Obsah (4)

§ 185§ 180§ 175§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 14. aprill 2022 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-9061 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Aarne Sar

§ 185

lg-tes 1 või 2 nimetatud lahendi tegemise korral palutakse mõista Eesti Vabariigilt M. Mõttuse kasuks välja 390 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

1. Mõistlik ei ole kannatanute lepinguliste esindajate sõiduaja hüvitamine tunnitasu alusel. Advokaat ei osale kohtuistungile sõidu ajal menetlustoimingul. Seetõttu ei ole põhjendatud kulu ajatasuna väljamõistmine süüdimõistetult. Põhjendatud oleks otsese sõidukulu (nt rongipilet, kütusekulu) väljamõistmine. Kokku on kannatanute lepinguliste esindajate kulude hulka arvestatud advokaatide sõiduaeg 30 tundi ja 50 minutit (3096 eurot). Selles osas on taotlus alusetu.
2. Arvestades tsiviilhagi mahtu ja keerukust, ei ole taotletava tasu suurus põhjendatud ka kannatanute tsiviilhagile kulunud aja – 17 tunni ja 24 minuti, osas (koos käibemaksuga ca 3360 eurot).
3. Põhjendatud ei ole taotlus mõista lepinguliste esindajate õigusabikulud süüdimõistetult välja seoses eelmenetluses toimunud esindusõiguse vaidlusega. Selle vaidluse põhjustas 4 kannatanute seadusliku esindaja tegevus ja süüdimõistetu neid asjaolusid mõjutada ei saanud. Vandeadvokaat Aivar Pilv on arvestanud selle vaidlusega seoses tehtud toimingute (
4. ja
5. novembril 2019 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
6. novembri 2019 määruse peale kannatanute S.B. ning E.B. i lepingulise esindaja kaebuse koostamine,
7. novembri 2019 kaebuse koostamine Lõuna Ringkonnaprokuröri
8. novembri 2019 taandamismäärusele) ajaliseks mahuks kokku 7 tundi 45 minutit ja tasuks koos käibemaksuga 1 488,00 eurot.
9. Põhjendatud ei ole kannatanute lepinguliste esindajate õigusabikuludelt arvestatud käibemaksu (4 450,94 eurot) väljamõistmine süüdistatavalt, kui arved on esitatud ja tasutud ettevõtete vahel, kes saavad käibemaksu tagasi arvestada. Kuna arved tasunud Postimees Grupp AS omab käibemaksukohustuslasena õigust arvetelt arvestatud käibemaks sisendkäibemaksuna maha arvata, on taotlus käibemaksu osas alusetu. Riigikohus on selgitanud, et käibemaksukohustuslane saab nõuda tasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ei saa mingil põhjusel sellelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. jaanuari
11. a otsus kriminaalasjas nr 1-19-2759, p 10). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Riigikohus tühistas oma
13. märtsi
14. a otsusega ringkonnakohtu
15. oktoobri
16. a otsuse osaliselt. Osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu
17. mai
18. a otsuse ja jättis läbi vaatamata S.B. ja E.B. i taotlus mõista süüdistatavalt kannatanute kohtueelses menetluses ja maakohtus tekkinud menetluskulu katteks välja 22 254 eurot ja 70 senti, saatis kassatsioonikohus kriminaalasja uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Samuti tuleb ringkonnakohtul asja uuel arutamisel võtta seisukoht apellatsioonimenetluse kulude osas.
19. Saates asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule S.B. ja E.B. i taotluse lahendamiseks, puudub vajadus hinnata apellatsioonis tõstatatud volituse küsimusi - kannatanute S.B. ja E.B. i volitatud lepingulised esindajad on vandeadvokaadid K. Turk ja R. Käbi. Varasemalt (kohtueelses menetluses ja eelistungil) esindas kannatanuid vandeadvokaat A. Pilv. Teiseks puudub vaidlus selles, et õigusabi osutati L.B. lastele (S.B. ja E.B. ), keda on antud kriminaalasjas käsitletud kannatanutena ning kellele menetluskulude katteks taotletud õigusabi kulude väljamõistmises tuleb ringkonnakohtul otsus langetada. I.B. osas maa- ega ringkonnakohtu otsust ei tühistatud.
20. Õiguslikult relevantne on esindajate seisukoht, et menetluskulude tasumine kolmanda isiku poolt ei ole kriminaalmenetluse seadustiku alusel keelatud ega välista menetluskulude hüvitamist. Seadus ega kohtupraktika ei omista tähtsust sellele, millistel motiividel kolmas isik otsustab menetluses osaleva isiku eest menetluskulud kanda. Riigikohus leidis asja uueks arutamiseks saates, et kohtumenetluse poole õigus nõuda

§ 180

jj alusel kriminaalmenetluse kulu hüvitamist ei olene sellest, kas ta on kandnud kriminaalmenetluses tekkinud kulud ise või on seda tema eest ja huvides teinud keegi teine. Seejuures pole ka oluline, kas kohtumenetluse poolel lasub tema eest menetluskulu tasunud isiku ees kohustus need kulud hüvitada või mitte (Riigikohtu 23. märtsi 2022. a otsus nr 1-19-9061, p 15). Valitud kaitsjale või esindajale makstud tasu kui menetluskulu (

§ 175

lg 1 p 1) hüvitamise seisukohast ei ole tähendust asjaolul, kas kohtumenetluse poolel, sh kannatanul on tekkinud kohustus hüvitada õigusabikulu menetlusvälisele isikule, kes tema huvides õigusteenuse eest tasus (otsuse p 16).

1. Nõustuda tuleb esindajate väitega, et menetluskulude tasumise korral kolmanda isiku poolt 5 ei tule esitada pooltevahelist kokkulepet vms. Riigikohus ei pidanud osundatud lahendis välistatuks, et kohtumenetluse pool ja tema eest menetluskulu kandnud isik lepivad kokku, et poolele soodsa kohtulahendi tegemise korral tagastab ta saadud toetuse selle menetluskulu hüvitise arvel, mille kohus tema kasuks välja mõistab (vt lahendi p 14). Samuti on menetlusvälisel isikul võimalik lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tulenev õigus nõuda süüdistatavalt, kannatanult, tsiviilkostjalt või kolmandalt isikult tema huvides makstud õigusabitasu hüvitamist võimalik maksma panna tsiviilkohtumenetluse korras (vt p 11). Asjasse puutumatuks luges kassatsioonikohus maa- ja ringkonnakohtu tõstatatud küsimuse, milline on kannatanute seadusliku esindaja L.B. ja õigusabiarved tasunud ASi Postimees Grupp vaheline õigussuhe, st kas viimasel on õigus kannatanute huvides kantud kulutused L.B. lt sisse nõuda.
2. Ühtlasi soostus kassatsioonikohus kannatanute esindajatega selles, et kannatanu võimalused abisaamiseks ja finantseerimiseks ning süüdlaselt süüdimõistmise korral kulude hüvitamise nõudmiseks ei saa olla süüdistatava omadest halvemad (vt otsuse p 13 ja 14).
3. Ringkonnakohus peab otsustama, kas ja kui, siis millises summas on kannatanute lepingulistele esindajatele kohtueelses menetluses, maakohtus ja apellatsioonimenetluses makstud tasu

§ 175lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega (otsuse p 17).

30. Kohtueelses menetluses ja eelistungil esindas kannatanuid lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv. Tööaruande kohaselt tutvus ta kriminaalasja materjalidega 7,5 tundi, koostas kannatanute tsiviilhagi ning prokurörile kohtueelse menetluse lõpetamise seisukoha 17 tundi ja 24 minutit. Lisaks kirjutas ta erinevaid muid menetlusdokumente (prokuratuurile seoses lepingulise esindaja esindusõigusega, kaebuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 5. novembri 2019. a määruse peale ning Lõuna Ringkonnaprokuratuuri sama kuupäeva taandamismääruse peale), tutvus süüdistusaktiga ning advokaat K. Jennseni koostatud tsiviilhagiga, Tartu Vangla seisukohaga ja suhtles kliendiga. Veel tutvus kaitsja M. Mõttuse kaitseaktiga ja analüüsis esitatud taotlusi ning valmistas ette eelistungiks, osales sellel 7. veebruaril 2020 ning tegi toiminguid seoses kohtule antavate selgitustega kliendi poolt antud volituste kohta. Kokku on spetsifikatsiooni kohaselt vandeadvokaat A. Pilve ajakulu 36 tundi ja 43 minutit. Sõidule kulutatud aeg (7. veebruar 2021.

1. a)on 6 tundi ja 30 minutit. Arvestades, et LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-iga sõlmitud kokkuleppe järgi on tunnitasu suuruseks 160 eurot (ilma käibemaksuta) ja sõiduaja hüvitiseks 120 eurot tunnis (ilma käibemaksuta), palutakse arvestada menetluskulude hulka 7985 eurot ja 59 senti (summa sisaldab käibemaksu). 31. Kohtumenetluses esindasid E.B. i ja S.B. t lepingulised esindajad vandeadvokaadid K. Turk ja R. Käbi. Nad taotlevad kohtuistungiks ettevalmistamise (22.-24. jaanuar 2021.
2. a)tasu 11 tunni ja 12 minuti eest, samuti pidasid nad kohtuistungi ettevalmistamise käigus nõu kannatanutega (25. jaanuar, 4. ja 8. märts 2021.
3. a)kokku 8 tundi ja 18 minutit, osalesid 25. ja 26. jaanuaril, 4., 5., 8., 9., 12., 15. ja 25. märtsil 2021. a kohtuistungitel ning valmistusid 4 tundi ette kohtuistungiteks koostades küsimusi 26. jaanuari ja 4. ja 14. märtsi 2021 istungiteks. Kokku on esindajate ajakulu 66 tundi ja 36 minutit (selle hulka on arvatud ka 6 tundi sõiduaega, mis on tekkinud seoses sõiduga 8. märtsil 2021 Tallinnast Valka ja 9. märtsil istungilt ära). Lepinguliste esindajate vandeadvokaatide K. Turk ja R. Käbi esindamise tunnitasu suuruseks on 150 eurot (käibemaksuta). Lisaks sellele taotleb R. Käbi sõidu eest Tallinnast Valka ja tagasi 24 tunni eest ajakulu hüvitamist (75 eurot tunnis). Esindajad paluvad lugeda menetluskulude hulka ka 25. jaanuaril ning 8. märtsil 2021. a hotellis Metsis kantud majutuskulud (100,92 eurot, millele lisandub 6 käibemaks) ning need hüvitada. Kokku palutakse arvestada menetluskulude hulka 14 269 eurot ja 10 senti (summa sisaldab käibemaksu). 32. Tasu mõistliku suuruse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta nt esindaja töö kvaliteeti (RKKK 3-1-1-72-10 p 18), esindaja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) ning osutatud õigusteenuse vajalikkust (RKKK 3-1-1-99-11 p 9). Arvesse peab võtma ka õigusteenuse turuhinda. Ringkonnakohtul puuduvad etteheited esindajate töö kvaliteedile, samuti oli osutatud õigusteenus kannatanutele vajalik ning arvestades ka õigusteenuse turuhinda, peab ringkonnakohus esindajate tasu hüvitamise taotluses näidatud õigusteenuse ühikuhinda (150 eurot K. Turk ja R. Käbi ning 160 eurot A. Pilv) põhjendatuks. 33. Esindajale makstud tasu mõistlikkuse üle otsustamiseks tuleb järgnevalt kontrollida osutatud õigusabi (mahu) vajalikkust ja põhjendatust (RKKK 3-1-1-99-11 p 11; 3-1-1-125-04 p 9). 34. M. Mõttuse kaitsja arvates ei ole taotletava tasu suurus mõistlik kannatanute tsiviilhagile kulunud aja – 17 tundi ja 24 minuti osas (koos käibemaksuga ca 3360 eurot), arvestades tsiviilhagi mahtu ja keerukust. Samuti ei pea ta põhjendatuks taotlust osas, mis on seotud seoses eelmenetluses toimunud vaidlusega esindusõiguse üle. 35. Ringkonnakohus nõustub M. Mõttuse kaitsjaga selles, et arvestades tsiviilhagi keerukust, ei ole taotletud ajakulu täies ulatuses põhjendatud. Samuti peab kohtukolleegium põhjendamatuks arvata menetluskulude hulka täies ulatuses need õigusvaidluse kulud, mis tekkisid seoses esindusõigusega kokkuleppel ja määratud õigusabi osutaja vahel. Apellatsioonikohus nõustub, et sellise vaidluse põhjustas osaliselt kannatanute seadusliku esindaja tegevus ning süüdimõistetu neid asjaolusid mõjutada ei saanud. Kohtukolleegium arvestab sellegagi, et uurimisasutuse 17. septembri 2019 riigi õigusabi määruse alusel osutas kannatanutele õigusabi kaitsja K. Jenssen. Õigusabi osutamisega seotud menetluskulud (522 eurot ja 60 senti) on maakohus juba arvestanud menetluskulude hulka ja need M. Mõttuselt välja mõistnud. Seetõttu ei arvesta ringkonnakohus menetluskulude hulka lepingulise kaitsja A. Pilve ajakulu 12 tunni ulatuses. 24 tunni ja 43 minuti osas loeb ringkonnakohus A. Pilve esindajatasu vajalikuks ja põhjendatuks. Rahalises vääringus vastab tehtud tööle 4745 eurot ja 60 senti (milles sisaldub käibemaks). 36. K. Turki ja R. Käbi poolt kannatanutele ostutatud õigusabi oli kohtukolleegiumi hinnangul vajalik ja põhjendatud esindustoimingutega. Esindajad tutvusid kriminaalasja materjalidega, pidasid nõu kannatanutega, valmistusid ette istungiteks ning osalesid nendel. 37. Ringkonnakohus peab põhjendatuks Triniti OÜ esindustoimingute eest menetluskulude hulka loetavat tasu osaliselt siiski vähendada. Nimelt kui menetlusosalisel on mitu esindajat, arvestatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu (

§ 175lg 2).

K. Turk ja R. Käbi taotlevad mõlemad

1. ja
2. jaanuari ning
3. ja
4. märtsi
5. a kohtuistungitel osalemise eest tasu. Ringkonnakohus peab põhjendatuks lugeda menetluskulude hulka esinduskulu suuruses, mis ei ületa ühele esindajale makstavat mõistliku suurusega tasu. Seetõttu arvestab ringkonnakohus taotletud tasust maha eelnimetatud istungitel osalemise eest ühe esindaja ajakulu, s.o 11 tundi. Mitme esindaja olemasolul peaks esindajatasu hüvitamise taotlusest alati nähtuma see, milline esindaja millises mahus milliseid ülesandeid täitis. Praegusel juhul 7 menetluskulude nimekiri seda ei kajasta. Lisaks arvestab kohtukolleegium ajakulust maha sõidule kulunud aja 6 tundi (150-eurose tunnitasu arvestuse alusel).
6. Eeltoodut arvestades loeb ringkonnakohus kannatanute esindajate K. Turki ja R. Käbi ajakulu põhjendatuks 49 tunni ja 36 minuti ulatuses tunnitasuga 150 eurot (millele lisandub käibemaks) ning loeb menetluskulude hulka mõistliku esindajatasu suurusega 8928 eurot (sh käibemaks 1488 eurot).
7. Kannatanute esindajad paluvad mõista välja lepinguliste esindajate reisi- ja majutuskulud. Kannatanute esindajate arvates peab menetluskulude hulka arvestama esindajate kohtuistungile sõitmise aja 6 tundi 30 minutit (A. Pilv), 24 tundi (R. Käbi) ja 6 tundi (K. Turk) arvestades järgmist: A. Pilve sõidukulu tunnis on 120 eurot ja R. Käbi oma 75 eurot. K. Turki sõidule kulutatud aeg kajastub 150-eurose tunnihinnaga tehtud toimingute spetsifikatsiooni all.
8. M. Mõttuse kaitsja sellist esindajatasu hüvitamist tunnitasu alusel mõistlikuks ei pea ning leiab, et 30 tunni ja 50 minuti eest 3096 euro ulatuses on kannatanute lepinguliste esindajate kulude hulka arvestatud sõiduaeg alusetu.
9. Ringkonnakohus märgib, et asja uueks arutamiseks tagasisaatmisel sedastas Riigikohus, et menetluskulu hüvitamisel tuleb järgida ka võlaõigusseaduses sätestatud kahju hüvitamise põhimõtteid niivõrd, kuivõrd kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette erisusi (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
10. septembri
11. a määrus nr 2-14-63261/149, p 12).

-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. septembri
2. a määruses nr 2-14-63261 ei nõustunud kolleegium kostjaga selles, et hageja peab talle hüvitama esindaja sõiduaja kokkulepitud tunnihinna järgi.
3. Tsiviilkolleegium märkis osutatud lahendis, et menetluskulud mõistetakse välja põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi, kuid menetluskulude väljamõistmiseks on ette nähtud eraldi menetlus, mille põhimõtted on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja muudes õigusaktides (vt ka Riigikohtu
4. novembri
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 18). Kolleegium on varem kehtinud õigusaktide kohaldamisel leidnud, et menetlusosaliselt ei ole alust mõista välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt Riigikohtu
6. juuni
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 17 ja
8. juuni
9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Hiljem on kolleegium selgitanud, et TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad (Riigikohtu
10. veebruari
11. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536/153, p 16). Samuti on Riigikohus leidnud, et sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras valitsuse määrusest, millega on kehtestatud teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord (vt Riigikohtu üldkogu
12. aprilli
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15, p 70 jj). Kuna alates
14. augustist 2016 on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord muutunud, saab alates sellest ajast analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri
15. juuli
16. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord). Riigikohus leidiski selles lahendis, et kostja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1 p 4, mistõttu ei ole alust lähtuda hüvitise väljamõistmisel kostja ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest. 8
17. Ringkonnakohus leiab, et samadest põhimõtetest saab juhinduda ka kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt hüvitab menetluskulud

-i järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega – kuna kannatanute esindajad taotlevad hüvitist nende tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (Tallinna linn) kuuel korral õigusteenuse osutamise kohta (Valga linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepinguliste esindajate tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades üle 201 km (korra § 151 lg 1 p 5 järgi 35 eurot), siis peab menetluskulude hulka arvestama kannatanute esindajate (A. Pilv

1. veebruar 2021, K. Turk
2. märts 2021 ja R. Käbi
3. jaanuar,
4. märts,
5. märts ja
6. märts 2021) hüvitisena kohtuistungile sõitmise aja eest 252 eurot (milles sisaldub käibemaks). Transpordikulu saaks ringkonnakohus välja mõista üksnes sellekohase taotluse esitamise korral, ent seda ei ole menetluskulude nimekirjas esitatud.
7. Lepingulise esindaja majutuskulu hotellis Metsis summas 100 eurot ja 92 senti (millele lisandub käibemaks) loeb ringkonnakohus otseseks kriminaalasjas õigusabi osutamisega seotud kuluks.
8. Arvestades eeltoodut ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 ja § 340 lg 2 p-st 6 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata kannatanute S.B. ja E.B. i taotluse mõista süüdistatavalt kannatanute kohtueelses menetluses ja maakohtus tekkinud menetluskulu katteks välja 22 254 eurot 70 senti. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab osaliselt kannatanute S.B. ja E.B. i taotluse mõista süüdistatavalt välja kannatanutele kohtueelses menetluses ja maakohtus tekkinud menetluskulu ning mõistab kannatanutele kohtueelses menetluses ja maakohtus tekkinud menetluskulu katteks välja 14 046 eurot ja 70 senti. Määruskaebuse rahuldab ringkonnakohus osaliselt. 46. Tartu Maakohtu 10. mai 2021. a otsusega tunnistati M. Mõttus talle esitatud süüdistuses süüdi.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kokku on 14 046 eurot ja 70 senti (sh käibemaks). Menetlusosaline kinnitab

1. märtsi
2. a taotluses, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu tuleb õigusabikulud mõista süüdistatavalt välja koos käibemaksuga.
3. Kannatanud taotlevad apellatsioonimenetluses lepingulistele esindajatele makstud tasu hüvitamist 1998 euro ulatuses. Taotlusele lisatud menetluskulude nimekirja (VI kd, tl 36) kohaselt osutasid kannatanute esindajad kannatanutele õigusteenust kokku 11 tundi ja 6 minutit tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi seisnes määruskaebuse koostamises Tartu Maakohtu
4. mai
5. a otsuse vaidlustamiseks kannatanute menetluskulude hüvitamata jätmise osas (sh maakohtu otsuse ja menetluskulude hüvitamist puudutava kohtupraktika analüüs) ning vastuse koostamises apellatsioonile. Lisaks on ajakulu hulka arvestatud menetluskulude taotluse koostamisele kulunud aeg. Ringkonnakohtu arvates on kannatanute esindajate õigusteenuse osutamise tunnihind mõistliku suurusega. Apellatsioonimenetluses esitati lisaks määruskaebusele ka põhjalikult argumenteeritud vastus süüdistatava apellatsioonile. See eeldas kahtlemata mahuka kohtuotsuse analüüsi. Arvestades ka kirjaliku seisukoha ning määruskaebuse mahtu (kokku 16,5 lehekülge) ning õigusliku argumentatsiooni asjakohasust, loeb kolleegium õigusteenuse osutamise ajakulu põhjendatuks.

§ 175

lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega esindajatasu on seega koos käibemaksuga 1998 eurot, mis tuleb riigil

§ 185lg 1 alusel hüvitada.

1. Kannatanute esindajad taotlevad mõista VÕS § 113 alusel riigilt kannatanute kasuks välja 9 ka etteulatuv viivis maakohtu- ja apellatsioonimenetluse kulu hüvitiselt. Antud osas on riigikohtu seisukoht ühene - VÕS § 113 ei ole süüteomenetluses riigilt välja mõistetud menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamisel vahetult kohaldatav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 78).
4. Süüdimõistetul M. Mõttusel on seoses kannatanute lepinguliste esindajate kaebuse menetlusega apellatsiooniastmes tekkinud menetluskulu. Selle suuruseks koos käibemaksuga on kokku 390 eurot. Kaitsja kulutas kannatanute lepinguliste esindajate menetluskulude hüvitamise taotlusele vastuväidete esitamisele 2 tundi ja 30 minutit. Kaitsjatasu tunnitasumääraks on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Arve kaitsjatasu tasumiseks on esitatud Stroke OÜ-le. Arve on tasumata, kuid kaitsjatasu hüvitamiseks piisab sellest, kui isikul on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8.12.2004.a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-125-04, p 8).
5. Ringkonnakohus peab M. Mõttuse kaitsjatasu taotlust põhjendatuks. Tekkinud kulu on kriminaalmenetlusega seotud kulu ning see on mõistliku suurusega. Seetõttu tuleb 390 eurot riigil

§ 185lg 1 alusel M.

Mõttusele hüvitada. (allkirjastatud digitaalselt) 10