Obsah (5)

§ 230§ 232§ 445§ 430§ 163

2-20-19280 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse kuupäev Tsiviilasja number Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Raivo Einula 03. juuni 2021 2-20-19280 Tsiviilasi X vs Y elatise nõudes M

) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. 6 2-20-19280 Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja mõlemal vanemal on majanduslikult võimalik oma lapsele ülalpidamist anda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos isaga. Hageja isal ja emal on mõlemal ülalpidamiskohustus lisaks hagejale ka hageja venna suhtes. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahelda selles, et hageja isa on võimeline hagejale ülalpidamist andma ja et hageja isa on hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Vastupidist väidet ei ole menetluses esitatud. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus täpsemalt hageja isa sissetulekut ja ülalpidamisvõimet. Elatise hagi esitamisel on hagejaks laps ja hageja õigus nõuda elatist vähemalt miinimumsummas hagejast eraldi elavalt vanemalt ei sõltu hagejaga koos elava vanema ülalpidamisvõimest. Kostjal on ülalpidamiskohustus kahe alaealise lapse suhtes, sh hageja suhtes kuni 21.07.

1. Kostja teabe kohaselt on kostja töötasu ~1050 eurot. Tulenevalt kostja sissetulekust on kostja ülalpidamisvõime keskmiselt 262 eurot kuus (1050:4, 2 last ja kostja). Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub kostja enda ülalpidamiseks 2 osa sissetulekust, kuna laste osas on ülalpidamiskohustus ka teisel vanemal. Hageja on esitanud elatise nõude alates 31.12.2020 kuni täisealiseks saamiseni, so 21.07.
2. Kostja on väitnud, et ta on hagejale andnud ülalpidamist vahetult ja ka raha kandmisega hageja pangakontole. Kostja on esitanud teabe ja tõendanud, et ta on teinud alates 31.12.2020 hagejale järgmised kulutused: -31.12.2020-01.01.2021 toidukulu 24 eurot (120:5); -alates 01.01.2021 toidukulu kuus 48 eurot (6x8); -jaanuaris 2021 riided 17,48 eurot; -28.01.2021 hageja pangakontole kantud 10 eurot; -28.02.2021 kinopilet 5,10 eurot; -2020 septembris arvuti kogumaksumusega 809,98 eurot (arvuti 799,99 eurot, kaaned 9,99 eurot); millest kostja on elatise makseks arvestanud alates 2020 septembrist 12 kuu jooksul 67,50 eurot kuus; -05.02.2021-28.02.2021 hagejale kantud raha 78 eurot; -2021 märtsis hageja kontole kantud 50 eurot (01.03) ja 42 eurot (05.03). Riigikohus on 26.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 kohtuotsuse p 14 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-159-12 tulenevalt on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kuna hageja on 16.02.2021 menetlusdokumendis nõustunud sellega, et kostja maksab elatise hageja enda pangakontole ja on 11.03.2021 e-kirjas selle nõusoleku tagasi võtnud, siis loeb kohus ajavahemikul 31.12.2021-31.03.2021 kostja poolt hageja pangakontole kantud raha elatise makseteks. Alates 2021 aprillist hageja pangakontole tehtud makseid kohus elatise makseteks ei loe, kuna hageja vanemate vahel ei ole selleks kokkulepet. 7 2-20-19280 Kohus ei loe kostja poolt makstava elatise hulka järgmisi kulutusi: 31.01.2021 lõhnastaja 18,49 eurot, 28.02.2021 popkorn ja väljas söömine 35 eurot ning kindlustusmakseid kindlustusfirmale Compensa Life Vienna Insurance Group SE 30 eurot kuus, kuna nimetatud kulud ei kuulu lapse esmavajaduste hulka. 05.03.2021 hageja pangakontole kantud summast ei ole 250 eurot põhjendatud arvestada elatise hulka, kuna hageja seadusliku esindaja teabe kohaselt on nimetatud summa kostjale tagastatud. 2021 aprillis hageja pangakontole kantud 40 eurot ei ole põhjendatud lugeda elatise makseks, kuna hageja seaduslik esindaja ei ole ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele oma nõusolekut andnud. Kohus arvestab elatise väljamõistmisel, et kostja annab igakuiselt hagejale ülalpidamist vahetult 48 euro eest toidukuludena. Samuti loeb kohus igakuise elatise hulka 67,50 eurot kuus seoses hagejale 2020 septembris ostetud arvutiga. 2021 jaanuaris loeb kohus lisaks elatise hulka kostja poolt vahetult antud ülalpidamisena toidukulu 12 eurot, riiete kulu 17,48 eurot ja hageja pangakontole kantud 10 eurot. 2021 veebruaris loeb kohus lisaks elatise hulka kostja poolt vahetult antud ülalpidamisena toidukulu 5,10 eurot ja hageja pangakontole kantud 78 eurot. 2021 märtsis loeb kohus lisaks elatise hulka hageja pangakontole kantud 92 eurot. Perekonnaseadusest tulenevalt on alaealise lapse ülalpidamiskohustus tema vanematel, mitte alaealisel endal või teistel isikutel. Seega ei ole asjakohased viited hageja viibimisele koos tüdruksõbraga ja hageja ülalpidamisele tüdruksõbra perekonna poolt. Hageja vanemad on üksmeelel selles, et hageja on töötanud isa autoremonditöökojas ja et isa on maksnud hagejale raha. Hageja isa kinnitusel ei ole hagejaga sõlmitud töölepingut ja raha on hagejale maksnud isa oma palgast. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud isa poolt hageja pangakontole 2021 jaanuaris-veebruaris makstud raha kokku summas 490 eurot arvestada hageja iseseisvaks sissetulekuks ja selle võrra vähendada vanemate ülalpidamiskohustuse ulatust. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-37-11 tuleneb, et kostjalt elatist välja mõistes tuleb hinnata muuhulgas kostja väidet, et ta maksab regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist ning kannab vabatahtlikult ka muid lapse kulusid. Samas kohtuasjas asus Riigikohus seisukohale, et kui kostja täitis laste suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisavalt, tulnuks hagi jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas menetluses asjaolusid, mille korral on võimalik jätta hagi rahuldamata. Hageja palub elatise välja mõista alates 31.12.2020 kuni 21.07.
3. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hageja heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et hageja vanemate vahel on ka edaspidi suure tõenäosusega eriarvamused elatise tasumisega seonduvas, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. Hageja on palunud elatise välja mõista Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot, seega on elatise miinimumsumma käesoleval ajal 292 eurot kuus. Kuna kostja on alates 31.12.2020 täitnud oma ülalpidamiskohustust osaliselt ja on andnud hagejale ülalpidamist osaliselt vahetult, siis rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise järgmiselt: 31.12.2020 eest 0 eurot (1 päev, 9,42-12); 2021 jaanuarikuu eest 137,02 eurot (292-12-48-17,48-10-67,50); 2021 veebruarikuu eest 93,40 eurot (292-48-5,10-67,50-78); 2021 märtsikuu eest 84,50 eurot (292-48-67,50-50-42); 8 2-20-19280 2021 aprillikuu eest 176,50 eurot (292-48-67,50); 2021 maikuu eest 176,50 eurot (292-48-67,50); 2021 juunikuu eest 176,50 eurot (292-48-67,50); 2021 juulikuu eest 113,80 eurot (20x9,42=188,40; 48:31=1,55; 21x1,55=31; 67,50:31=2,18; 20x2,18=43,60). 2020 detsembri eest nõuab hageja elatist ühe päeva, 31.12.2020 eest, so summas 9,42 eurot (292:31). Kuna kostja andis 31.12.2020 hagejale ülalpidamist vahetult ajal, kui hageja viibis kostja juures, vähemalt summas 12 eurot, siis ei ole põhjendatud 31.12.2020 eest elatist välja mõista.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt, kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on taotlenud kohtu poolt tagasiulatuvalt alates 01.01.2021 elatise hageja kasuks välja mõistmisel kohtuotsuse täitmise korra määramist, mille järgi kostja peaks tasuma kohtu poolt välja mõistetud elatise võlgnevuse igakuiselt summas mitte rohkem kui 20 eurot kuus, kuna kostja sissetulekud ei ole piisavad suurema summa tasumiseks ja kuna kostja täielikul ülalpidamisel on teine laps. Kohus jätab taotluse osaliselt rahuldamata, kuna väljamõistetud elatisesummad kuus ei ole suuremad kui kostja ülalpidamisvõime. Samuti on kostja teise lapse suhtes ülalpidamiskohustus ka lapse isal ja kostjal on kohustus oma teise lapse seadusliku esindajana kindlustada, et lapsele oleks tagatud ülalpidamine ka lahus elava vanema poolt ja esitada selleks vajadusel vastav nõue kohtusse. Kohus määrab kohtuotsuse täitmise korra järgmiselt: elatise võlgnevus ajavahemiku 01.01.31.05.2021 eest kokku summas 667,92 eurot tuleb tasuda alates 01.08.2021 osadena nelja kuu jooksul summas 166,98 eurot kuus. Igakuine makse tuleb teha iga kuu 15.kuupäevaks Xi pangakontole.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled soovivad kokku leppida elatise maksmises teisiti kui on välja mõistetud käesolevas kohtuotsuses, tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kompromissileping.

§ 163

lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2022. a otsusega nr 2-20-19280. 9