) § 371 lg 2 alusel menetlusse võtmata.
lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Puudub õiguslik alus, millest tulenevalt saaks hageja nõudel kohustada kostjat võõrandama endale kuuluva korteriomandi. Samuti on hagis esitatud asjaolude põhjal perspektiivitu hageja nõue seoses korteriomandi üleandmisega. Hageja leiab, et kostja sundis vanemaid korteriomandit endale müüma, vastasel juhul ei oleks perel olnud võimalik pangast autoostuks laenu saada. Tehingu tegemise ajal 17.10.2005 kehtinud TsÜS § 90 lg 1 järgi võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, seaduses sätestatud korras tühistada ning selline tehing on algusest peale kehtetu. TsÜS § 98 lg 1 I lause kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 98 lg 2 alusel läheb tehingu tühistamise õigus üle õigusjärglasele. Hagiavalduses toodust ei ilmne, et esineks alust müügilepingu tühistamiseks. Samuti on möödunud TsÜS §-s 99 sätestatud tehingu tühistamise tähtajad; tegemist on õigust lõpetavate tähtaegadega, mille möödumisel tühistamisõigus lõppeb (vt ka Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. V., I. K., V. K., M. K. (koostajad). Tallinn 2010, lk 315). Hageja ei ole välja toonud ka tehingu tühisusele viitavaid asjaolusid. Tähtsust ei ole sellel, et leping tehti hagejaga konsulteerimata ja et võõrandamata jätmisel oleksid selle pärinud seadusjärgsed pärijad. Pärimisseaduse (PärS) § 2 I lause järgi on pärand pärandaja vara. PärS § 3 lg 1 alusel avaneb pärand isiku surma korral. Poolte vanemad teovõimeliste isikutena said oma eluajal oma vara kasutada ja käsutada neile sobival viisil. Kuivõrd poolte vanemad võõrandasid oma eluajal kehtivalt korteriomandi, ei kuulu see nende pärandvarasse, pärijatel sellele õigusi ei ole ning nende õigusi ei rikuta. Seda leidis ka Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-2017850 tehtud 18.03.2021 määruses, millega jättis muutmata maakohtu 13.01.2021 hageja hagi menetlusse võtmata jätmise määruse. Kuna korteriomand kuulub kostjale, ei saa hageja õigusi rikkuda kostja võimalikud korteriomandiga seotud võlad. 2 Hageja palub tunnistada kostja PärS § 6 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel pärimiskõlbmatuks. PärS § 6 lg 1 kohaselt on pärimiskõlbmatu isik, kes: 2) tahtlikult ja õigusvastaselt asetas pärandaja olukorda, milles viimane oli kuni oma surmani võimetu tegema või tühistama viimse tahte avaldust; 3) sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust või samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või tühistama, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada. PärS § 8 lg 1 kohaselt võib kohus vaidluse korral tunnistada isiku pärimiskõlbmatuks huvitatud isiku nõudel. Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks kostja pärimiskõlbamatusele. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, et kostja võimalik pärijaks olemine mõjutaks hageja õigusi olukorras, kus kostja ei saanud vaidlusalust korteriomandit pärimise teel, vaid see võõrandati talle kehtivalt vanemate eluajal. 4. Hagiavalduse p-s 3 esitatud nõue tuleb jätta menetlusse võtmata
Hageja palub tühistada kohtuasja nr 2-20-15267 (kostja hagi hageja vastu korteri vabastamiseks) ja hüvitada endale kõik sellega seoses tekitatud kulud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei menetletud tsiviilasjas nr 2-20-15267 kostja hagi hageja vastu korteri vabastamiseks ning hageja ei olnud selles tsiviilasjas ka menetlusosaline. Maakohus jättis nimetatud tsiviilasjas rahuldamata XXX korteriühistu hagi kostja vastu korteriomandi võõrandamiseks, otsus on jõustunud. Kostja hagi hageja vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks menetleti tsiviilasjas nr 2-20-7937. Maakohus rahuldas 12.01.2021 otsusega kostja hagi. Ringkonnakohus rahuldas 07.05.2021 otsusega hageja apellatsioonkaebuse osaliselt ja muutis maakohtu otsust üksnes menetluskulude maksetähtaegade osas. Ka selles asjas tehtud otsused on jõustunud.
lg 1 näeb ette, et kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.
lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtulahendi hagimenetluses poole avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. Teistmiseks on ette nähtud konkreetsed alused, piirangud ning tähtaeg (
–§ 704).
Eeltoodut arvestades ei ole hageja haginõue tühistada varasem kohtuasi ja hüvitada kõik sellega seotud kulud õiguslikult perspektiivikas ja sellega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Samuti näeb
lg 1 p 4, et kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise, ei võta kohus hagiavaldust menetlusse. 5. Hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata ja
6.
Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. 7.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.