Obsah (6)

§ 47§ 121§ 43§ 2§ 204§ 119

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja MÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-749 Määruse kuupäev 28.04.2022 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla vastu seoses Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetl

) § 2 lg 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja eesmärk on saavutada enda ümber paigutamine Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ja selleks taotleb ta Tartu Vanglalt ümberpaigutamise menetluse algatamist.

1. Kohus selgitas 18.04.
2. a kaebuse käiguta jätmise määruses, et koos vastusega kohtunõudele edastatud asjakohastest menetlusdokumentidest nähtub, et 01.12.
3. a esitatud taotlus lahendati Tartu Vangla 09.03.
4. a otsusega nr 6-24/5789-2, millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. Tartu Vangla direktor otsustas, et ei asu taotlema Justiitsministeeriumilt kaebaja ümberpaigutamist teise vanglasse.
5. Tartu Vangla oli eelnevalt 07.03.
6. a vaideotsusega nr 1-11/52-2 rahuldanud kaebaja 03.01.2022 esitatud vaide nr 1-11/52-1 ja teinud ettekirjutuse 01.12.2021 esitatud taotluse läbivaatamiseks ja selle raames kohustas Tartu Vangla esimest üksust viivitamatult viima läbi eelmenetlus.
7. Kohus märkis 18.04.
8. a määruses, et Tartu Vangla 09.03.
9. a otsus on keelduv haldusakt, mida on võimalik vaidlustada vaidemenetluses ja vaie tuleb esitada vangla kaudu Justiitsministeeriumile vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le
10. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest tulenevalt on 09.03.2022 kõige hilisem otsus, mis on tehtud kaebaja ümberpaigutamise taotluse kohta ja kaebajal tuleb oma eesmärgi saavutamiseks vaidlustada Tartu Vangla 09.03.
11. a otsust nr 6-24/5789-
12. Kohus jääb samale seisukohale ja lähtudes kaebaja puuduste kõrvaldamise avalduses välja toodud eesmärgist, tuleb kaebajal läbida vaidemenetlus Tartu Vangla 09.03.
13. a otsuse nr 6-24/5789-2 osas.
14. Kohtule ei ole teada, miks kaebaja keeldus vaidlusaluse otsuse vastu võtmisest 11.03.
15. Vaieldamatult sai kaebaja Tartu Vangla 09.03.
16. a otsuse nr 6-24/5789-2 kätte ja sai sellega tutvuda 19.04.2022, kui kaebajale toimetati kätte kohtumäärus koos vangla vastusega kohtunõudele, sh asjakohased menetlusdokumendid. 2
17. Vastavalt VangS § 11 lg-le 5 on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg-st 41 tulenevalt vaatab Tartu Vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaide läbi Justiitsministeerium. Vaie Tartu Vangla direktori otsuse peale tuleb esitada vangla kaudu (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lg 1).
18. Kaebaja kinnitas puuduste kõrvaldamise avalduses kohtule, et ta ei ole esitanud vaiet Tartu Vangla 09.03.
19. a otsuse peale. Kaebaja märkis, et tema tahet on kohus õigesti mõistnud, seega soovib kaebaja esitada kaebuses kohtule Tartu Vangla vastu kohustamisnõude algatada kaebaja suhtes ümberpaigutamise menetlus. Kaebaja on kohtueelselt taotlenud Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamist, kuid vangla direktor on sellest keeldunud. Kinnipeetaval tuleb esmalt vaidlustada vaidega keelduvat otsust, nõudes HMS § 72 lg 1 p 3 kohaselt toimingu sooritamist ehk Tartu Vangla direktori kohustamist alustada ümberpaigutamise menetlus ja alles pärast vaidemenetluse läbimist on õigus esitada kohtule kaebus. Kuna käesoleval juhul on kohtueelse menetluse käik olnud mõneti ebatavaline (määruse p 8) ning kaebaja taotluse läbivaatamine viibis, siis võis kaebaja jaoks olla raskesti mõistetav vaide esitamise kohustus, kuid Tartu Vangla direktori 09.03.
20. a otsusel on korrektne vaidlustamisviide ning kaebaja on kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt ka varasemalt taotlenud ümberpaigutamise menetluse algatamist ning läbinud nõuetekohaselt kohtueelse menetluse, mis päädis Justiitsministeeriumi 28.09.
21. a vaideotsusega nr 111/227-2, 1-11/228-
22. Seega peaks kaebajale olema teada menetluse käik. Kohus ei võta käesolevas asjas seisukohta, kas vaide esitamise tähtaeg on möödunud (HMS § 75). 13.

§ 47

lg 1 kohaselt, kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, siis sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

§ 121

lg 1 p-st 4 tulenevalt kuulub kaebus tagastamisele, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 14. Eeltoodust tulenevalt, kuna kaebajal on kohustamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, siis tuleb kohtul kaebus tagastada

§ 121lg 1 p 4 alusel.

15. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Riigi õigusabi taotlus

1. Koos kaebusega esitatud riigi õigusabi taotluses märkis kaebaja, et soovib riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses. Kaebaja täpsustas puuduste kõrvaldamise avalduses, et riigi õigusabi on kaebajale vajalik enda esindamiseks halduskohtus.
2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 kohaselt võib riigi õigusabi taotleda esindamiseks halduskohtumenetluses. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 2 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kuna kaebus kohtule ei ole kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu lubatav, 3 siis ei ole kaebajale lubatav anda riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Lisaks leiab kohus, et kaebaja on ka ise võimeline kaitsma oma õigusi, arvestades halduskohtu ulatuslikku uurimis- ja selgitamiskohustust (

§ 2lg 4 ja 5).

Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg

1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 ja 2 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
2. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus Xi riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
3. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (

§ 204lg 1, § 121 lg 4).

Halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse (

§ 119lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 4