lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 210 eurot hageja D. Z. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX (Swedbank AS). Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-
) § 430 lg 1 kohaselt kompromissiga vastavalt kompromissis toodule. Pooled kinnitavad, et on teadlikud
ja § 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest ja soovivad kompromissi kinnitamist kohtu poolt. Pooled paluvad kohtul lahendada kompromisslepingus esitatud taotlused ja lõpetada kohtumenetlus kohtuistungit pidamata. Kompromissiga loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused ja kohustused. Kompromiss jõustub kompromissi kinnitamise määruse jõustumisel. Juhindudes
§-dest 64 ja 433, avaldavad pooled soovi lühendada käesolevat kompromissi kinnitavale ja tsiviilasjas nr 2-22-2428 menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise menetlustähtaega ühele päevale määruse menetlusosalistele kättetoimetamisest arvates. 4. Hageja D. Z. taotleb
lg 2 p 1 alusel hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust summas 420 eurot poole ehk 210 eurot tagastamist ning palub vastava summa kanda hageja D. Z. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX (Swedbank AS). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. 8. Kohus selgitab, et
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 9. Tuginedes
lg-le 4 on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 (ühele) päevale. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks on kooskõlas
10. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 11. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 12.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. 13. Hageja palub
lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 210 eurot hageja D. Z. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX (Swedbank AS). Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas
lg 2 p-ga 1 tagastab kohus hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 210 eurot, kuivõrd hageja on hagi esitamisel tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 420 eurot. 14. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-2428. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.