← Eesti

2-21-132731/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-132731 Tsiviilasi

) §-is 416. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00 eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud menetlustoiming (

§ 187lg 6).

Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED Hageja nõude aluseks on kostja ja XXX AS-i vahel sõlmitud tarbijakrediidileping XXXXXX. Nõue on loovutatud hagejale. Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro (VÕS § 1132 lg 2 p 3). Hageja kirjeldas, millised tegevused võivad sissenõudmiskulusid põhjustada, kuid ei toonud esile ühtegi konkreetset asjaolu, millega seoses on konkreetsel juhul sissenõudmiskulud tekkinud. Seetõttu jätab kohus sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.