) § 208 lg 1 mõttes, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 28.09.2021 müügilepingu, mille alusel hageja kui müüja kohustus kostjale üle andma lepingu esemeks olevad seinavalgustid ning hageja kui ostja tasus selle eest kokkulepitud summa 368,76 eurot. 9. 29.09.2021 edastas hageja kostjale e-kirja (dtl 28-29), milles teavitas kostjat, et hetkel soovitud valgusteid Philipsi laos ei ole ja on raske ennustada, millal täpselt valgustid tulevad, kuid hageja programmi kohaselt tulevad valgustid alles uuel aastal. 01.10.2021 edastas kostja hagejale e-kirja (dtl 28), millega küsis raha tagasi ja palus teavitada, kui lambid saabuvad, et uuesti tellida. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kostja on 01.10.2021 e-kirjaga müügilepingust kehtivalt taganenud. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-34-13 p-s 14 rõhutanud, et lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka
, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine
juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28). Kohus märgib, et
lg 1 kohaselt toimub taganemine taganemisavalduse tegemisega teisele poolele ning
lg-st 1 tulenevalt võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kohus on seisukohal, et kostja 01.10.2021 e-kirjas tehtud tahteavaldust raha tagastamiseks saab lugeda kostja poolt müügilepingust taganemiseks. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-50-06 p-s 23 selgitanud, et taganemise avaldusele ei ole
ÜS) § 68 lg 3 järgi olla ka järelduslik. Kohtu hinnangul saab järeldada kostja 01.10.2021 e-kirjast kostja soovi müügilepingust 3 taganeda, kuna kostja on kinnitanud, et kostjale asendused ei sobi ja soovinud raha tagastamist. Kohus märgib, et hageja on selgitanud, et kuna kostja palus ennast teavitada lampide saabumisest ja ütles, et tellib uuesti, sai hageja aru, et kostja ei soovinud tellimust tühistada, vaid lihtsalt raha vahepeal oma kontole tagasi, kuni valgustid saabuvad. Kohtu hinnangul nähtub kosja avaldatust „kui lambid saabuvad siis andke teada ja tellin uuesti“, et kostja soovis üksnes olla teavitatud, kui valgustid on jälle saadaval, pärast mida oleks kostja teinud uue tellimuse. Kuna kostja soovis ostuhinna tagastamist, nähtub kohtu hinnangul kostja 01.10.2021 e-kirjast, et kostja ei soovinud esialgse tellimusega edasi minna. Samuti tuleneb kostja 25.10.2021 e-kirjast (dtl 26), et kostja ei soovinud esialgse tellimusega edasi minna, vaid oleks sobivuse korral teinud uue tellimuse. Seega on kostja kohtu hinnangul kooskõlas
lõikega 1 esitanud hagejale mõistliku aja jooksul lepingust taganemise avalduse, millest tulenevalt on taganemise formaalsed eeldused täidetud. 10. Kohus on seisukohal, et antud juhul esinevad ka taganemise materiaalsed eeldused.
lg-st 1 lähtuvalt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 11. Antud juhul sõlmisid hageja ja kostja 28.09.2021 müügilepingu, mille alusel hageja kui müüja kohustus kostjale üle andma lepingu esemeks olevad seinavalgustid. 29.09.2021 e-kirjaga (dtl 28-29) on hageja kostjat teavitanud, et hetkel Philipsi laos soovitud valgusteid ei ole ja raske on ennustada, millal täpselt valgustid tulevad. Hageja e-kirja kohaselt näitas programm uut aastat, aga programmi andmed pole viimasel ajal täpsed, sest kaubad liiguvad, kuidas parasjagu juhtub. Kohtu hinnangul nähtub hageja 29.09.2021 e-kirjast (dtl 28-29), et hagejal ei ole võimalik müügilepingut täita ja kostjale lepingu esemeks olevaid seinavalgusteid mõistliku aja jooksul üle anda.
lg 5 kohaselt peavad lepingupooled oma vastastikused lepingulised kohustused täitma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kui ühe lepingupoole kohustus on teha teatud ajavahemiku jooksul teatavaid tegusid ja teine lepingupool võib kohustuse täita ühekorraga, peab teine lepingupool täitma kohustuse pärast seda, kui esimene pool on oma kohustuse täitnud, kui lepingust ei tulene teisiti. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja on hagejale kauba eest tasunud ning hageja on teavitanud kostjat, et hagejal on raske ennustada, millal hagejal oleks võimalik müügilepinguga võetud kohustust täita ja hetkel olemasolevate andmete järgi võtab see üle kolme kuu, on tegemist olulise lepingurikkumisega
lg 2 p 1 mõttes, kuna hagejal ei ole võimalik täita lepingut kostjaga üheaegselt ega mõistliku aja jooksul pärast kostja poolt ostuhinna 4 tasumist. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul vähemalt kolm kuud alates müügilepingu sõlmimisest olemasoleva asja, s.o seinalampide ostjale üleandmiseks hagejapoolse kohustuse täitmiseks mõistlik aeg, mistõttu on kostja jäänud ilma sellest, mida ta õigustatult müügilepingust lootis. 12. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on täidetud lepingust taganemise nii formaalsed eeldused kui ka materiaalsed eeldused ning kostja on 01.10.2021 taganemisavaldusega müügilepingust kehtivalt taganenud. 13.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus märgib, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et pooled sõlmisid uue müügilepingu seinavalgustite müümiseks, mille alusel väljastas hageja kostjale arve nr 101113 (dtl 34) summas 364,80 eurot.
lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse
§-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja koostas kostjale kreeditarve nr 101105K (dtl 33) ning tagastas 28.09.2021 müügilepingu alusel tasutud ostusumma, võis kostja mõistlikult järeldada, et hageja on kostja poolt lepingust taganemisega nõustunud. Kuivõrd kostja on 23.10.2021 e-kirjas (dtl 27) kinnitanud, et ei ole tellimust teinud ja palunud arve tühistada, ei ole kostja nõustunud uue müügilepingu sõlmimisega. Seega leiab kohus, et poolte vahel puudub kehtiv müügileping.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.