Obsah (6)

§ 637§ 405§ 442§ 638§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 06.05.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-20482 Kohtuasi AS ÜHISTEENUSE

§ 637lg 21 järgi menetlusse võtmata.

25.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 405

lg 1 redaktsiooni järgi võis lihtsustatud korras menetleda hagi juhul, kui hagihind ei ületanud summat, mis vastab põhinõudena 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole 26. Hageja esitas maakohtule 31.12.2021 hagi, milles nõudis kostjalt põhinõude 41 eurot ja sissenõudmiskulude 15 eurot väljamõistmist. Kuna vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mille hind ei ületanud arvestatuna põhinõudelt 2000 eurot ega koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, on tegemist

§ 405lg-s 1 nimetatud asjaga.

Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

27. Maakohus ei andud luba otsuse edasikaebamiseks (

§ 442lg 10).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. 5 2-21-20482

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. Tõendatud ei ole, et poolte vahel oleks sõlmitud parkimisleping. Hageja esitatud leppetrahvi tegemise alus on parkimiskorraldusnõuete eiramine, kuid hagis tugineb hageja sellele, et kostja rikkus parklasse sissesõidukeeldu. Hageja esitatud parkimistingimused reguleerivad sõiduki parkimisega seonduvat. Parkimistingimuste punkti 1 järgi loetakse eraparkla kasutamise leping hageja ja sõiduki omaniku või kasutajaga sõlmituks sõiduki parkimisel ning punkti 2 järgi loetakse parkimiseks sõiduki ettekavatsetud seisma jätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate pealevõi mahaminekuks või veose laadimiseks. Eeltoodust ei ole võimalik järeldada, et parkimistingimuste rikkumiseks saab lugeda üksnes parklasse sissesõitmist.
2. Maakohus leidis õigesti, et tõendatud ei ole hageja poolt kostjale leppetrahvi teatavaks tegemine 02.02.2019 kell 09.47 D-Terminali parklas, nagu hageja väidab. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et kostja pidi leppetrahvi väljastamist järeldama sellest, et hageja töötaja pildistas kostja autot. Ringkonnakohus ei nõustu, et leppetrahvi kostjale teatavaks tegemiseks piisab kostja auto pildistamisest. Nõustuda tuleb kostja seisukohaga, et foto tegemine ei tõenda ei hageja töötaja ja kostja vestlust ega soovi trahviteade üle anda. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul eksinud ka VÕS § 159 lg 2 kohaldamisel. Hageja ei ole menetluses tõendanud, et ta parkimisteenuse osutajana teatas kostjale kui parkimisteenuse kasutajale mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist leppetrahvi nõudmisest.
3. Maakohus hindas õigesti ka parkimistingimuste kohta esitatud tõendeid. On tõendamata, et parklasse sissesõidukeelu tingimused olid paigaldatud leppetrahvi väljastamise ajal või et hagejal on pädevus sissesõidukeelu rikkumise korral väljastada leppetrahv. Ringkonnkohus nõustub, et hagi lisas 1 toodud fotodelt ei ole tuvastatavad parkimistingimused. Seejuures ei ole võimalik veenduda, et need on samad parkimistingimused, mis hageja on esitanud hagiavalduse lisas nr 4, ega seda, et parkimistingimustega oli võimalik tutvuda parklasse sisenemisel. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et pole tähtsust sellel, kas sõiduk parkis või peatus parkimisalal. Maakohus järeldas õigesti, et hagejal on pädevus väljastada leppetrahv parkimistingimuste rikkumise korral, mitte pelgalt parklasse sissesõidu korral. Seda, et kostja ei parkinud sõidukit, on möönnud hageja ise ja kinnitab ka apellatsioonkaebuses viidatud kostja selgitus.
4. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et õigusaktidest ei tulene otseselt nõuet, et iga leppetrahvi vormistades tuleb jäädvustada ka kõikide märkide olemasolu konkreetses parklas, kuid vaidluse korral tuleb hagejal oma nõuet tõendada. Hagejal tuleb tagada, et kõik vajalikud märgid ja teadetetahvlid on tema hallatavasse parklasse sisenemisel sõidukijuhile nähtavad ja vajadusel tõendada, et need olid paigaldatud ka leppetrahvi vormistamise hetkel. Üldteadaolevaks ei saa pidada, et igas hageja hallatavas parklas on paigaldatud kõik vajalikud märgid ja teadetetahvlid lepingutingimustega. On hageja valik, kuidas ta otsustab leppetrahvi aluseks olevaid asjaolusid jäädvustada. Hageja peab oma majandustegevuses kandma hoolt selle eest, et tal oleks olemas vajalikud tõendid võimalike lepingurikkumistega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt ongi hagejal tõendamiskoormus tõendada, et vastavad märgid olid väidetud ajal parklasse paigaldatud.
5. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

6 2-21-20482 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 33. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o hageja kanda.

Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 34. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

(allkirjastatud digitaalselt) 7