Obsah (12)

§ 118§ 68§ 73§ 78§ 121§ 19§ 16§ 28§ 31§ 56§ 57§ 175

1-21-764 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.09.2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-21-764 (kohtueelses menetluses 19231502025

§ 118

lg 1 p 2 järgi üldmenetluses Prokurör, kaitsja ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold, vandeadvokaat Silver Reinsaar Süüdistatav ALEKSANDR BABILO, isikukood: 38404100264; xxxx kodakondsusega; emakeel: xxxx; haridus: xxxx; töökoht: Xxxx, xxxx; elukoht: xxxx; varem kriminaalkorras karistamata, kehtivad väärteokaristused puuduvad; tõkend: puudub (kahtlustatavana kinni peetud 18-19.09.2019.a ) RESOLUTSIOON 1. 1. Tunnistada Aleksandr Babilo

§ 118

lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. 2. 2.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.09.201919.09.2019 s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluv karistus on 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3. 3. Vastavalt

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja) aasta ja 1 (üks) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4. 4.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest 17.09.

3. Rahuldada täielikult kannatanu P. B.i tsiviilhagi varalise kahju nõudes 796,87 eurot ja mõista see Aleksandr Babilo´lt kannatanu kasuks välja. Tsiviilhagi summas 796,87 eurot tuleb tasuda kannatanu a/a nr xxxx ja ülekande selgituseks märkida „kahju hüvitamine kriminaalasjas 1-21-764“. 1-21-764
5. Rahuldada kannatanu P. B.i tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes osaliselt, s.o 2800 euro ulatuses. Mittevaraline kahju summas 2800 eurot tuleb tasuda kannatanu a/a nr xxxx ja ülekande selgituseks märkida „mittevaralise kahju hüvitamine kriminaalasjas 121-764“.
7. Jätta rahuldamata A. Babilo kaitsja taotlus süüteoga tekitatud kahju hüvitamiseks seoses A. Babilo kahtlustatavana kinnipidamisega 18.09.2019-19.09.
10. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 3 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Aleksandr Babilo´lt välja riigituludesse menetluskuludena: • - ekspertiisi (akt nr 20E-AOI0041) kulu summas 84 eurot; • - sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1460 eurot, • - s.t kokku 1544 eurot.
12. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Aleksandr Babilo´l tasuda menetluskulud kokku summas 1544 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.t esimesel üheteistkümnel kuul tuleb maksta 128,70 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 128,30 eurot.
13. Asitõendid: CD-plaat, millel on hädaabikõne salvestis - jätta toimiku materjalide juurde. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
14. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. SÜÜDISTUS Aleksandr Babilot süüdistatakse selles, et tema 18.09.2019 kella 22.10 ajal Xxxx asuvas Xxxx riietusruumis lõi P. B.ile rusikaga näkku vastu vasakut silma, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused ning vastavalt ekspertiisiaktile nr 20E-AO10041 tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. Vastavalt 12.03.2020 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst-ekspert A. T. koostatud ekspertiisiaktile nr 20E-AO10041, on P. B.il sedastatud 18.09.2019 AS Ida-Tallinna keskhaiglas vasaku silmakoopa välimise, keskmise, tagumise ja alumise seina nihkumisega murrud, verevalandus vasakusse ülalõuaurkesse ja etmoidrakustikku, vasaku silmamuna ja silmakoopakoe põrutus koos verevalumiga vasaku 2 / 15 1-21-764 silma eeskambris ning vasaku silmaümbruse mõõduka turse ja verevalumiga ning haavaga silma välisnurgas, millega on põhjustatud üle 4 kuu kestev tervisehäire. Seega pani Aleksandr Babilo oma tahtliku tegevusega toime tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud, see on

§ 118lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav avaldas, et süüdistus on temale arusaadav, kuid süüdi ennast ei tunnista. Kaitsja toetas süüdistatava seisukohta. Prokurör leidis, et süüdistatava süü on tõendatud, taotles tema süüditunnistamist ja karistamist tingimisi vangistusega ning samuti tsiviilhagi väljamõistmist kannatanu kasuks. Poolte vahel on kokkuvõttes vaidlus järgmistes küsimustes-

1. a)kas kannatanu P. B. põhjustas ise oma käitumisega vähemalt 4 kuud kestva tervisehäire;
2. b)kas A. Babilo pidi ette nägema, et ta võib oma tegevusega põhjustada kannatanule sellise tagajärjega tervisehäire;
3. c)kas A. Babilo tegevuses oli õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KOHTU SEISUKOHT Objektiivne koosseis 1. Häirekeskusele tehtud kõnede salvestisest (tl 89) ja sellele lisatud protokollist (tl 86) nähtub, et 18.09.2019.a kell 22:17 ajal teatas V. M. hädaabinumbril 112 Xxxxs toimunud peksmisest, kus vigastusi sai P. B.. 2. Isiku 18.09.2019 kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (tl 90-91) on tõendatud, et sündmuskohal peeti P. B.i löömises kahtlustatavana A. Babilo. 3. Kannatanu P. B.i vigastused on fikseeritud isiku läbivaatusprotokollis 19.09.2019 ja sellele lisatud fototabelis (tl 44-47). Sealt nähtub, et tema vasaku silma ümbrus on tugevalt paistes ning silmaümbrus sinine. Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiiniosakonna teatise (tl 48) kohaselt saabus P. B. kiirabiga haiglasse 18.09.2019 kell 22:52 ning tal diagnoositi silmakoopapõhja murd. Väljavõttest nähtub, et anamneesina on märgitud: riietusruumis teine isik lõi rusikaga näkku; silma liikuvus alla piiratud. 24.09.2019 teostati talle ka operatsioon, mille käigus reponeeriti ja fikseeriti luumurrud kahe miniplaadi ja kruvidega (tl 52). 4. Vägivalla toimumise sündmuse aega, kohta ja kulgu tõendavad kannatanu P. B.i ütlused (tl 32), samuti tunnistajate A. S.i (tl 28); J. L.i (tl 97); V. M.i (tl 100) ja K. K.i ütlused (tl 102). Süüdistatav A. Babilo oma ütlustes samuti ei eita fakti, et ta lõi P. B.ile ühe korra rusikaga näkku (tl 127). Nimetatud isikuliste tõendiallikatega on kokkuvõtlikult tõendatud see, et kuritegu toimus Xxxxs peale jäähokiklubi Xxxx treeningut. Kõik nimetatud isikud kuulusid jäähokiklubi mängijate hulka. Vägivallaakt oli põhjustatud asjaolust, et P. B. ei osalenud samal päeval enne treeningut toimunud meeskonna koosolekul, mille korraldas süüdistatav A. Babilo. Kui P. B. vahetult peale koosolekut ja ca 10 min enne treeningu algust otse jalgpallitrennist saabus, siis soovis A. Babilo tema koosolekult puudumise küsimust kannatanuga kohe arutada. P. B. sel hetkel jutuajamisest aga keeldus kuna kohe oli algamas jäähokitreening ning ta soovis enne riideid vahetada. Peale jäähokitreeningut riietusruumis olles tuli A. Babilo kannatanu juurde tagasi, avaldas uuesti soovi rääkimiseks ning kui kannatanu valmistus pingilt istudes püsti tõusma, siis lõi teda ühe korra rusikaga näkku, vastu vasakut silmapiirkonda. Seejärel 3 / 15 1-21-764 sekkusid juba meeskonnakaaslased, P. B.i näovigastus oli piisavalt tõsine ja meeskonnakaaslased helistasid häirekeskusesse, et abi kutsuda. Sündmuskohale tulid nii kiirabi kui ka politsei. 5. Ekspertiisiakti nr 20E-AOI0041 (12.03.2020) kohaselt P. B.il esines vasaku silmakoopa välimise, keskmise, tagumise ja alumise seina nihkumisega murrud, verevalandus vasakusse ülalõuaurkesse ja etmoidrakustikku, vasaku silmamuna ja silmakoopakoe põrutus koos verevalumiga vasaku silma eeskambris ning vasaku silmaümbruse mõõduka turse ja verevalumiga ning haavaga silma välisnurgas, millega on põhjustatud üle 4 kuu kestev tervisehäire. Eksperdi arvamusel võisid tervisekahjustused olla tekitud tömbi vägivalla toimel ekspertiisimääruses nädatud ajal ja viisi- so 18.09.2019 löögist vasaku silma piirkonda kõva tömbi piiratud pinnaga esemega, näiteks rusika vms esemga (tl 79). 6. Ekspertiisiakti (tl 78) ning samuti eksperdi A. V. kohtus antud ütlustega (tl 134) on tõendatud see, et 15.01.2020 toimunud P. B.i arstliku läbivaatuse käigus (tl 51) tuvastati tal vasaku silma liikuvuse piiratus vasakule vaadates, eksperdi sõnul on see objektiivselt tuvastatav asjaolu ja seda ei ole võimalik simuleerida. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et A. Babilo lõi P. B.it vasaku silma piirkonda ja eksperdiarvamuse ning samuti muude asjas uuritud tõendite kohaselt esineb otsene põhjuslik seos rusikalöögi ja sellest järgnenud tervisekahjustuste vahel. P. B.i enda ütlustega on tõendatud see, et enne A. Babilo rusikalööki tal tervisega mitte mingisuguseid probleeme ja kaebusi ei olnud. Kohtu hinnangul ei ole seega kahtlust põhjusliku seose olemasolul süüdistatava teo (rusikalöök vasaku silma piirkonda) ja kannatanul tuvastatud tervisekahjustuse vahel.

§ 118

lg 1 p-s 2 sätestatud kuriteokoosseisu puhul tuleb lisaks teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose naturalistliku kausaalsusele tuvastada ka teo ja tagajärje objektiivse omistamise kriteerium (RKKKo nr 3-1-1-102-16, p 8). Objektiivse omistamise kriteeriumi lähtepunktiks on arusaam, et täideviija käitumisega kausaalseoses olevad muutused välisilmas peavad endast kujutama just täideviija poolt loodud ohu realiseerumist koosseisupärases tagajärjes. Sisuliselt tuleb esitada küsimus, kas üldise elukogemuse põhjal on alust pidada võimalikuks või tõenäoliseks, et isiku käitumine vallandab just sellise kausaalahela kulgemise, mis päädib ühe või teise koosseisupärase tagajärje saabumisega (nt inimese surm, tervisekahjustus, valu vms). Sellise lisanõude esitamise mõtteks on piirata ekvivalentsusteooria äärmiselt laia toimeala ning eitada juba objektiivse koosseisu realiseeritust nt ebatavaliste kausaalahelate või õiguslikult aktsepteeritud ohuolukordade juhtumitel. Ka senises kohtupraktikas on nenditud, et olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei ole koosseisus sisalduv tagajärg hinnatav süüdistatava toimepandud teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada juba isiku käitumise objektiivset koosseisupärasust (samas p 9). Näkku silma piirkonda löömise tüüpilisteks tagajärjedeks ongi näo ja/või silma vigastused, mitte aga näiteks jalaluumurd. Seega kohus leiab, et ka objektiivse omistamise kriteeriumi järgi on kannatanul tekkinud silmavigastus A. Babilole omistatav.

1. Kohus on seisukohal, et kannatanu üle 4 kuu kestva tervisekahjustuse tingis süüdistatava vägivaldne tegevus, mitte aga mingi muu hüpoteetiline asjaolu, millele kaitsja kohtuvaidlustes viitas. Kaitsja leidis, et kannatanu alustas peale 18.09.2019 sündmust liiga kiiresti uuesti jäähokitrennidega ja võis ennast seal vigastada. Samuti avaldas kaitsja arvamust, et kannatanu võis ennast 2019 oktoobri keskpaigas lennukiga Leetu komandeeringusse lennates kahjustadaet lennureisil tekkinud õhurõhumuutus mõjutas silmavigastuse kulgu ja kestust.
2. Kohus leiab, et tegemist on hüpoteetiliste väidetega, mis ei ole kohtus leidnud tõendamist. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kannatanu oleks ise põhjustanud temale arstide poolt seatud ravirežiimi rikkumisega üle 4 kuu kestvaid tervisehäireid. Kannatanu sõnul 4 / 15 1-21-764 ei seadnud arstid temale mingeid piiranguid treeningutega taasalustamiseks siis kui ta ise selleks valmis on. Jäähokitrennides hakkas ta uuesti käima mõne kuu möödudes peale 18.09.2019 sündmust. Esialgu niisama uisutamas ja proovimas, mitmel korral katkestas treeningu kuna hakkas paha. Kohtule esitatud tõenditest, sh üheski uuritud meditsiinidokumendist, ei nähtu samuti kategoorilist keeldu mingi konkreetse kuupäevani trennist ja sporditegemisest hoiduda. 18.09.2019 on EMO-s peale esmast läbivaatust ravialaseks režiimiks ja soovituseks märgitud keeld kahe nädala jooksul leilisaunas käia ja raske füüsilise koormusega tegeleda (tl 61). Haigusloo nr 453142112 väljavõttest nähtub, et 03.10.2019 toimunud operatsioonijärgsel kontrollil (operatsioon toimus 24.09.2019) on raviarst P. V. märkinud ravialaseks soovituseks füüsilise koormuse vältimise veel paari nädala jooksul (tl 54). Kohus leiab, et arstide soovitus alustada treeningutega vastavalt kannatanu enda enesetundele on ka usutav ning pigem kasulik tema taastumisele, võttes arvesse, et kannatanu oli aastaid olnud liikuv ja sportlike eluviisidega inimene. Igal juhul puuduvad tõendid selle kohta, et P. B. oleks treeningutega alustanud näiteks kohe peale 24.09.2019 toimunud operatsiooni, so septembri lõpus-oktoobri alguses. 8.1 Kaitsja esitas tõenditena jäähoki harrastajate liiga mänguprotokollid, kus nähtub, et P. B. osales liiga jäähokimängudes alates 11.11.2019 (tl 107-144), mh lõi ta esimeses mängus nii värava kui andis ka resultatiivseid sööte. 19.11.2019 toimund harrastajate liiga mängus aga sai ka karistada (tl 108). Kaitsja väidab, et aktiivselt (värav ja söödud) ja agressiivselt (trahviminutid) mängimine tõendab seda, et ta võis ennast ikkagi oma käitumisega ise vigastada. Kohus selle väitega ei nõustu ja märgib, et harrastajate liiga mänguprotokollid küll tõendavad seda, et kannatanu hakkas alates 2019 novembrist uuesti jäähokit mängima, aga ei tõenda seda, et ta oleks nende mängude käigus saanud vigastada. Samuti ei ole sel juhul enam oluline ka see, kas P. B. kasutas mängides nn poolvisiiriga kiivrit või täisnäokaitsega kiivrit. Kohus leiab, et erialaarstidest silmaarstid oleks sporditegemise (sh jäähokimängimise) ohu korral seadnud väga konkreetsed tegevuskeelde, aga nagu eelpool juba mainitud, siis selliseid keelde talle ei seatud. Seega on kaitsja väited võimaliku enesevigastamise ja sellest tulenevalt üle 4 kuu kestva tervisehäire põhjustamises hüpoteetilised ning tõendamata. 8.2 Ka lennureisi kahjulikkuse kohta pole tõendeid esitatud. Kannatanu ütluste kohaselt toimus lennureis Leetu 2019 aasta oktoobri keskpaigas, kas 13 või 14 kuupäeval, sinnamaani viibis ta haiguslehel ja tööl ei käinud. Haiguslehe lõpetaski ta seoses Leedu komandeeringuga. Komandeering oli vajalik seoses tööga ning tööle oli vaja minna seoses perele rahateenimise vajadusega. Haiguslehe õiendist nähtub, et haigusleht, mis on avatud 23.09.2019 on lõpetatud 13.10.2019 (tl 72). Kannatanu rääkis, et lennureisi järgselt Leetu hakkas tal paha ning tekkis palavik. Samas ei pea kohus olemasolevate tõendite pinnalt tõenäoliseks, et selline reaktsioon lennureisile oleks tinginud tervisehäired, mis tal 15.01.2020 läbivaatuse ajal tuvastati- sh vasaku silma piiratud liikuvuse, mis tuvastati ka 18.09.2019 EMO-s ning mida eksperdi sõnul ei ole võimalik simuleerida. Samuti ei nähtu ühestki meditsiinidokumendist seda, et lennureis 2019 oktoobri keskpaigas oleks olnud rangelt vastunäidustatud ja P. B. oleks teadlikult rikkunud arstide antud keeldu lennukiga reisida.
3. Kohus nõustub kaitsjaga, et isiku süüasja tuleb KrMS § 268 lg 1 alusel arutada rangelt temale esitatud süüdistuse piirides ja kohtul puudub võimalus omistada süüdistatavale vastutuse eelduseid, mida ei ole süüdistuses nimetatud. Kaitsja väidab, et süüdistuses on A. Babilole heidetud ette konkreetsed tervisekahjustused, mida ta oma tegevusega kannatanule põhjustas. Vasaku silma liikuvuse piiratus, millest ekspert A. V. oma ülekuulamisel rääkis kui üle 4 kuu kestvast tervisehäirest, süüdistuses nimetatud ei ole. Muud süüdistuses nimetatud tervisekahjustused aga üle nelja kuu kestnud ei ole. Järelikult ei ole kaitsja hinnangul ka ükski 5 / 15 1-21-764 süüdistuses nimetatud tervisekahjustus kestnud üle 4 kuu. Seetõttu on A. Babilo vastutus ka

§ 118lg 1 p 2 eest välistatud.

9.1

§ 118

lg 1 p 2 järgi on karistatav tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime. 9.2 Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 32 lg 3 sätestab, et tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. 9.3 Vabariigi Valitsuse

1. augusti
2. a määrusega nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 p 2 kohaselt on tervisekahjustus käesoleva määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Määruse § 8 lg 1 kohaselt on tervisehäire käesoleva määruse tähenduses selline tervisekahjustus, mis seisneb organismi elutegevuse häires, mida hinnatakse sellest paranemise kestuse või üldise püsiva töövõime kaotuse protsendiga. 9.4 Seega tuleb tervisekahjustuse ja tervisehäire mõiste sisustamisel lähtuda sellest, et tegemist on „organismi elutegevuse häirega“. Kannatanul tuvastatud silma piiratud liikuvus vasakule vaadates on käsitletav organismi elutegevuse häirena ja seega ka tervisehäirena

§ 118lg 1 p 2 mõttes.

See on tekkinud talle süüdistuses nimetatud tervisekahjustuste tulemusena.

§ 118

lg 1 p 2 kohaldamise seisukohalt oluline, et selle tervisehäire tekkimine on toimepanija vägivallateoga põhjustatud tervisekahjustustega seotud. Puudub vaidlus selles, et selline seos on olemas, sest enne vägivallategu kannatanul mingeid tervisehäireid silmaga ei olnud. Seega on väär kaitsja järeldus, et ükski süüdistuses nimetatud tervisekahjustus ei ole kestnud üle 4 kuu, sest just süüdistuses nimetatud tervisekahjustused on põhjustanud üle 4 kuu kestnud tervisehäire. Seetõttu kohus ei välju süüdistuse piiridest ning ei omista süüdistatavale vastutuse eelduseid, mida ei ole süüdistuses nimetatud. 10. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et A. Babilo tegu vastab

§ 118lg 1 p 2 objektiivsele süüteokoosseisule.

Subjektiivne koosseis 11. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et

§ 118

lg 1 p-de 1-7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (s.o

§ 121lg 1 alt 1) vastav tagajärg (vt RK 1-17105/35, p-d 10-11).

Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni.

Vaid sellisel juhul avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes

§-des 117 ja 119 sätestatud koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva kuriteokoosseisu, s.o

§ 118kohaldamist (RKKKo 1-17-105/35, p 12).

Jaatamaks isiku vastutust raske tervisekahjustuse tekitamise eest, tuleks tuvastada, et teo toimepanija pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et löök toob kaasa enamohtlike tagajärgedeni viinud tervisekahjustused.

§ 19

järgi ei pea aga teo toimepanija tahtlus katma enamohtlike tagajärgede saabumist, s.o tagajärjed toovad kaasa tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või millega kaasneb osaline või puuduv töövõime

§ 118lg 1 p 2 mõttes (RK 1-16-6512).

6 / 15 1-21-764 12. A. Babilo käitumise kvalifitseerimiseks

§ 118lg 1 p 2 järgi on oluline jaatada järgmisi tõendamiseseme olulisi asjaolusid.

Esiteks, et ta lõi P. B.ile tahtlikult ja teadlikult kontrollitud löögiga pähe ja teiseks, et ta pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et see löök tekitab kannatanule tervisekahjustuse

§ 121

lg 1 alt 1 mõttes.

§ 19

järgi ei pea aga süüdistatava tahtlus katma enamohtlike tagajärgede saabumist, s.o tagajärjed osutuvad või kujunevad vähemalt 4 kuud kestvaks tervisehäireks

§ 118lg 1 p 2 mõttes.

13. Kohus leiab, et A. Babilo tegutses P. B.i löömisel tahtlikult ja teadlikult, täpsemalt kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Rusikalöök oli sihitud ja piisavalt tugev, et rusikaga vastu teise isiku koljut lüües seda riietusruumis olijatele kuulda oli- tunnistajad kirjeldasid „ebameeldivat tuhmi heli“, mida nad löögi hetkel kuulsid (A. S. tl 29; V. M. tl 100 pöördel). Löök oli kannatanu jaoks ootamatu, ta ei saanud ega osanud ennast ka kaitsta selle vastu. 14. Samuti oli A. Babilol ka kannatanule tervisekahjustuse tekitamise tahtlus, sest teise isiku löömisel tugevalt rusikaga pea ja täpsemalt silmapiirkonda põhjustatakse kannatanule eelduslikult tervisekahjustusi, mitte lihtsalt valu. Valu tekitamise tahtlust saaks jaatada siis kui löök oleks tehtud näiteks lahtise käega või kui löögirusikal oleks kasutatud mingit pehmendust (näiteks poksikinnas). Antud juhul aga on tõendatud, et löök tehti rusikaga, mis oluliselt suurema tõenäosusega tekitab lisaks valule ka tervisekahjustusi. Seda isegi juhul kui lööke on üks nagu praegusel juhul. Seda olulisem on aga hinnata seda ühte lööki iseloomustavaid andmeid (löögi tugevus, löögi suund, löögi koht kannatanu kehal). Pea on teadaolevalt elutähtis piirkond, eriti õrnad on veel silmad, nina ja nende ümbrus. Kannatanut tugeva rusikalöögiga silmapiirkonda lüües pidi süüdistatav keskmise inimese arusaamisvõime tulemusena võimalikuks pidama ja möönma, et tekitab talle tervisekahjustust. Vigastused, mis P. B.il tekkisid löömise tagajärjel, viitavad samuti jõulisele löögile ja läbi selle ka A. Babilo kaudse tahtluse jaatamiseni tervisekahjustuse tekitamisel. Süüdistatav on heas üldfüüsilises vormis, tegelenud aktiivselt terve elu spordiga ning on tõenäoline, et tema poolt tehtud löök rusikaga on tugev ja võib tuua kaasa kannatanule tervisekahjustusi. Süüdistatav suunas rusikalöögi kannatanu silmapiirkonda seistes ise istuva kannatanu ees. Seega just temal oli võimalus suunata ja otsustada rusikalöögi tabamise kohta kannatanu kehal. Asjaolu, et süüdistatav tabas löögiga kannatanu silmapiirkonda, st sihitud ja õrna kohta inimese kehal, kinnitavad ka välised jäljed kannatanu näol – hematoom, paistetus, verejooks. Kannatanu teistel kehaosadel vigastusi ei esine (tl 44-47). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tervisekahjustuse tekitamise osas tegutses süüdistatav kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 mõttes, s.t ta pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu (vasaku silmakoopa välimise, keskmise, tagumise ja alumise seina nihkumisega murrud, verevalandus vasakusse ülalõuaurkesse ja etmoidrakustikku, vasaku silmamuna ja silmakoopakoe põrutus koos verevalumiga vasaku silma eeskambris ning vasaku silmaümbruse mõõduka turse ja verevalumiga ning haavaga silma välisnurgas) saabumist ja möönis seda.

1. Sealjuures on oluline tuvastada A. Babilo tahtlus süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavate faktiliste asjaolude suhtes rangelt teo toimepanemise hetkeseisuga (RK nr 3-1-1-11116, p 11). Pärast koosseisupärase teo toimepanemist tekkinud psüühiline suhtumine so kahetsus, mille siiruses pole kohtul põhjust kahelda, pole vaadeldav tahtlusena selle teo toimepanemiseks (RK nr 3-1-1-34-12, p 12.2).
2. Mis puudutab aga enamohtliku tagajärje saabumist raske tervisekahjustuse näol, mille puhul piisab subjektiivse koosseisu tasandil ka ettevaatamatusest, siis ka selles osas leiab kohus, et A. Babilo tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades antud sündmuse asjaolusid pidi A. Babilo võimalikuks pidama just sellise raske tervisekahjustuse tekkimist. Üldteada on asjaolu, et pea vigastamine võib kaasa tuua inimese surma, ajutrauma, erinevate luude purunemise vms 7 / 15 1-21-764 raske tagajärje. Samuti on inimese löömisel peapiirkonda objektiivselt võimalik järeldada, et lisaks luude kahjustamisega võivad katkised luud omakorda mõjutada ka peas olevate elutähtsate organite (aju, silmad) tööd. A. Babilo hokimängijana kindlasti teadis, et pea on piirkond, mis vajab ka näiteks hokimängus eraldi kaitset kiivri ja visiiri näol, sest jäähokilitter võib põhjustada näkku/pähe tabades raskeid vigastusi ja tagajärgi kuni surmani välja. Võimalike tagajärgede kohta mis võib juhtuda litri tabamisel näkku/pähe esitati kohtuvaidlustes kaitse poolt ka mitmeid illustratiivseid näited (tl 210-211). Kohus leiab, et sarnaselt jäähokilitri tabamisega näkku/pähe on ka heas füüsilises vormis isiku poolt tehtud tugev rusikalöök näkku/pähe samasuguse iseloomu ja võimaliku järelmiga, st ta võib põhjustada luumurde ning sealt edasi ka muude organite kahjustamist. Seega A. Babilo pidi võimalikuks pidama ja möönma, et lüües kannatanut rusikaga silma piirkonda võib tekkida kannatanu silmale raske tervisekahjustus, mis põhjustab pikaajalise, so üle 4 kuud kestva silma tervisehäire.
3. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et A. Babilo tegu vastab

§ 118lg 1 p 2 subjektiivsele süüteokoosseisule.

Õigusvastasus 18. Kaitsja esitas kohtuvaidlustes väite, et A. Babilo võis olla

1. a)hädakaitses või
2. b)õigusvastasuseksimuses. Mõlemad oleksid A. Babilo tegevuse õigusvastasust välistavad asjaolud.

§ 28

lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

§ 31

lg 1 järgi tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse.

1. A. Babilo kohtus antud ütluste kohaselt soovis ta P. B.iga riietusruumis peale trenni rääkida ja läks tema juurde. Kannatanu, kes sel hetkel istus, „tõusis püsti ja tegi liigutuse tema suunas“(tl 129 pöördel), mille peale süüdistatav enda sõnul reflektoorselt tegi löögi kannatanule rusikaga pähe. Süüdistatava sõnul ei olnud kannatanu poolne liigutus tehtud mitte käega vaid „sirutusega ettepoole tema suunas“ (tl 132). Igal juhul käsitles süüdistatav seda enda sõnul võimaliku ründena ja reageeris sellele ennetavalt. P. B. oma ütlustes mingit enda poolset rünnakusoovi ei kinnitanud- tema sõnul tuli A. Babilo tema juurde ja avaldas soovi rääkimiseks ning kui ta hakkas selle jaoks püsti tõusma, siis tabas teda ootamatult tugev rusikalöök näkku.
2. Kohus leiab, et A. Babilo ütlused selle kohta, et talle tundus, et P. B. hakkab teda kohe ründama või juba reaalselt ründab, ei ole usaldusväärsed ja teiste tõenditega haakuvad. Eelkõige kinnitavad seda nii sündmusele eelnenud kui järgnenud asjaolud. 20.1 Esiteks on A. Babilo enda ütlused väidetava kannatanu poolse ründe osas väga ebamäärased ja rünne seisnes põhimõtteliselt „kannatanu poolses sirutuses süüdistatava suunas“ pingilt püsti tõustes. Prokurörile vastates kinnitas süüdistatav, et igal juhul ei olnud kannatanu poolne liigutus tehtud mingilgi moel käega. Seega jääb kohtule arusaamatuks, milles seisnes kannatanu poolne rünnak. Ka ükski tunnistaja ei kinnitanud, et kannatanu oleks A. Babilot rünnanud või näidanud üles mingit soovi selle jaoks. Lisaks sellele, et puuduvad igasugused tõendid kannatanu poolt tehtud rünnaku või selle soovi kohta, juhib kohus aga tähelepanu veel muudele asjaoludele, mis viitavad, et süüdistatava poolne rusikalöök oli tahtlik ning seega puudus hädakaitseseisund. 20.2 Vaidlust ei ole selles ja seda on süüdistatav ka ise kinnitanud, et kannatanu mitteviibimine meeskonna koosolekult oli tema jaoks häiriv. Süüdistatav rääkis kohtus, et jäähokimeeskonna 8 / 15 1-21-764 Xxxx ülesehitamine ja selle tegevuse organiseerimine oli tema nö mitteametlik ja vabatahtlik ülesanne, millesse ta oli palju panustanud. A. Babilo oli meeskonna de facto juhina 18.09.2019 koosoleku korraldanud ning pidas oluliseks, et kõik meeskonnaliikmed seal ka osaleksid. Koosolekul arutati küsimusi, mis puudutasid kõiki mängijaid (treeningtasud, turniiridel osalemine jne). Seetõttu võib aru saada ka tema pahameelest kui P. B. pidas olulisemaks samal ajal toimunud jalgpallitrenni ning koosolekul ei osalenud. Tunnistaja J. L. kirjeldas kannatanut kui „naljahammast“, kes klubi reeglitesse ülemäära tõsiselt ei suhtunud ja see tekitas pingeid kannatanu ja süüdistatava vahel (tl 98). Tunnistaja A. S. rääkis, et A. Babilo soovis kannatanuga rääkida juba enne trenni algust kuid kannatanu sel hetkel sellest keeldus, sest soovis riideid vahetada ja aega trenni alguseni oli jäänud vähe. Tunnistaja A. B.i sõnul väljendas kannatanu kohale ilmudes ebatsensuurselt ükskõiksust toimunud koosoleku suhtes (tl 119 pöördel). Seetõttu on eluliselt usutav, et P. B.i nö allumatus ja klubireeglitesse ükskõikselt suhtumine tekitas tema ja A. Babilo vahel pingeid. Kohus leiab, et selline käitumine võis suure tõnäosusega mõjuda A. Babilo vaatevinglist solvavalt ka tema autoriteedile meeskonnakaaslaste seas. Tunnistaja K. K., kes istus rusikalöögi hetkel kannatanu kõrval, andis ütlusi, et peale kannatanu löömist karjus A. Babilo veel, et „ma ei luba endaga niimoodi rääkida“ (tl 102 pöördel). Ka tunnistaja M. tundus, et kui meeskonnaliikmed poleks kohe vahel läinud, siis oleks süüdistatav, kes oli vihane veel kannatanut rünnanud (tl 100 pöördel). Kohtu jaoks kinnitab see üheselt, et A. Babilo läks kannatanule teadlikult kätte maksma selle vimma eest, mille viimane oli oma lugupidamatu käitumisega talle enne trenni põhjustanud ning süüdistatava versioon võimalikust hädakaitsest ei ole seetõttu usutav. 20.3 Süüdistatava ütluste kohaselt oli P. B. samal päeval ka treeningul tema vastu jääl agressiivne, tegi tema vastu 3-4 lubamatut võtet (tl 129 pöördel). Ka see kinnitas süüdistatava jaoks võimalust, et kannatanu soovis teda riietusruumis ähvardava moega püsti tõustes rünnata. Seda fakti aga ei kinnita peale süüdistatava ütluste jällegi ükski teine tõend. Vastupidi, tunnistajate A. S.i, J. L.i, V. M.i ja K. K.i sõnul oli eelnev treening jääl rahulik ja midagi erilist ei juhtunud. Tunnistaja S.i sõnul „keegi kedagi ei riivanud“ (tl 29). Tunnistaja M.i sõnul oli meeskonna sisekliima muidu hea, isegi kui jääl oli mõnikord mängusituatsioonis konflikt, siis ei kasvanud see väljaspool jääd millekski tõsisemaks (tl 102). Tunnistaja D. P. kirjeldas, et sellel treeningul oli süüdistatava ja kannatanu vahel natuke rohkem kontaktseid momente (tl 117). Süüdistatava sõnul oli agressiivne mängustiil kannatanule omane, sama kinnitas ka tunnistaja B. (tl 120 pöördel). Samas kinnitasid pea kõik tunnistajad ning see on ka üldteada asjaolu, et jäähoki ongi kontaktne spordiala, kus esineb tõuklemist ja lükkamist, mis süüdistatava sõnul on mõnikord „piiri peal“ (tl 128 pöördel). Kannatanu ja süüdistatav mängisid positsioonidel, kus nad meeskonnasiseselt jaotatud viisikutes paratamatult kokku puutusid (süüdistatav meeskonnasisese viisiku ründaja, kannatanu teise viisiku kaitsja). Kohus leiab, et isegi kui kannatanu mängustiil oligi agressiivne, siis oldi seda meeskonnakaaslaste seas aktsepteeritud. Kannatanu oli juba mitu aastat meeskonna liige ja jääl toimunud konfliktid ei kandunud tunnistajate sõnul kunagi edasi väljaspoole mänguväljakut. Kohus leiab, et süüdistatava poolt tehtud viide kannatanu agressiivsusele just 18.09.2019 treeningul ja sellest tekkinud kartus kannatanu poolseks ründeks riietusruumis, on otsitud põhjendus hilisema hädakaitseseisundi õigustamiseks.

§ 28

lg 1 järgi ei ole tegu õigusvastane kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda õigushüvedele. Kuna kohus ei tuvastanud mingit kannatanu poolset rünnet, siis järelikult süüdistatav ei viibinud ka hädakaitseseisundis

§ 28mõttes.

20.5 Kaitsja esitas kohtuvaidlustes hüpoteetilise väite selle kohta, et süüdistatav võis olla

§ 31järgi eksimuses.

Nimelt võis süüdistatav ekslikult ette kujutada, et ta on

§ 28

järgi hädakaitse seisundis seoses kannatanu võimaliku ründega, mida mh põhjustas kannatanu eelnev 9 / 15 1-21-764 käitumine trennis (vt p 20.3) ja reageeris sellele ennetava rusikalöögiga. Kokkuvõttes oleks see ka tema teo õigusvastasust välistav asjaolu. Kohus ei nõustu ka sellega. Riigikohus on märkinud, et lubatavuseksimuse jaatamiseks on nõutav reaalne eksimus- st konkreetsetel asjaoludel põhinev arusaam, et on vaja kaitsta või päästa õigushüve. Selline eksimus puudub, kui esineb üksnes kartus, et võib realiseeruda määratlemata oht oma (RK nr 3-1-1-25-13 p 7). Kohus leiab, et praegusel juhul saab rääkida sarnasest olukorrast. Süüdistatav on ainukesena kinnitanud, et kannatanu pingilt tõustes tegi tema suunas ilma käteta, so kehaga liigutuse, mis tundus talle potentsiaalse ründena. Kannatanu seda ei kinnita, selgitas, et hakkas lihtsalt pingilt püsti tõusma. Ka ükski teine tõend seda ei kinnita seda. Järelikult ei olnud mingit konkreetsetel asjaolude põhinevat arusaama, et võib realiseerida mingi õigusvastane rünne. Tegemist võis olla ainult süüdistatava kartusega, et võib realiseeruda mingi oht. Kohus kahtleb ka viimases ja leiab, et muude tõenditega on üheselt leidnud kinnitust see, et süüdistatav sooviski kannatanut rusikaga lüüa. Järelikult ei esine süüdistatava käitumises õigusvastasust välistavaid asjaolusid ka

§ 31järgi.

21. A. Babilo on

§ 118lg 1 p 2 toimepandud kuriteos süüdi.

KARISTUS 22.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 23.

§ 118

lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse neljakuni kaheteist aastase vangistusega. Seega on sanktsiooni keskmine karistusmäär kaheksa aastat vangistust.

1. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
2. Riigikohus on sedastanud, et süü suuruse hindamisel tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võib süü suurust mõjutada ka näiteks kannatanu isik ja tema käitumine (RK 119-4150/132 p 26). Kuigi võib nõustuda sellega, et kannatanu käitumine võis olla meeskonna suhtes lugupidamatu ja see võis tekitada A. Babilos pahameelt, siis tuleb arvesse võtta, et meeskonnaliikmete osalemine Xxxx tegemistes põhines suusõnalistel kokkulepetel ning oli vabatahtlik. A. Babilo oleks saanud P. B.i küsimust arutada meeskonnaliikmetega tsiviliseeritud moel ja vajadusel P. B.i ka meeskonnaliikmete hulgast välja arvata. See oleks olnud proportsionaalne ja kohane reaktsioon tema käitumisele. Kindlasti aga ei andnud P. B. oma käitumisega kuidagi õigustust vägivallale, mis 18.09.2019 riietusruumis toimus. Seega ei mõjuta A. Babilo süü suurust P. B.i käitumine.
3. A. Babilo süü suuruse hindamisel omab esmalt tähtsust kannatanu suhtes toimepandud ründe intensiivsusest ning samuti rusikalöögi piirkonnast kannatanu kehal, milleks oli sihitult just kannatanu elutähtis piirkond, ehk pea. Ründe intensiivsus väljendub eelkõige rusikalöögi jõus ning löökide korduvuses. A. Babilo lõi kannatanut rusikaga pähe ühe korra, seega 10 / 15 1-21-764 korduvuse mõttes oli ründe intensiivsus väike. Samas tuleb arvesse võtta seda, et kannatanu löögi hetkel istus ja süüdistatav seisis tema ees, seega oli kannatanu löögi momendil täielikult kaitseta ning ei osanud salakavalat rusikalööki vastu pead/nägu oodata ega selleks valmistuda. Kohus eelnevalt tuvastas, et rusikalöök pidi olema piisavalt jõuline ning tekitas kannatanule lisaks tervisekahjustusele ka füüsilist valuaistingut (mäletan seda valu, see oli vastik valu, tl 33 pöördel), samas ei olnud löök nii tugev, et kannatanu oleks selle tulemusena teadvuse kaotanud.
4. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Samuti arvestab kohus kergendava asjaoluna ka seda, et A. Babilo soovis peale 18.09.2019 sündmust juba järgmisel päeval kannatanule tekkinud kahjusid vabatahtlikult hüvitada, aga kannatanu keeldus igasugusest läbikäimisest ja suhtlusest A. Babiloga, st keeldus sellest (tl 146-149). Ta üritas otsida kannatanuga läbi vahendajate kontakti, et olla abiks aga kannatanu sellest korduvalt keeldus. Seda kinnitas ka tunnistaja A. B. (tl 118 pöördel). Ka see iseloomustab tema suhtumist toimunusse ja kohtul puudub alus arvata, et kahetsus toimunu kohta ei oleks siiras. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega hindab kohus süüdistatava süü pigem keskmisest väiksemaks ning leiab, et neile võib mõista karistuse sanktsiooni miinimummmäärades.

1. Eripreventsiooni arvestades lähtub kohus sellest, et A. Babilo on varasemalt kriminaalkorras karistamata (tl 106) ja kehtivad väärteokaristused puuduvad. Seega on süüdistatava näol tegemist isikuga, kelle puhul võib järeldada, et tegemist oli ühekordse eksimusega, mille suhtes süüdistatav on enda jaoks edaspidised järeldused teinud. Kohtul puudub alus kahelda, et süüdistatav on sarnaselt kannatanule seda juhtumit raskesti üle elanud. 23.09.2019 lahkus ta vabatahtlikult Xxxx jäähokimeeskonnast (tl 145). Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et igal ühiskonnas osaleval isikul peaks olema õigus end turvaliselt tunda ning üleüldine kartus, et väljas veedetud õhtu tuttavate ringis võiks lõppeda raske tervisekahjustusega ei ole ühelgi juhul aktsepteeritav. Siiski ei pea kohus õigustatuks eeltoodust tulenevalt karistada kedagi üksnes seetõttu karmimalt kui seda võimaldab tema süü suurus.
2. Kohus leiab, et A. Babilot tuleb

§ 118lg 1 p 1 järgi karistada sanktsiooni miinimummääras, ehk vangistusega 4 aastat.

Arvestades eelvangistuses viibitud aega 2 päeva jääb lõplikuks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Arvestades süüdistatava isikut leiab kohus, et talle mõistetav karistus tuleb jätta tingimisi täielikult täitmisele pööramata.

§-de 73 ja 74 esimestes lõigetes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samal ajal nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtudes (RK 3-1-1-99-06). Katseaja pikkus aga ei tohi olla lühem, kui mõistetav karistus (RK 1-20-1301/35). Seega jätab kohus

§ 73lg 1 ja 3 kohaselt mõistetud karistuse A.

Babilo suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 4 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, milleks on 17.09.2021. TSIVIILHAGI 30. Kr

MS § 310 lg 1 näeb ette, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. KrMS § 381 lg 1 p 1 kohaselt võib kannatanu tsiviilhagis esitada nõude, kui nõude eesmärk on 11 / 15 1-21-764 kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. KrMS § 381 lg 6 kohaselt KrMS-is reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatust.

1. Kannatanu P. B. esitas tsiviilhagi A. Babilo vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks (tl 27-28), mille kohus 08.03.2021 menetlusse võttis (tl 24-25). Varalise kahju nõue koosneb saamata jäänud töötasust 776 eurot ja 84 senti, ravimitele kulutatud summast 15,03 eurot ja visiiditasust 5 eurot. Töötasu vähenemise kohta on kannatanu esitanud Xxxx AS 20.01.2020 tõendi nr A06.01-200-13/01_20 (tl 84), millest nähtub, et P. B.i igakuine töötasu on 2500 eurot. Septembris 2019 oli töötasu 717,28 euro võrra väiksem ja oktoobris 2019 414,75 euro võrra väiksem. Vastavalt esitatud hagiavaldusele viibis kannatanu töövõimetuslehel 24.09.2019-13.10.2019 (tl 5), see nähtub ka töövõimetuslehe õiendist ja sel perioodil sai ta töövõimetushüvitist 352,20 eurot (tl 72), seega vähenes kannatanu töötasu 776,84 eurot. Lisaks eeltoodule on kannatanu esitanud Südameapteek arve nr 316951-LV910 19.09.2019 (tl 82) summas 15,03 eurot ja AS Ida-Tallinna Keskhaigla maksekviitungi MO19-204955 19.09.2019 ja arve nr VT19-188545 (tl 83) visiiditasu tasumise kohta summas 5 eurot.
2. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule VÕS § 130 kohaselt hüvitada nii kahjustamisest tekkinud kulud kui ka täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RK 2-15-4981/106).
3. Kohus leiab, et kannatanu on esitatud tõenditega üheselt tõendanud, et tema töötasu vähenes süüdistatava tegevuse tagajärjel. Pärast süüdistatava poolset rünnet oli kannatanu töövõimetuslehel 24.09.2019-13.10.2019, mistõttu tema sissetulek vähenes 776,84 euro võrra. Kohtu hinnangul on kriminaalasja leidnud tõendamist, et kannatanul on tekkinud kahju ning see on põhjuslikus seoses süüdistatava õigusvastase tegevusega, mistõttu süüdistataval tuleb kannatanule hüvitada saamata jäänud töötasu 776,84 eurot. Samuti on tõendamist leidnud, et kannatanu on ravimitele kulutanud 15,03 eurot ja tasunud visiiditasu 5 eurot. Tegemist on põhjendatud kulutustega, mis tuleb süüdistataval hüvitada. Seega tuleb süüdistataval hüvitada kannatanule varaline kahju summas 796,87 eurot.
4. Lisaks eeltoodule on kannatanu esitanud mittevaralise kahju nõude summas 20 000 eurot. Kannatanu põhjendas mittevaralise kahju nõuet asjaoluga, et juhtunu oli moraalne kahju kogu tema perele. Kannatanul tuli käia operatsioonil ja tal on tervisega terve elu probleemid. 12 / 15 1-21-764 Süüdistatav mittevaralise kahjuga ei nõustunud, leidis, et kannatanu üritab juhtunu arvelt rikastuda. Milline oleks õiglane summa, ei oska ta öelda. Süüdistatav selgitas, et pärast juhutnut püüdis ta kannatanuga kontakti saada, et rääkida ka võimalikust kahjust ja kahju hüvitamisest. Kaitsja leidis, et kannatanu nõue on ülepaisutatud ja põhjendamatu. Kannatanu ütlused temal esinevatest terviseprobleemidest ei ole vastavuses tema igapäevase eluga. Kannatanu on süüdistatava abist keeldunud. Kui kohus peaks tegema süüdimõistva kohtuotsuse, on kaitsja hinnangul mittevaraline kahju põhjendatud 1000-1500 euro ulatuses.
5. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel (RK 3-2-1-159-09), kuid väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurus peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema sarnastel asjaoludel võrreldav (RK 3-2-1-19-08). Hüvitise suurus oleneb kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest (RK 3-2-1-85-08).
6. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et A. Babilo põhjustas kannatanule tervisekahjustuse, mille paranemine kestab rohkem, kui 4 kuud (eksperdiarvamuse p.4 tl 79). P. B.i 19.05.2021 kohtuistungil antud ütluste kohaselt viidi ta sündmuskohalt kiirabiga erakorralise meditsiini osakonda. Umbes nädal pärast juhtunut tehti operatsioon, pandi kaks plaati. Vigastatud silm näeb 80% ja vasakule vaadates näeb kahekordselt (tl 34). Käis ka neuroloogi juures, kes tuvastas, et üks närv on surnud. Pärast juhtunut on ka sagedasti peavalud ja vererõhk kõrge (tl 34 pöördel). Meeleolu on muutunud, enne oli väga õnnelik inimene, kuid pärast lööki muutus elu kardinaalselt (tl 35). Kohus leiab, et mittevaralise kahju nõue on põhjendatud, kuid mitte kannatanu poolt taotletud määras. Mittevaralise kahju hüvitise mõistliku suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus, et A. Babilo tegevuse tagajärjel kannatanu elukvaliteet langes. 18.09.2019 epikriisi (tl 48) kohaselt sedastati kannatanul koljuja näoluude murd, silmakoopapõhja murd, millega kaasnes silma – ja silmakoopavigastus, silmamuna ja silmakoopakoe põrutus, lahtine peahaav, silmalau ja silmaümbrise lahtine haav. Eksperdi A. V. ütluste kohaselt (tl 134 pöördel) on vasaku silma liikuvus piiratud, see on objektiivselt kindlaks tehtud. Topeltnägemine kaasneb silma liigutamise piiratusega, kui üks silm vaatab ühte suunda ja teine teise suunda, siis tekib topeltnägemine. P. B. käis juhtunu tagajärjel silmaoperatsioonil, mis tõi kaasa valu ja kannatusi. Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna poolt 2018.-
7. aasta läbiviidud mittevaralise kahju hüvitamise kohtupraktika analüüsist nähtub, et raske tervisekahjustuse tekitamise eest mittevaralise kahju hüvitamise summad jäid 300-15 000 euro vahele, keskmine hüvitis oli 4153 eurot ja mediaan 3000 eurot
8. Riigikohtu analüüsis on välja toodud, et mittevaralise kahju hüvitise suuruse kohtupraktika ei ole ühtlane. Selliselt on näiteks kohus pidanud põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitamist summas 15 000 eurot olukorras, kus kannatanu kaotas ühest silmast püsivalt nägemise (HMK 1-18-7683). Samas on kriminaalasjas 1-18-8374 leidnud kohus, et 1 (https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf) 13 / 15 1-21-764 mittevaraline kahju on põhjendatud 3000 euro ulatuses kuigi kannatanu silmanägemine ei taastunud ka 2,5 aastat pärast sündmust.
9. Käesoleval juhul P. B.i vasaku silma nägemine küll halvenes, kuid ta ei kaotanud nägemist täielikult. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine kannatanu taotletud määras. 20 000 ei vasta kohtupraktikale ning ei ole kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, et hüvitatav summa peab olema sarnastel asjaoludel võrreldav. Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise mõistliku suuruse kindlakstegemisel VÕS § 134 lg 5 kohaselt ka süüdistatava käitumist pärast juhtunut. Asjaolu, et süüdistatav püüdis pärast juhtunut kannatanuga ühendust saada, et kahju hüvitada, näitab süüdistatava tahet tekitatud kahju heastada. Seetõttu on põhjendatud mõista süüdistatavalt välja mittevaralise kahju hüvitis keskmisest hüvitisest väiksemas määras. Kohus leiab, et arvestades kannatanule tekitatud vähemalt neli kuud kestvat tervisehäiret, üleelatud valu, elukvaliteedi halvenemist ja kannatusi ning vasaku silma nägemise halvenemist, on põhjendatud hüvitada kannatanule mittevaraline kahju 2800 eurot. SÜÜTEOMENETLUSES TEKITATUD KAHJU HÜVITAMINE
10. A. Babilo kaitsja Silver Reinsaar esitas kohtule 11.06.2021 taotluse hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel süüdistatavale süüteomenetluses tekitatud kahju 98 eurot ja 20 senti. SKHS § 5 lg 1 p 2 kohaselt, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib isik nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega. Kuna antud kriminaalasjas mõistis kohus A. Babilo temale etteheidetud kuriteos süüdi, puudub süüdistataval seaduslik alus nõuda kahju hüvitamist ning kohus jätab taotluse rahuldamata. MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID
11. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.
12. Süüdistatava lepinguline kaitsja esitas taotluse KrMS § 181 lg 1 alusel mõista kaitsjatasud välja riigilt süüdistatava kasuks. Kokku moodustavad A. Babilo menetluskulud lepingulisele kaitsjale 12 102 eurot, s.o arve 2020181 summas 1350 eurot, arve nr 2021033 summas 1275 eurot, arve nr 2021086 summas 1800 eurot, kliendilepingu isa 11.06.2021 summas 6075 eurot, tõlke arve nr 10054079 summas 48 eurot, tõlke arve nr 10054109 summas 54 eurot, arve nr 1473 summas 100 eurot, arve nr 1103 summas 500 eurot ja arve nr 1581 summas 900 eurot (tl 218-229). Kuna kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, jäävad lepingulisele kaitsjale makstud tasud süüdistatava enda kanda. 41.

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis Kr

MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

§ 118lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on I astme kuritegu.

Kohtuotsuse tegemise ajal kehtib Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määrus nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestatakse alates
3. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega tuleb A.Babilol tasuda sundraha 1460 eurot. 14 / 15 1-21-764
4. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas asjas viidi läbi isiku kohtuarstlik ekspertiis, ekspertiisakt 20E-AOI0041, ekspertiisi maksumus 84 eurot (tl 81). Süüdistatavale saab panna ekspertiisi hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RK nr 3-1-1-120-12). Kohus leiab, et ekspertiisi teostamine oli käesolvel juhul vajalik ja põhjendatud ning sellest tekkinud kulu summas 84 eurot tuleb A. Babilol hüvitada.
5. Asitõendid CD-plaat 18.09.2019 Häirekeskusesse tehtud kõne helisalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. /Allkirjastatud digitaalselt/ 15 / 15