KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2022, Tartu Tsiviilasja number

§ 102lg 2 mõistes.

Kompromissi kinnitava kohtumääruse tegemise ajal oli hagejal töine sissetulek 600 eurot kuus. Hageja praegune sissetulek on ca 760 eurot kuus. Seega ei ole hageja sissetulekud oluliselt muutunud. Kuivõrd hageja töötab, ei oma asja lahendamisel tähtsust see, et hagejal on osaline töövõime. Hageja pankrotimenetlus lõppes

1. veebruaril 2021, mistõttu see ei ole oluline asjaolu, mis annaks aluse kohtumäärusega kinnitatud kompromissis kokku lepitud elatise suuruse vähendamiseks. Hageja võlgnevusi võlausaldajate ees ei saa elatise vähendamisel arvestada. Hageja abikaasa on XXXXXXXX juhatuse liige. Hageja töötab oma abikaasa osaühingus mitteametlikult ja varjab oma tegelikke sissetulekuid. Kostjate ema töötasu oli hagile vastuse esitamise ajal keskmiselt 747 eurot kuus, kuid see muutus kohtumenetluse ajal. Kostjate ema saab töötu abiraha 303 eurot kuus ja toimetulekutoetust. Alates aprillist 2021 on peretoetus 120 eurot kuus. Kostja I puudega isiku toetus 161 eurot 9 senti kuus on mõeldud tema puudest tulenevate täiendavate kulude kandmiseks, mida ei saa lugeda tema igapäevaste vajaduste rahuldamise kulude katteks. Alates
2. juulist 2020 ei ole hagejal kohustust ülal pidada enam nelja alaealist last. Kui hageja tasutav elatise suurus väheneb, jäävad kostjate tegelikud vajadused rahuldamata. Kostjate ema sissetulekud ja varaline seisund ei taga kostjate ülalpidamist vajalikus määras, tema osas toimub samuti pankrotimenetlus. Kummagi kostja ülalpidamiskuludest saab katta 60 eurot riikliku lapsetoetuse arvel, millega arvestades tuleb katta vanematel ülalpidamiskulusid lapse kohta igakuiselt 528 eurot 60 senti kuus, s.o ühe vanema kohta 294 eurot 30 senti. Lapse C.C.i emal on oluliselt parem sissetulek kui hagejal, mistõttu on põhjendatud tema osas vanemate võrdsest ülalpidamiskohustuse põhimõttest kõrvalekaldumine ja hageja ei pea talle lapse emaga võrdselt elatist tasuma. 3 MAAKOHTU OTSUS
3. Tartu Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus muutis Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-13435 kindlaks määratud elatise suurust ning määras kostja I elatise suuruseks alates
5. maist 2021 70 eurot kuus ja kostja II elatise suuruseks 70 eurot kuus kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tartu Maakohus kinnitas
6. mail 2014 kompromissi, mille kohaselt hageja kohustus igakuuliselt tasuma elatist igale lapsele 84,51% elatise miinimummäärast D.D., kostja I ja kostja II täisealiseks saamiseni. Tartu Maakohus kinnitas
7. oktoobril 2017 uue kompromissi, mille kohaselt peab hageja tasuma 70% kehtivast elatise miinimummäärast igale lapsele kuus kuni nende täisealiseks saamiseni. Kompromissi kinnitamisel kohus elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid ei tuvastanud. Seetõttu peab maakohus TsMS § 459 alusel tuvastama, millised on kostjate põhjendatud ja vältimatud vajadused ning millises ulatuses on hageja võimeline oma alaealistele lastele elatist tasuma. Selleks peab kohus analüüsima vanemate varalist seisundit. Hageja tugineb sellele, et tema varanduslik seis on oluliselt muutunud (välja on kuulutatud tema pankrot ning tema töötasust 75% läheb võlausaldajatele võlgnevuste katteks) ning muutunud on ka võime täies ulatuses tööd teha (vahetatud õlaliiges takistab töö tegemist). Hageja on puuduva töövõimega isik, kes saab osalise koormusega tööd teha XXXXXXXX-s tehnilise nõustajana. Kostjad on esitanud kohtule tõendi selle kohta, et hageja abikaasa on XXXXXXXX juhatuse liige. See aga ei tähenda, et hagejale osalise tööaja eest makstav töötasu 580 eurot oleks manipuleeritud ja liiga väike töötasu arvestades hageja osalist töövõimet. Maakohus ei saa eeldada, et osalise töövõimega isik, kellel on mõõdukalt takistatud parem käe liikuvus ning kellel on dorsopaatia tõttu kerge liikumispiirang, saab teenida sama suurt sissetulekut kui töövõimelised isikud. Hageja tervislik olukord oli kohtumääruse tegemise ajal
8. aastal parem, sest alles
9. aastal on hagejale määratud osaline töövõime. Hageja suhtes on pärast
10. aasta kohtumäärust välja kuulutatud pankrot ning võlausaldajate nõuete rahuldamise tõttu jääb talle kasutada 25% tema töötasust, st et maksete suurust mõjutavad asjaolud on võrreldes
11. aastaga muutunud. Seega on täidetud TsMS § 459 lg 1 p-s 1 nimetatud eeldus. Hageja pangakonto väljavõtetest ei saa järeldada hagejal varjatud sissetulekuid, sealt ei nähtu kulutusi suuremas summas kui tema tuvastatud sissetulekud seda võimaldaks. Hageja majanduslik olukord on pärast kompromissi tegemist märgatavalt halvenenud. Muutunud ei ole hageja ülalpidamisel olevate isikute arv. Maakohus nõustus kostjatega, et üldise arusaama järgi peab vanem oma laste ja enda ülalpidamiseks tegema kõik endast oleneva. Samas peab ülalpidajale endale kui täisealisele isikule, tema teenitavast sissetulekust jääma kasutada suurem osa, kui lastele kuluv. Hagejal on paratamatult ka enda isikuga seotud kulud. Ei ole põhjendatud ja kooskõlas hea usu põhimõttega asetada hagejat olukorda, millises ta ei saa täita varasemat kohtulahendit elatise tasumiseks. Töövõime vähenemine saab olla põhjuseks, miks hageja ei suuda saada suuremat sissetulekut. Praeguse asja eripära on see, et kostjate mõlema vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot. Seega saab arvestada vaid jooksva sissetulekuga. Kostjate ema lahkus kohtumenetluse kestel töökohalt, mis tagas talle ca 750 euro suuruse palga ning asus üles ehitama samaliigilist ettevõtet, mille majandamine on tal korra juba ebaõnnestunud. Töövõimeline lapsevanem peab mõistma, et laste ülalpidamiseks tuleb leida sissetulek, mis tagab lastele vajaliku. 4 Maakohus nõustus hagejaga, et kostjate avaldatud kulud on ülepaisutatud. Riikliku lapsetoetuse arvel kaetakse lapse vajadusi ning nende maksmine peab selliselt reeglina tulema kasuks mõlemale vanemale. Maakohtu hinnangul saavad kostjate vajadused kaetud ka nii, kui hageja tasub elatist 70 eurot, millele lisandub 30 eurot (1/2 lastetoetusest) ning kostjate ema töötasu katab ülejäänud osa mõistlikus ulatuses. Kostjate vajadused on osaliselt kaetud ka elatisabi ja toimetulekutoetusega. Maakohus arvestas elatise suuruse kindlaksmääramisel sellega, et hageja oleks suuteline kohtuotsust täitma ja et hagejal oleks võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ja tulla ise toime ilma riigi abita. Kostjate emal, kellel on täistöövõime, ei ole takistusi tööle minekuks ja sissetuleku teenimiseks regulaarse palga näol. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei ole lähtunud Riigikohtu nr 3-2-1-35-17 p-s 37.1 esitatud seisukohast.
13. juuni 2017 tsiviilasja Maakohus ei ole otsuse tegemisel tuvastanud hagi aluseks olevate asjaolude olulist muutust TsMS § 459 lg 1 mõttes. Hageja ei ole oluliste asjaolude muutumist tõendatud. Hageja majanduslik olukord (pankrotiseis) ja tema tervislik seisund võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise aja seisuga ei anna õiguslikku alust hagi rahuldamiseks. Hageja sissetulekud kuus (780 eurot) on võrreldes
14. a seisuga suurenenud, seda vaatamata alates
15. a määratud osalisest töövõimest. Hageja oli pankrotiseisus juba
16. aastal ja
17. aastal kompromisside sõlmimise ajal. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et võlausaldajate nõuete rahuldamise tõttu jääb talle kasutada 25% tema töötasust. Seadusest tulenevalt kuulub hageja sissetulekutest eelisjärjekorras täitmisele alaealiste laste elatisenõue. Väär on maakohtu seisukoht, et muutunud ei ole võrdlemise aluseks oleval ajal hageja ülalpidamisel olevate isikute arv. Võrreldes
18. a kohtulahendi tegemise ajaga on hageja ülalpidamisel olevate alaealiste isikute arv vähenenud ühe inimese võrra. Maakohtu seisukoht, et hageja sissetulekust peaks hagejale jääma suurem osa ja nn rahaline reserv, ei ole elatise suuruse vähendamise aluseks. Rahaline reserv peab olema ootamatuteks kulutusteks ka kostjatel. Kostjate emale etteheidetav lahkumine töökohalt ei ole
19. a kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise suuruse vähendamise nõude aluseks. Maakohtu hinnang kostjate ema käitumisele ei ole asjakohane. Maakohtu seisukohad kostjate vajalike kulude kohta ei ole kooskõlas hagi aluseks olevate asjaoludega. Asja menetluses on esitatud kostjate kokkuvõttev seisukoht, et kostjate vajalikud kulud on umbes samas suurusjärgus, kui seda
20. a kohtulahendi ja RAKE uuringu järgi. Kostjate ema ei suuda aga selles ulatuses kostjate kulusid katta ilma hageja poolt elatist tasumata, sh arvestades riiklikku lapsetoetust või peretoetusi. Maakohus ei ole hinnanud kostjate vajaduste muutumist
21. a seisuga arvestades. Kostjate ema teatas ringkonnakohtule
22. märtsil 2022, et asutas osaühingu XXXXXXXX ja võttis rendile ruumi XXXXXXXX. Kostjate ema asus koos lastega elama X. Sõlmitud on 5 üürileping. Kostjate ema käitumine ja ettevõtlikkus on põhjendatud. Kostjate emale anti Eesti Töötukassa
23. veebruari 2022 otsusega ettevõtluse alustamise äriplaani elluviimiseks toetust 6000 eurot. Hageja pidas ka
24. a kompromissi tegemise ajal ülal C.C.u. Tegemist ei ole muutunud asjaoluga. D.D. sai XXXXXXXXXX täisealiseks.

§ 2172

lg 1 järgi moodustab hageja kohustus tasuda kummalegi kostjale elatist alates hagi esitamisest igakuiselt 204 eurot 40 senti (292 eurot x 70%) kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või siis suuruses, mis vastab alates

1. jaanuarist 2022 kehtiva perekonnaseaduse regulatsioonile kuni lapse täisealiseks saamiseni.
2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate seadusliku esindaja kanda. Tartu Maakohus on viidanud ja järginud Riigikohtu lahendeid õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel. Pankrotimenetluse tulemusel on hageja majanduslik olukord märkimisväärselt muutunud ning tal puudub võimalus
3. a kohtumäärust täita. Hageja on tõendanud, et oli alates septembrist 2020 kuni juunini 2021 töötu. Hageja on tõendanud enda vähenenud töövõimet. Kostjad ei ole menetluse vältel esitanud sisuliselt ühtegi asjakohast dokumentaalset tõendit, mis kinnitaks reaalseid kulutusi lastele.
4. a kohtumääruses ei ole elatise suuruse määramisel arvestatud mitme lapsega leibkondade mastaabisäästu põhimõtet, hageja uut peret ja last, lastele riiklikult makstavate toetustega (nt lapsetoetus, peretoetus) ja asjaoluga, et vahepealsel perioodil on lapsed elanud hageja juures. Hageja suudab täita elatise kohustust 70 eurot lapse kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt
6. oktoobri 2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-13435 kinnitatud kompromissis kokku lepitud elatise suuruse vähendamise ulatuse osas. Ringkonnakohus saab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ilma asja maakohtule uueks arutamiseks tagasi saatmata teha ise uue otsuse, millega määrab hagejalt kostjate kasuks välja mõistetava elatise suuruseks alates hagi esitamisest
7. mail 2021 kuni kostjate täisealiseks saamiseni 130 eurot kuus. Kostjate apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
8. Hageja on
9. oktoobri 2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-13435 kinnitatud kompromissi alusel kohustatud tasuma kummalegi kostjale elatist suurusega 70 % kehtivast elatise miinimummäärast, st
10. aastal 204, 40 eurot kuus ning peaks jätkama samas suuruses elatise maksmist ka pärast
11. jaanuari 2022 (

§ 2172lg 1 ja 2).

Hageja taotleb kohtulahendiga kinnitatud kompromissis kokku lepitud elatise vähendamist alates hagi esitamisest

1. mail 2021, sest ta ei ole oma tervislikust ja majanduslikust olukorrast tingituna võimeline kostjatele sellises ulatuses elatist tasuma.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas põhjendatult otsuse p-des 14-15, et kompromissi tegemisel eelduslikult aluseks võetud asjaolud on käesolevaks ajaks muutunud ning hageja on neid muutunud asjaolusid tõendanud. Seejuures viitas maakohus õigesti Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-le 37.
3. Maakohus tuvastas õigesti, et pärast kompromissi sõlmimist tsiviilasjas nr 2-17-13435 on halvenenud hageja tervis, kuulutati välja hageja pankrot ja viidi läbi pankrotimenetlus. Käesoleval ajal toimub hageja suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Neid tuvastatud 6 asjaolusid kompromissi tegemisel ei esinenud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6). Seega esinevad asjaolud, mis annavad hagejale õigusliku aluse uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist (TsMS § 459 lg 1 p 2). Samas on maakohus ebaõigesti tuvastanud hageja sissetulekute suuruse ega ole arvestanud hageja sissetuleku mittearestitava osaga TMS § 132 lg 1 järgi, mis kohaldub ka kohustustest vabastamise menetluses. Maakohus jättis välja selgitamata asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, mistõttu jõudis ebaõigele järeldusele, et hageja on suuteline tasuma elatist kummalegi kostjale alates hagi esitamisest üksnes 70 eurot kuus.
4. Hageja pankrotimenetlus (tsiviilasi nr 2-18-5814) lõppes Tartu Maakohtu
5. veebruari 2021 määrusega ning sama määrusega algatas kohus hageja suhtes kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 171 lg 1 alusel. Määruse p 11 kohaselt tuleb hagejal eraldada igakuuliselt võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. PankrS § 173 lg-te 3-5 kohaselt kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule, kes peab võlgnikule üle andma 25 protsenti. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui võlgnik peab seadusest tulenevalt üleval teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatise nõuet. Seega ei ole õige maakohtu seisukoht, et võlausaldajate nõuete rahuldamise tõttu jääb hagejale kasutada 25 % tema töötasust. Hageja väide (lk 179 p), et talle jääb kuus kasutada 325 eurot ei ole kooskõlas PankrS § 173 lg-tes 3-5 ja TMS § 132 lg-s 1 sätestatuga.
6. Maakohus tuvastas, et hageja asus osalise tööajaga tööle juunis 2021 töötasuga 580 eurot kuus, millele lisandub invaliiduspension 180 eurot kuus. Kokku on hageja sissetulek alates juunist 2021 760 eurot kuus. Hagejal on kokku kolm ülalpeetavat (sh kostjad) ja tema igakuuline mittearestitav sissetuleku osa oli
7. aastal 1168 eurot (584 eurot + 3 x 1/3 584-st eurost) kuus ja alates
8. jaanuarist 2022 1308 eurot (654 eurot + 3x 1/3 654-st eurost) kuus. Kui hageja sissetulek on üksnes 760 eurot, saab hageja kasutada kogu sissetulekut enda ja alaealiste laste ülalpidamiseks.
10. aastal oli elatise miinimumsumma kuni
11. detsembrini 2021 kehtinud

§ 101lg 1 alusel 292 eurot kuus ühele lapsele.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutopalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (

§ 101lg-d 2- 5).

Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori järgi on miinimumelatis ühele lapsele alates

1. jaanuarist 2022 213, 44 eurot ja alates
2. aprillist 2022 225, 64 eurot 7 (vt www.just.ee/elatiskalkulaator). Kuna kostjate vanusevahe on suurem kui kolm aastat, ei kuulu elatise summa vähendamisele

§ 101lg 7 alusel.

1. Kuni
2. detsembrini 2021 kehtinud

§ 102

lg 2 kohaselt võis kohus mõjuval põhjusel vähendada lapsele makstavat elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võis olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 102lg-tes 1-2 on sätestatud samad alused vanema ülalpidamiskohustuse vähendamiseks.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjaolude muutumise tõttu ei suuda hageja kompromissi järgi kostjatele elatist maksta, kahjustamata enda ja kolmanda alaealise lapse tavapärast ülalpidamist.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja taotleb elatise välja mõistmist kindla summana, millega ringkonnakohus nõustub.

1. Ringkonnakohus leiab, et hageja sissetulek 760 eurot kuus võimaldab tal tasuda kummalegi kostjale elatist 130 eurot kuus. Hageja on suuteline sellises ulatuses oma kohustust täitma. Hageja kinnitas kohtuistungil, et tema kolmanda lapse ülalpidamiseks kulub 60 eurot (lk 87), seega jääb hagejale tema enda ülalpidamiseks 440 eurot kuus, mida on oluliselt rohkem, kui hageja ise väidab (115 eurot). Hageja elab koos kolmanda lapse ja tema emaga ühises perekonnas, mistõttu saab hageja osa ka pere elustandardist.
2. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel järgmist. 16.1.Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega, et hageja majanduslik olukord (pankrotiseis) ja tema tervislik seisund võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise aja seisuga ei anna alust hagi osaliseks rahuldamiseks. Kostjad ei vaidle vastu, et hageja tervislik seisund võis
3. aastal kompromissi tegemise ajal olla parem, samuti on hageja tervisega seotud asjaolud tõendatud. Hageja osalist töövõimet tõendab Eesti Töötukassa
4. märtsi 2021 otsus osalise töövõime määramise kohta
5. märtsini 2026 (lk 62) ja töövõime hindamise ekspertiisihinnang (lk 168 jj). Kostjad ei ole neid tõendeid menetluses kummutanud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et osaline töövõime piirab hageja võimet tulu teenida. Kohus arvestab hageja sissetulekute hindamisel ka saadava invaliiduspensioniga 180 eurot kuus. 16.
6. Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega ka selles, et hageja suhtes toimunud pankrotimenetlus ei anna alust hinnata hageja majanduslikku olukorda käesoleval ajal võrreldes
7. aastaga halvemaks. Pankrotimääruse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotivara hulka ei kuulu üksnes vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. (PankrS § 108 lg-d 1 ja 3). Pankrotivara müüb haldur (PankrS § 135 lg 1). Kuna hageja läbis pankrotimenetluse pärast kompromissi sõlmimist, muutus tema senine vara pankrotivaraks, mis müüdi pankrotimenetluses (va see vara, millele ei saa seaduse alusel pöörata sissenõuet) ja saadud raha kasutati võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Seetõttu on hageja majanduslik olukord võrreldes
8. aastaga muutunud.
9. aasta kohtulahendi tegemise aluseks olevad asjaolud käesoleval juhul arvesse võtmisele ei kuulu. 16.
10. Ringkonnakohus nõustub kostjate seisukohaga, et kompromissi tegemise ajaga võrreldes on hageja ülalpeetavate arv vähenenud neljalt kolmele, sest D.D. sai XXXXXXXXXX täisealiseks. Nimetatud asjaolu üksinda ei ole aga aluseks jätta hagi täielikult rahuldamata. 8 16.
11. Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et maakohtu otsuses tehtud etteheited kostjate ema käitumisele töökohalt lahkumisel ei ole asjakohased ning vastavad maakohtu põhjendused (otsuse p 20 ja p 23 viimane lause) tuleb otsusest välja jätta. Põhjendatud ei ole ka maakohtu selgitused otsuse p-s 22 selles, et kostjate vajadused saab osaliselt katta elatisabiga. Perehüvitiste seaduse § 47 kohaselt on elatisabi eesmärk tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse või täitemenetluse ajal. Kohtumenetluseaegset elatisabi makstakse 150 päeva eest makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates (perehüvitiste seaduse § 49 lg 3). Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegne elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. Elatisabi ei ole mitte riiklik toetus, vaid riigi abi ajal, kui ülalpidamiseks kohustatud isik ei täida oma ülalpidamiskohustust, mistõttu ei saa seda käsitleda kostjate täiendava sissetulekuna, nagu leidis maakohus. Ulatuses, milles riik täitis hageja kohustuse, on riigil kohustatud isiku, st hageja suhtes tagasinõude õigus.
12. Kuna hagi rahuldatakse kohtumenetluse tulemusena osaliselt, on põhjendatud jätta poolte menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
14. märtsil 2022 esitatud kostjate tõendid on esitatud hilinenult ning ringkonnakohus jätab need TsMS § 654 lg 4 alusel tähelepanuta ja loeb kostjatele tagastatuks. allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 9