneda (nt kulu toidule), kuid seda mitte iga kululiigi osas. Maakohus arvestas elatise suuruse määramisel hagejate eeldatavaid vajadusi, uuringus toodud laste vajaduspõhise miinimumelatise suurust, kostja ja hagejate ema töötasu suurust ja varalist seisundit. Riikliku peretoetuse 539 eurot jättis maakohus arvestamata. Kolmelapseline pere on suurpere, kolme alaealise lapse ülalpidamisel ja kasvatamisel tekivad ettenägematud (sh suuremad) kulud, mida ei saa arvestada vajaduspõhise miinimumi hulka (nt suve- ja spordilaagrid, tehnika). Laste kasvades nende kulud / vajadused suurenevad. Kostja majanduslik seisund võimaldab tasuda elatist ka otsuse tegemise ajal veel kehtivas miinimummääras, kuigi hagiavalduses seda ei nõuta. Vanem ei peaks lapse ülalpidamiseks arvestama üksnes miinimumiga kui on võimalus panustada rohkem. Samuti arvestas maakohus ka lastega koos elava vanema vahetut panust (nii aeg kui hool). Igakuine elatis 185 eurot iga hageja kohta, st kolmele hagejale kokku 555 eurot, on hagejate igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja nende arengu tagamiseks piisav, seadmata seejuures ohtu elatist maksma kohustatud isiku enda igapäevast toimetulekut. Maakohus mõistis elatise välja alates
13. septembrist
14. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse ajal tehtud elatise makseid. Septembris on kostja tasunud elatist 300 eurot. Maakohus jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Hagejad ei ole tõendanud, et enne hagi esitamist oleks kostjalt nõutud elatise tasumist miinimummääras. Elatise tagasiulatuvalt väljamõistmine kahjustaks ebamõistlikult kostja majanduslikku seisundit, arvestades, et kostja on elatisemakseid tasunud regulaarselt alates
15. juulist (on tasunud ka märtsis nt 600 eurot) ja osalenud hagejate ülalpidamises (ostnud erinevaid asju, sh tahvelarvuti, kõrvalklapid, reisi, andnud taskuraha). Ei ole ka tõendatud, et hagejate vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja sellega oleks kahjustatud nende huve. Tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine ohustaks ka jooksva elatise tasumist. 8 Maakohus jättis kostja poolt esitatud suhtluskorra kindlaksmääramise kompromissiettepaneku tähelepanuta, kuivõrd käesolevas tsiviilasjas lahendatakse hagis esitatud elatise nõuet. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
16. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista iga hageja kasuks igakuine elatis 100 eurot ning jätta menetluskulud hagejate kanda. Kuigi lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada, ei tähenda see, et lapse igakuiseid vajadusi ei peaks hagis nimetama. Seega pidanuks hagejate ema esitama hagejate kulude loetelu. Tõendamine ei olnud vajalik. Hagejate vajadusi ei ole hagejate ema poolt esitatud viisil võimalik hinnata. Hagejate ema ei esitanud vaid hagejate vajaduste loetelu vaid on koondanud nõudesse kogu pere vajadused. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et puuduvad

§ 102

lg 2 alused, mis annaks võimaluse mõista välja miinimummäärast väiksemat elatist. Mõjuvate põhjuste loetelu on seaduseandja jätnud lahtiseks. Riigikohus on mõjuvaks põhjuseks pidanud lapse miinimumist väiksemaid vajadusi, näiteks mastaabisäästu tõttu ning olukorda, kui lapsevanem katab kulutused muul viisil: vahetu ülalpidamise kaudu lapsega suhtlemisel, tekkivate kulude jooksva katmise teel ja lapsetoetustega. Kõik loetletud asjaolud esinevad käesolevas elatisasjas ja kostja on need oma vastustes esile toonudja ka tõendanud. Hagejate miinimumist väiksemad vajadused on tõendatud ja seega on peretoetuste arvestamine asjakohane. Maksimaalne õiglane elatis on 100 eurot igale hagejale kuus. Hagejate igakuised kulud ei ületa 215 eurot (arvestades peretoetusi 179 eurot 73 senti iga hageja kohta, kummagi vanema osa 35 eurot) ja elatise nõude esitamine ei ole olnud põhjendatud, sest kostja on oma osa isegi suuremas määras (100 eurot igale hagejale) korrektselt tasunud. Maakohus ei ole arvestanud, et hagejad viibivad igakuiselt 10 päeva (kogu kostja Eestis oldud aja) kostjaga ning on tema vahetul ülalpidamisel. Vaid kohtumenetluse ajal, ilmselge sooviga võimalikult suurt elatist saada, on hagejate kostja juures viibimised olnud hagejate ema poolt takistatud ja seetõttu väiksemas mahus. Miinimumelatis ei täida oma eesmärki. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praegu sobiv vahend elatise määramiseks ning ei arvesta vanemate võimalusi elatist maksta. Perekonnaseaduse muudatus muudab osaliselt ümber elatise regulatsiooni ja elatise märkimisväärselt väiksemaks. Kasutades Justiitsministeeriumi veebilehel asuvat elatise kalkulaatorit on elatis menetluses esile toodud asjaoludel kõigile hagejatele kokku 199 eurot 81 senti, s.o hageja I elatis on 87 eurot 16 senti, hageja II elatis on 47 eurot 81 senti ja hageja III elatis on 64 eurot 84 senti. Kostja kompromissettepaneku järgi on ta nõus maksma elatist 100 eurot kuus igale hagejale. Praegusel juhul esineb põhjendatud kahtlus, et ühegi hageja igakuised kulud ei ületa 200 eurot. Kostja on seni korrektselt tasunud kokkulepitud ja vanemate poolt aktsepteeritud 100 eurost elatist. Kostja rahaline seis ja kohustused ei võimalda tasuda elatist 185 eurot ja anda hagejatele ülalpidamist ka vahetult, ilma et muutuks võimatuks kostja igapäevane toimetulek. Ülalpidamist on kohustatud andma mõlemad vanemad. Seega, kui lahuselav vanem maksab elatist 185 eurot kuus, siis sellest tulenevalt on lapse igakuine ülalpidamine mõlema lapsevanema poolt kokku 372 eurot, millele lisandub veel peretoetus 179 eurot 83 senti lapse kohta. Kokku peaks olema igal hagejal igakuiselt vajadusi 551 euro 83 sendi ulatuses. Selline kulu pole usutav ega kõiki asjaolusid arvestades võimalik. 9 Kostja esitas ringkonnakohtule uusi tõendeid, s.o koos apellatsioonkaebusega elatisekalkulaatori väljavõtte ning

1. märtsil 2022 maksekorraldused hagejale I ja hagejale III teostatud maksete ja hagejatega seotud teenuste tasumise kohta.
2. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ning puudub alus selle muutmiseks. Kompromissi sõlmimine kostja poolt pakutud summas ei ole võimalik. Kostja on esitanud apellatsioonkaebuses ebaõigeid andmeid ning viinud kohut eksitusse. Kostja väide, et hagejad veedavad temaga kuus vähemalt 10 päeva, ei vasta tõele. Septembris 2021 viibis hageja II kostja juures vaid 3 päeva, ülejäänud hagejad kostjaga ei kohtunud. Detsembris 2021 soovis hageja I minna kostja juurde, kuid kostja ütles, et maksab elatist ja tema ei hakka hagejale süüa ostma, seda peab tegema hagejate ema. Hageja I ei läinudki isa juurde. Viimati kohtus kostja hagejaga I ja hagejaga III jaanuaris 2022, kui ta käis külas, kohtumine kestis kaks tundi. Apellatsioonkaebuses esitatud elatiskalkulaatori arvutusse on sisestatud ebaõiged andmed ning seetõttu on arvutus ebaõige. Hagejad ei viibi kostja juures 10 päeva.
3. märtsil 2022 esitatud dokumendis kinnitasid hagejad, et viimati käisid hagejad kostjaga Narva-Jõesuu veepargis, hageja I oli kostja juures nädala, teised hagejad olid hagejate emaga. Kostja ei ole väitnud ega esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt oleks ta majanduslikus mõttes olukorras, kus ta ei ole võimeline tasuma elatist miinimummääras. Kostja ei ole vaatamata kohtu nõudele esitanud tõendeid oma majandusliku seisundi kohta. Kostja ostis endale ATV ja avalikustas sellekohase info oma võrguväljaande Facebook lehel, mille kohta esitasid hagejad ringkonnakohtule tõendi. Kuigi üldjuhul tuleb vanematel anda ülalpidamist lastele võrdsetes osades, ei ole põhjendatud kostja seisukoht nagu igal võimalikul juhul tuleks vanemate ülalpidamiskohustus laste ees jagada aritmeetiliselt kaheks. Laste elustandardi ja võimalused kujundab vanemate varaline seisund. Vanemate majanduslik seisund on erinev. Riiklike peretoetuste maksmine ei vabasta vanemaid automaatselt ülalpidamise andmisest riiklike toetuste ulatuses. Kohus mõistis välja elatise kolmele hagejale 555 eurot, s.o igale hagejale 185 eurot kuus, mis on vähem, kui uue seadusemuudatuse alusel arvutatav miinimumsumma ühele lapsele (213 eurot 44 senti). Maakohus tegi asjas otsuse
4. detsembril 2021, mil kehtis miinimumelatis ühele lapsele 292 eurot. Uus elatise seaduse maksmise muudatus jõustus
5. jaanuaril
6. Kui elatis on juba kohtu poolt välja mõistetud või notariaalses kokkuleppes fikseeritud, siis need summad ei muutu. Rakendussäte ei kohaldu ka olukordadele, kus elatise summa on küll seotud töötasu alammääraga, kuid väiksemas või suuremas ulatuses kui 50%. Kui laps või üks vanematest selle summaga ei nõustu, siis on võimalik pöörduda kohtusse elatise summa vähendamiseks, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kohus lähtub mitte üksnes kalkulaatori tulemusest, vaid võtab arvesse kõiki asjaolusid tervikuna. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt alates
8. jaanuarist 2022 väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi elatise alates
9. jaanuarist 2022 väljamõistmiseks osaliselt, mõistab kostjalt hagejate kasuks välja perioodil
10. jaanuar
11. a kuni
12. märts
13. a igakuise elatise järgmiselt: hagejale I 10 – 153 eurot 58 senti, hagejale II – 153 eurot 58 senti, hagejale III – 117 eurot 6 senti, s.o kokku 424 eurot 22 senti. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates
14. aprillist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni muutuva summana, mis arvutatakse järgmiselt: igakuise elatise baassumma on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
15. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
16. aprillil. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul hagejate ema pangakontole tasutud elatisemakseid. Kostja ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hageja III elatist tuleb vähendada hageja I elatisega võrreldes 15% võrra. Alates
17. aprillist 2022 on kostjalt hageja I kasuks väljamõistetava elatise suuruseks 165 eurot 78 senti (255,64–89,86), hagejale II 165 eurot 78 senti (255,64–89,86) ja hagejale III 127 eurot 43 senti (255,64*0,85%–89,86), s.o kokku 458 eurot 99 senti. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus sidus elatise väljamõistmise hagejate vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisega. Selline otsus ei ole täidetav. Hagejate vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on hagejatel ja kostjal õigus TsMS § 459 lg 1 alusel nõuda väljamõistetud elatise muutmist, esitades selleks hagi. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
18. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses hagi osalist rahuldamata jätmist, hagejad ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Seega on selles osas maakohtu otsus jõustunud.
19. TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata maakohtu otsuses hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ning asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega väljavõtte elatisekalkulaatorist ning
20. märtsil 2022 maksekorraldused hagejale I ja hagejale III tehtud ülekannete kohta ja hagejatega veedetud ajal kantud kulude kohta. Hagejad esitasid
21. märtsil 2022 kuvatõmmise kostja konto võrguväljaandes Facebook kohta. Ringkonnakohus jätab esitatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde võtmata. Kostja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud väljavõte elatisekalkulaatorist on puudulik ning tegemist on avalikult kättesaadavate andmetega. Ringkonnakohus andis
22. märtsi
23. a määrusega pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks kuni
24. märtsini
25. Ringkonnakohus märkis, et kohus väljastab tähtpäevaks esitatud seisukohad vastaspoolele teadmiseks, vastuväiteid ega täiendusi nendele seisukohtadele enam esitada ei saa (tl 184 pöördel). Seega on kostja poolt
26. märtsil 2022 esitatud tõendid esitatud hilinemisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma need asjas ka tähtsust, kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et kostja teeb teatud makseid otse hagejatele ning hagejad on kinnitanud apellatsioonimenetluses kostjaga veekeskuses aja veetmist. Elatisekalkulaatori andmed on avalikult kättesaadavad, mistõttu selle väljavõtte esitamine ei ole vajalik. Ringkonnakohus jätab hagejate poolt esitatud kostja Facebooki konto väljavõtte tsiviilasja juurde võtmata. Sellest ei nähtu, et kostja oleks pildil oleva ATV omanik. Seega ei ole esitatud tõendid asjakohased TsMS § 238 lg 1 mõttes ega oma 11 asja lahendamisel sisulist tõenduslikku tähendust. Kuivõrd tõendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus nende tagastamiseks.
27. Hagejad on kostja lapsed ning kostja on

§-st 96 ja § 97 p-st 1 kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Kostja leiab, et maakohus rahuldas hagi ebaõigesti põhjusel, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud, ta peab hagejaid vahetult üleval ning on lisaks sellele tasunud hagejate emale kokkulepitud elatist 300 eurot kuus. Maakohus tuvastas ning apellatsiooniastmes ei vaielda selle üle, et kostja on hagejatele ostnud erinevaid esemeid. Ringkonnakohus leiab, et neid kostja väljaminekuid ei saa pidada lastele vahetu ülalpidamise andmiseks, mis annaks aluse hagi rahuldamata jätmiseks või hagejate nõuete vähendamiseks. Kostja poolt esitatud tõenditest ja maakohtu poolt nõutud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja maksnud hageja I poksivarustuse eest, teinud hagejale I ja hagejale III väiksemaid ülekandeid (5–25 eurot, mõnel üksikul juhul 60 või 80 eurot) (tl 44– 44a, 51, 53). Samas nähtub hagejate ema ja kostja pangakontode väljavõtetest, et ka hagejate ema on kandnud kostjale raha seoses hagejate kuludega, nt on hagejate ema kandnud kostjale 100 eurot seoses hageja III tõukerattaga 5. augustil 2021 (tl 74). Tsiviilasja materjalides puuduvad tõendid kostja poolt hagejale II antud vahetu ülalpidamise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et hagejad viibivad tema juures igakuiselt 10 päeva, hagejad on sellele kogu menetluse kestel vastu vaielnud. Ka kostja kinnitab apellatsiooniastmes, et menetluse kestel ei ole hagejad tema juures nii palju viibinud. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt ka nt Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 19). Puudub vaidlus selles, et kostja ei ela hagejatega koos. Kostja on maksnud hagejate emale 300 eurot selgitusega „elatisraha“ alles kohtumenetluse ajal. Hagejate ema ja kostja pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on hagejate vanemad teinud ka enne kohtumenetlust üksteisele vastastikuseid ülekandeid erinevates summades, kuid ülekannete selgitustest ei selgu kannete tegemise põhjust ning summad erinevad üksteisest oluliselt. Kostja ei suutnud tõendada, et ta täidaks ülalpidamiskohustust vahetult sellises ulatuses, mis annaks aluse hagi rahuldamata jätmiseks.
5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuni
6. detsembrini 2021 kehtinud

§ 102

lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Elatise miinimummääras nõudmisel ei pea laps oma vajadusi ja kulutusi tõendama (Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Elatise vähendamiseks alla miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Mõjuvaks põhjuseks võis enne
3. jaanuari 2022 kehtinud

§ 102

lg 2 järgi mh olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejad taotlesid igale hagejale elatise 250 eurot kuus väljamõistmist, s.o alla hagiavalduse esitamise ajal kehtinud seadusest tulenevat miinimummäära (292 eurot). Maakohus rahuldas hagejate nõuded osaliselt, mõistes kostjalt iga hageja kasuks välja igakuise elatise 185 eurot. 12 Kuigi maakohus leidis, et

§ 102

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mida kohtul tuleks arvestada elatise suuruse määramisel, käesoleval juhul ei esine, mõistis maakohus siiski kostjalt välja elatise alla miinimummäära. Maakohus leidis vastuoluliselt, et kostja majanduslik seisund võimaldab tasuda elatist otsuse tegemise ajal kehtinud miinimummääras, kuid vähendas samas kostjalt väljamõistetava elatise suurust alla hagejate poolt taotletud summat. Hagejad maakohtu otsust hagi osalise rahuldamata jätmise osas vaidlustanud ei ole. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et väljamõistetud ulatuses elatise tasumine ei ole võimalik ilma, et muutuks võimatuks kostja igapäevane toimetulek. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta ei ole võimeline väljamõistetud ulatuses elatist maksma. Kostja ei vaidle vastu maakohtu poolt tuvastatud töötasu suurusele ega kohtu poolt tuvastatud kostja varalisele olukorrale. Maakohus tugines ametlikest registritest ja krediidiasutustelt saadud andmetele. Kostja ise ei ole esitanud tõendeid oma sissetuleku ega varalise olukorra kohta. Maakohus mõistis hagejate kasuks välja elatise alates

1. septembrist
2. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt saab ta alates juulist 2021 töötasu ja päevaraha 2600 eurot kuus Manrent OÜ-st. Kostja ei ole üheski menetlusdokumendis toonud esile enda vajaduste suurust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kostja majanduslik seis võimaldab tal tasuda elatist väljamõistetud suuruses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja poolt esitatud väidetav hagejate vajaduste loetelu ja suurus (tl 157) ei ole tõendatud. Kuigi hagejad on toonud enda vajadused komplekssena (tl 57 pöördel), ei ole nimetatud asjaolu maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Hagejad nõudsid elatist alla miinimummäära ning seega ei pidanud nad oma vajadusi tõendama. Kui kostja väitel on hagejate vajadused miinimummäärast väiksemad, tuleb tal seda tõendada (TsMS § 230 lg 1).
3. Alates
4. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne
5. jaanuari 2022, saab kohus

§ 210lg 2 järgi mõista kuni 1.

jaanuarini 2022 elatise välja enne

1. jaanuari 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates
2. jaanuarist 2022 aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel (Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 11). Ringkonnakohus peab seega alates
5. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmisel lähtuma kehtivast seadusest. Alates
6. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 13
3. Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohus jättis põhjendatult elatise suuruse kindlaksmääramisel otsuse tegemise ajal lastetoetused ja lasterikka pere toetuse arvestamata, tuleb kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt arvestades
4. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatusi, mis puudutavad kohustatud isikult väljamõistetava elatise suurust. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust osaliselt kostjalt hagejate kasuks
5. jaanuarist 2022 väljamõistetava elatise osas. Maakohus tegi otsuse
6. detsembril
7. Kuni
8. detsembrini 2021 kehtinud perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli õigus saada lapsetoetust. Kuigi

§ 102

lg 2 kolmas lause ei välista, et elatise määramisel võib arvesse võtta ka seda, et elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega, on siiski kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Maakohus tuvastas põhjendatult otsuse tegemise ajal kehtinud seaduse järgi, et asjas ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks elatise suuruse määramisel arvestada lapsetoetusega. Kostja sissetulek (2600 eurot kuus) võimaldab tal tasuda elatist kolmele lapsele väljamõistetud ulatuses. Väljamõistetud elatis on väiksem, kui kuni

1. detsembrini 2021 kehtinud elatise miinimummäär. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on elatise väljamõistmise eesmärgiks lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Igakuine elatis ühele lapsele arvutatakse alates
2. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse kohaselt lapse vajadustest, kohustatud vanema sissetulekust, elatist saama õigustatud laste arvust, peretoetustest ja kummagi vanemaga koos veedetud ajast lähtudes. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui toetused laekuvad elatist taotlevale poolele, tuleks pool toetusest seega elatise summast maha arvata. Kuna tegemist on toetustega, mille eesmärk on pere toimetuleku parandamine, on põhjendatud neid elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. Seega tuleb alates
3. jaanuarist 2022 väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka asjaoluga, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hagejate vajadused oleksid miinimummäärast väiksemad või et hagejad viibiksid kostja juures 10 päeva kuus. Menetluses ei ole aga ka tuvastamist leidnud, et hagejate vajadused ületaksid alates
5. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduses kehtestatud miinimummäära. Seega tuleb alates
6. jaanuarist 2022 mõista hagejatele elatis alates
7. jaanuarist 2022 kehtima hakanud miinimummääras. Alates
8. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 102

lg-te 1–2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ringkonnakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, nagu viibiksid hagejad tema juures ja oleksid tema vahetul ülalpidamisel 10 päeva kuus, hagejad on ka kostja väitele vastu vaielnud. Kostja on ise kinnitanud, et menetluse kestel ei viibinud hagejad tema juures 10 päeva 14 kuus. Alles

1. märtsi
2. a menetlusdokumendis kinnitas hagejate ema, et hageja I on viibinud kostja juures nädala, kuid ei täpsustanud ajavahemikku, seega ei arvesta kohus väidetavat hagejate viibimist kostja juures elatise suuruse määramisel. Alates
3. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse redaktsiooni järgi tuleb elatise arvestamisel võtta aluseks baassumma, milleks on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
4. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (

§ 101lg 3).

Perioodil

1. jaanuar –
2. märts
3. a

§ 101

lg 4 järgi lisanduv kolm protsenti eelneva kalendriaasta keskmisest brutopalgast (1448 eurost) on 43 eurot 44 senti. Seega on perioodil

1. jaanuar –
2. märts
3. a arvestatavaks miinimumelatise määraks 243 eurot 44 senti.
4. Kuivõrd hagejate I ja III vanusevahe on alla kolme aasta, tuleb hageja III elatist vähendada hageja I elatisega võrreldes 15% võrra (

§ 101

lg 7), seega hagejale III arvestatava elatise miinimummääraks on 206 eurot 92 senti. Arvestatavast miinimumelatisest tuleb

§ 101lg 5 järgi maha arvata lastele makstavaid toetusi.

Hagejate ema saab kokku toetusi 520 eurot + 19 eurot 18 senti, s.o 539 eurot 18 senti, s.o 179 eurot 72 senti hageja kohta, millest ühe vanema osa iga lapse kohta oleks pool ehk 89 eurot 86 senti kuus. Seega tuleb perioodi

1. jaanuar –
2. märts
3. a eest mõista kostjalt hageja I kasuks välja elatis 153 eurot 58 senti (243,44–89,86), hagejale II 153 eurot 58 senti (243,44–89,86) ja hagejale III 117 eurot 6 senti (206,92–89,86), s.o kokku 424 eurot 22 senti. Statistikaameti andmete kohaselt on
4. aprilli seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on
5. a elatise baassumma 200*4,6%=209 eurot 20 senti.
6. a keskmine brutopalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46 eurot 44 ning sellest tulenevalt arvestatavaks elatise miinimummääraks on 255 eurot 64 senti. Seega on alates
7. aprillist 2022 kostjalt hageja I kasuks väljamõistetava elatise suuruseks 165 eurot 78 senti (255,64–89,86), hagejale II 165 eurot 78 senti (255,64–89,86) ja hagejale III 127 eurot 43 senti (255,64*0,85%–89,86), s.o kokku 458 eurot 99 senti.
8. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 15