KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus) Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 31. märts 2022.a, Tallinna kohtumaja, L

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. M. D. (hageja) esitas 31.07.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse D. S. ja J. D. (kostjad) vastu pärandvara jagamise nõudes. Kohus jättis 09.12.2021 hagi käiguta. Hageja esitas 23.12.2021 menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks. Kohus võttis hagi 04.01.2022 menetlusse. Kostjad esitasid 16.03.2022 vastuse hagile, milles võtsid hagi õigeks.
2. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Pooled on võrdsetes osades S. D. pärijad. Pärandvara hulka kuulub korteriomand asukohaga XXX, xxx. Korteriomand ei kuulunud S. D. ja tema endise abikaasa M. T.-D. ühisvara hulka. Hageja ja kostjate seaduslik esindaja ei ole korteriomandi osas jõudnud kokkuleppele pärandvara jagamises. Hageja nõuab S. D. pärandvara osalist jagamist, korteriomandi osas pärandvara ühisuse lõpetamist korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja saadud raha jagamist ühisomanike vahel võrdsetes osades. II. Kohtuotsuse põhjendav osa
3. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagamise eesmärgiks on pärandvara ühisuse (PärS § 147) lõpetamine pärandvara hulka kuuluva üksiku asja, õiguse või kohustuse osas või kõigi pärandi hulka kuuluvate asjade, õiguste ja kohustuste osas. Pärandvara võib jagada täies ulatuses (sellisel juhul pärandvara ühisus lõpeb), osaliselt (pärandvara ühisus jääb mingis osas kehtima, üks või mitu kaaspärijat 2

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjad on alaealised. Hagi õigeksvõtmine menetlustoiminguna on ühepoolne tahteavaldust ehk tehing (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67, vt ka RKTKo 2-16-7541 p 13). Hagi õigeksvõtmine muu eestkostja poolt, kes ei ole lapse vanem, eeldab perekonnaseaduse (PKS) § 190 järgi kohtu eelnevat nõusolekut. Vanem lapse seadusliku esindajana ei vaja lapse nimel ühepoolse tahteavalduse tegemiseks kohtu nõusolekut tulenevalt PKS 131 lg-st 1. Kostjate seaduslik esindaja O. S. on laste seadusliku esindajana andnud lepingulisele esindajale edasivolituse hagiavalduse õigeksvõtmiseks. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagi õigeksvõtmine on tehinguna kehtiv. Kohus on õigeksvõtuga seotud. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 1).

5.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostjad taotlesid menetluskulude jätmist hageja kanda

§ 168lg 6 alusel.

Hageja põhjendas hagiavalduse esitamist sellega, et kostjate seadusliku esindajaga ei õnnestunud jõuda kokkuleppele pärandvara kohtuvälises jagamises korteriomandi osas. Hagiavaldus on võistlev menetlus, mistõttu on hagejal koormis tõendada asjaolud, millest nähtub kostja käitumine, millega kostja andis põhjuse hagi esitamiseks. Hagiavaldusele lisatud tõenditest ning hageja 25.03.2022 menetlusdokumendile lisatud tõenditest ei nähtu, milliste tegudega andis kostjate seaduslik esindaja hagi esitamise ajale, milleks oli 31.07.2021, eelneval ajal põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kostjate seadusliku esindaja käitumine pärast hagi esitamist ei saanud anda hagi esitamiseks alust. Kostjad võtsid hagi pärast hagi menetlusse võtmist kohe õigeks, mistõttu esineb menetluskulude hageja kanda jätmise alus

§ 168lg 6 järgi.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 6.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjate menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulu 192 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjatele õigusabi ühe tunni ulatuses tasumääraga 192 eurot tunnis (sh käibemaks). Kohtu hinnangul on kostjate poolt õigusabi kasutamine olnud vajalik 3