← Eesti

2-22-6227/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus, Tartu Kohtumaja Kohtunik Gerty Pau Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-6227 Tsiviilasi D. P. avaldus kohtu loal abieluvõimetõendita abielu sõlmimiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja D. P. (sündinud XXX, isikukood XXX; XXX) Puudutatud isik A. T. (isikukood XXX; elukoht XXX) RESOLUTSIOON
  3. Algatada menetlus D. P. avalduses kohtu loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita abielu sõlmimiseks.
  4. Rahuldada avaldus. Anda D. P. le luba abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita. Luba kehtib kuus kuud alates määruse kuulutamisest.
  5. Kohus selgitab Tartu Linnavalitsusele, et PKTS § 39 lg 3 kohaselt ei peaks avaldaja abieluvõimetõendit esitama.
  6. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
  7. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
  8. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
  9. D. P. (avaldaja) esitas 27.04.2022 Tartu Maakohtule avalduse kohtu loa saamiseks abieluvõimetõendita abielu sõlmimiseks. Avaldaja soovib abielluda A. T. ga Tartu Perekonnaseisuametis.
  10. Kohus kuulas avaldaja ja puudutatud isiku ära
  11. mail
  12. KOHTU SEISUKOHT
  13. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8, § 550 lg 1 p 7, § 476 lg 1 alusel tuleb menetleda avaldust hagita menetluses.
  14. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. PKTS § 39 lg 3 kohaselt peab abieluvõimetõendi esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Sama paragrahvi lg 5 järgi võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas avaldajal esineb takistusi elukoha või kodakondsusriigi õiguse järgi abielu sõlmimiseks.
  15. Avaldaja ja puudutatud isik soovivad sõlmida abielu Tartus. Avaldaja on Ukraina kodanik ning soovib pärast abiellumist jääda elama Tartusse, kus on praegu avaldaja ja puudutatud isiku ühine seisukoht. Avaldaja on täisealine ja enda kinnitusel puuduvad tal takistused abielu sõlmimiseks. Avaldaja kinnitas kohtule kohtuistungil, et ta on vallaline, ta ei ole abielus olnud ning tema suhtes ei ole olnud kohtumenetlusi seoses teovõime piiramisega. Kohtul ei tekkinud kahtlusi avaldaja teovõimes. Avaldaja ütluste kohaselt elab ta juba aasta Eestis, kuid linnavalitsusest suunati ta maakohtusse abiellumiseks luba saama. Kohus selgitab, et PKTS § 39 lg 3 kohaselt ei peaks avaldaja abieluvõimetõendit esitama. Samas ei saa isiku huve kahjustada või piirata see, kui kohalik omavalitsus tugineb PKTS § 39 lg 6 ning nõuab tõendi esitamist. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks avalduse rahuldada. Kohtule teadaolevalt ei väljasta Ukraina PKTS § 39 lg 1 nõuetele vastavaid abieluvõimetõendeid. Seega tuleb anda avaldajale luba abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita.
  16. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.