RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-21-1411 26. ma

) § 121 lg 2 p-le

1. Kohus nõustus, et klaasist vaheseinaga eraldamisega lühiajaline kokkusaamine riivab kaebaja õigust perekonnaelu puutumatusele, kuid kohtupraktikat arvestades on äärmiselt vähetõenäoline, et saadava hüvitise suurus saaks olla 1000 eurost suurem. Vangla tegevus lühiajalise kokkusaamise võimaldamisel üksnes vaheseinaga ei saanud põhjustada kaebajale sedavõrd intensiivset riivet, et see nõuaks täiemahulist kohtumenetlust. Ebamugavustunnet ja vastumeelsust sellisel viisil kokkusaamise suhtes ei saa seostada väärikuse alandamisega. Samuti on täidetud eeldus, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Vangla võttis asjas nr 3-19-293 kaebaja õigusvastasuse tuvastamise nõude õigeks ning halduskohtu otsusega selles asjas on vangla tegevuse õigusvastasus tuvastatud. Igasugune õigusvastane haldusotsus ei too aga kaasa mittevaralise kahju hüvitamist. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud. Rikkumine pole sellise raskusastmega, mis õigustaks kahjuhüvitise määramist. Kinnipidamisega kaasnevad paratamatult emotsionaalsed läbielamised. Kaebajal olid alternatiivsed võimalused lähedastega suhtlemiseks (kiri, telefon, paki saamine).
2. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada ja halduskohtul jätkata menetlust.
3. Tartu Ringkonnakohus jättis
4. märtsi
5. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et kuna kaebaja rõhutab vangla sõnamurdlikku käitumist, tugineb ta oma õiguste ühekordsele rikkumisele. Õigust perekonnaelule saab põhiõigusena pidada kaalukaks, kuid ka kaaluka õiguse rikkumine võib iseloomult olla väheintensiivne. Kaebaja ei jäänud täiesti ilma võimalusest perega kohtuda, kuid muutusid kohtumise aeg ja tingimused. Lähedase inimese puudutamise võimalus on oluline, kuid sellest ühekordne ilmajäämine ei ole sellise kaaluga, et õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Samuti pole kord antud loa tagasivõtmine käsitatav väärikuse alandamisena. Puudub alus arvata, et vangla kaebajat teadlikult eksitas. Sarnastes asjades tuleks tavapäraselt eelistada kaebuse menetlusse võtmist ja sisulist lahendamist. Halduskohtu määruse põhjendused ongi sedavõrd detailsed ja mahukad, millele tuginedes oleks mõistetav kaebuse rahuldamata jätmine. Kohaseks hüvitiseks võib olla rahalise hüvitise asemel vangla keeldumise õigusvastasuse tuvastamine. Seda on praegusel juhul jõustunud kohtuotsusega tehtud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub haldus- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning kohustada halduskohut jätkama menetlust sealt, kus see pooleli jäi. Kaebaja viitab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-s 8 sätestatud õigusele era- ja perekonnaelu kaitsele ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale, milles on sarnaste rikkumiste puhul hüvitisi välja mõistetud. Menetluse algstaadiumis ei saa väita, et rikkumise iseloom ja raskus ei võimalda hüvitist välja mõista. Kaebaja taotles perega vahetut kokkusaamist juba 2018 juunist alates järjepidevalt. Vastustajale oli see soov teada, kuid isegi kui kauaoodatud kohtumine kaebajale lõpuks lubati, siis sellest hiljem siiski keelduti teadmata põhjustel. Neil asjaoludel ei saa rikkumist pidada vähetähtsaks või kaebaja üleelamisi olematuks. Rikkumise raskuse väljaselgitamisel edasises menetluses võivad tähtsust omada mh vastustaja motiivid. 2

§ 234ja § 230 lg 1).

Asi tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule. 12.

§ 121

lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegu on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (RKHKm nr 3-18-763/15, p 9; RKHKm nr 3-21-980/24, p 11). Vähese intensiivsusega riivega on varaliselt hinnatava hüve puhul tegemist siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (

§ 133

lg 1 teine lause; RKHKm nr 3-18-763/15, p 9), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud. Kui tegu on kaaluka õigushüvega ja sellesse võidakse olla intensiivselt sekkutud, ei saa riivet väheintensiivseks pidada ka juhul, kui varaliselt hinnatava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära (vt ka RKHKo 3-3-1-80-13, p 11), sh kui mõne olulise põhiõiguse riive eest määratav mittevaralise kahju hüvitis tõenäoliselt ei ületaks seda summat.

1. Kaebaja nõuab hüvitist lähedastega (sh alaealiste lastega) klaasseinata kohtumise keelamise eest olukorras, kus vangla oli seda varem juba lubanud, kuid siis muutis meelt. Kaebaja väidab nii perekonnaelu kui ka inimväärikuse rikkumist.
2. Varasema kohtuotsusega asjas nr 3-19-293 on tuvastatud vangla vaidlusaluse käitumise õigusvastasus. Seejuures oli kriminaalasja menetlev kohtunik vaheseinata kohtumisi lubanud. Kolleegiumi hinnangul on kohtud kahjunõuet käsitledes põhjendamatult kitsalt keskendunud kokkusaamisele kui üksikjuhtumile. Hinnates kaebaja õiguste riive intensiivsust, ei tohi tähelepanuta jätta tema olukorda tervikuna. Kinnipeetava jaoks võib kohtumine olla seda olulisem, mida kauem tal ei ole olnud võimalust lähedastega (vahetult) kokku saada (vt ka RKHKo 3-19-1416/43, p 30). Praegusel juhul oli kaebaja vahi all olnud juba
3. a-st alates ning oli avaldanud alates
4. a juunist korduvalt soovi lähedastega klaasseinata kokku saada, kuid logistilistel põhjustel (kaebaja etapeerimise tõttu kriminaalasja istungite vahelisel ajal teise vanglasse) polnud kokkusaamisi võimaldatud. Samuti ei nähtu kohtumäärustest, et tähelepanu oleks pööratud kaebaja laste vanusele, kellega ta soovis kokku saada – tegemist on olulise asjaoluga, mis mõjutab riive intensiivsust. Eriti väikelapse puhul avaldavad suhtluspiirangud suhtele isaga olulist mõju ning klaasist vaheseinaga eraldatult kohtumine ei ole väikelapsega kontakti saamiseks ja suhte hoidmiseks hea lahendus (RKHKo 3-19-1416/43, p 30; vt ka EIK suurkoja
5. juuni
6. a otsus asjas Khoroshenko vs. Venemaa, nr 41418/04, p 147). Kaebaja lastest noorim oli taotletud kokkusaamise ajal viieaastane. Selles vanuses on füüsiline kontakt vanema ja lapse suhtluses äärmiselt oluline. Neil asjaoludel ei saa kaebaja perekonnaelu põhiõiguse riivet pidada väheintensiivseks.
7. Samadel põhjustel ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik võtta seisukohta, kas kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. Küsimusele, kas vaidlusaluse riive intensiivsus on varasemas 3

§ 178lg 3 ja § 175 lg 3 alusel tuleb avaldatavas määruses asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 4