Obsah (12)
§ 230§ 235§ 368§ 457§ 231§ 238§ 162§ 174§ 147§ 143§ 175§ 177KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1397
§ 230
lg 1 kohaselt on väite esitanud menetlusosalisel kohustus oma väiteid tõendada ja
§ 235alusel põhistada.
Hageja seda kohustust täitnud ei ole. Paljasõnaline väide kostja hooletusest on arusaamatu ja sisustamata. Hageja ei ole kohtu ette toonud ühtegi määrust, korraldust vms, millelt nähtuksid kindlustusvõtja hoolsuskohuse täitmise reeglistik. Kostja on kindlal seisukohal, et selliseid reeglistikke ei ole lihtsalt olemas, mistõttu ei ole hageja saanudki kohtu ette tuua konkreetseid tingimusi, mida kostja oleks rikkunud ja mis välistaks sündmuse kvalifitseerimist kindlustusjuhtumiks või välistaks kindlustushüvitise maksmise. Kostja juhib kohtu tähelepanu kodukindlustuse tingimuste punktile 58.14, mille kohaselt on koguriskikindlustuse välistavaks asjaoluks pisikahjustused, mis ei takista asja sihtotstarbelist kasutamist. Seesam loeb pisikahjustusteks näiteks täkkeid, lohke, kriimustusi, mikropragusid, värvi muutuseid, tavapärast määrdumist, rebendeid jm sellist. Seega on kindlustusandja lepingu tingimustega ise välistanud, et 11
(20)kindlustusvõtja kohustus oleks pisikahjustusi parandada. Hageja esitatud lisa nr 12 olevatelt fotodelt nähtuvad vannitoas esinevad kahjustused, mida Seesam ise lepingu tingimuste järgi loeb pisikahjustusteks – fotolt nr 16 nähtub, et vuugi vahel on alla 4mm suurune auk, mida saab tinglikult pidada pisikahjustuseks; fotolt nr 17 nähtub, et vuugi vahel on 1mm läbimõõduga pragu. Eeltoodust nähtub, et vead, mida hageja peab kostja hoolsuskohustuse rikkumiseks on niivõrd väikesed, et hageja ise enda lepingus välistab selliste kahjude hüvitamise, mistõttu tuleb järeldada, et selliste pisivigade mitteparandamist ei saa lugeda ka hoolsuskohustuse rikkumiseks. Vastasel juhul on hageja kasutanud ebaõigeid kauplemisvõtteid kindlustuse pakkumisel. Muuhulgas ei ole hageja sisustanud hoolsuskohustuse täitmise tingimusi ning viited kodukindlustuse tingimuste punktidele 69.1 ja 69.2 ei ole selleks piisavad, kuivõrd nendest ei järeldu hoolsuskohustuse täitmise nõuded. Kostja on hinnangul, et hageja väited kostjapoolse hoolsuskohuste rikkumise ja ebapiisava hoidmise suhtes on paljasõnalised ning tõendamata. Hageja esitab väiteid enda subjektiivse arvamuse kohta, mis ei põhine tõendatud ja tuvastatud asjaoludele. Kostja leiab, et käesoleval juhul ei kohaldu hageja viidatud Lepingu üldtingimuste punkt 23.1.3, mille kohaselt on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitist vähendada või selle väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja on rikkunud süüliselt muud kohustust, kui punktis 23.1.2 märgitud ning see rikkumine on mõjutanud kahju tekkimist ja selle suurust, kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada kostjapoolne süüline käitumine. Hageja väited on paljasõnalised ning pahatahtlikud. Kostja ei nõustu hageja hagiavalduse punktis nr 6.1 ja 6.2 tooduga. Kostjal puudub lepingust tulenev kohustus ja ka õigus ise maha arvestada kindlustushüvitiselt kokku lepitud omavastutuse summa. Lepingu üldtingimuste punkti nr 22.9.1 kohaselt on Seesamil õigus Kindlustushüvitise maksmisel kahjusummast ja hüvitatavatest kuludest kinni pidada poliisil või kindlustusliigi tingimustes nimetatud omavastutus. Seega on hageja ekslikul arusaamal, et asjaolu, et hagejal on õigus kindlustushüvitise maksmisel kinni pidada lepingus kokkulepitud omavastutuse summa, siis on kahju suuruse hinnakalkulatsiooni arvestus vale. Väljamakstava hüvitise lõppsumma arvestab hageja võttes arvesse omavastutuse ulatust, mis aga ei muuda tuvastatud kindlustushüvitise suurust. Kostja ei saa nõustuda hagiavalduse punktides 6.2.1-6.2.3 esitatud käsitlusega. Kostja ei vaidle vastu, et hageja poolt nimetatud punktid sellises sõnastuses lepingu üldtingimustes kirjas on, kuid kostjale jääb arusaamatuks, mis on hageja taotlus nende asjaolude väljatoomisel. Sarnaselt eelmises punktis väljatooduga, ei ole ka kindlustushüvitise väljamaksmine kui tegevus (sh ositi) käesoleva vaidluse esemeks ning ei oma puutumust hageja nõudega tuvastada kindlustushüvitise tasumise kohustuse puudumine või alternatiivselt kindlustushüvitise summas 10 700,40 eurot tasumise kohustuse puudumine. Lepingust tuleneb kostjale kohustus kindlustusjuhtumi korral kanda omavastutust ulatuses, milles on lepinguga kokku lepitud ja selleks on käesoleval juhul 190 eurot. Kuid nagu kostja käesoleva vastuse punktis nr 2.24 juba välja tõi, siis antud küsimus tõusetub alles siis, kui kindlustushüvitis on kindlaks määratud ja vajalikud toimingud on lõpule viidud. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja poolt esitatud väited ei ole käesolevas asjas relevantsed. Kostja palub kohtul jätta tähelepanuta hageja asjakohatud väited. Kostja on seisukohal, et kindlustuse, veelgi enam koguriskikindlustuse, eesmärk on tagada tarbijale kindlus, et kindlustusjuhtumi tagajärjel hüvitatakse talle kahjustumise tõttu tekkinud kahju, mis tagab kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamise võimaluse. Juhul kui kindlustusettevõte, käesoleval juhul hageja, eesmärk ei ole tagada tarbijatele lepingu järgseid õigusi, siis tegemist on äärmiselt ebaeetilise ja pahatahtliku kauplejaga. Kostja on kindlal seisukohal, et hagiavalduse rahuldamiseks puudub alus. Muuhulgas leiab kostja, et hageja ei ole enda menetlusõigust heauskselt kasutanud, kuivõrd esitatud hagiavaldusest nähtub hageja tahtlus lihtsalt enda kohustusest kõrvale hiilida (tl-d 51-55). Kostja eluruumis on remonttööd teostatud ja tasu nende remonttööde tegemise eest ka tasutud vastavalt hinnapakkumisele 10 700,40 eurot. Poolte vahel ei saa tekkida vaidlust tehtud tööde teostamise hinna üle, kuna antud pakkumine on kooskõlastatud hageja poolt ettenähtud koostööpartneriga ja teostatud tema poolt. Kostja hinnangul on kindlustusjuhtum igal juhul toimunud, sest seda möönab ka hageja ise, et see nii oli. Samuti viitas kogu hageja tegevus sellele, et see nii on, kuna kõik korraldused kindlustusjuhtumi järgselt ja suunised ning kooskõlastused andis hageja ja kostja neist lähtus ning järgis neid. Vastupidisel juhul ei oleks olnud mistahes vajadust hagejal suunata ja juhendada kostjat, kui poleks olnud kindlustusjuhtumit (tl 84). 12
(20)Tarbijavaidluste komisjon on 25.08.2020 otsusega asjas nr 19-1/20-06737-012 tuvastanud, et vaidluse puhul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud ehitusveast tingituna või kasutatud ebakvaliteetsest ehitusmaterjalist. Seega on asjas juba esitatud tõend selle kohta, et kahju ei tekkinud hageja väidetud asjaolu tõttu. Samuti ei ole kostja hinnangul eluliselt usutav, et peale 14 aastat vannitoa kasutamist ilmnevad kahjustused, mille on põhjustanud ehituslik viga, nagu hageja jätkuvalt väidab. Asjaolu, et ehitise valmimisest alates ja kasutamise aja jooksul ei ole tuvastatud ühtegi puudust ehituse osas ega toimunud muud kahju tekkimist, mis võiks olla tingitud ebakorrektsest ehitusest vms, on juba iseenesest piisav tõend selle kohta, et käesoleva vaidluse all olev kahju ei ole tekkinud hageja väidetud asjaolude tõttu. Asjaolu, et kindlustatud esemele on tekkinud kahju, ei ole vaieldav fakt, sest kahju ise ja ulatus on juba käesolevas asjas tõendatud ning sellest tulenevalt puudub vajadus dubleerida juba asjas esitatud tõendeid. Hageja märgib enda 01.10.2021 seisukoha punktis 2.4., et hageja selgitas hagiavalduses, et vaidlusaluse veekahju põhjuseks on hoones asuva vannitoa magamistoa poolse seina ja põranda vuugi vahel olev pragu ja ava, mille kaudu pääses vesi vannitoa dušinurgast plaaditud pinna alla ja sealt puuduliku hüdroisolatsiooni tõttu edasi magamistuppa ning ühtlasi märgib hageja, et sellistel asjaoludel tekkinud veekahju ei ole kodukindlustuse tingimuste punktidest 58.1 ja 58.3 tulenevalt kindlustusjuhtum. Tegemist on hageja subjektiivse arvamusega, mis ei ühti näiteks Tarbijavaidluste komisjoni 25.08.2020 otsusega asjas nr 19-1/20-06737-
- Nimetatud otsuses märkis Tarbijavaidluste komisjon juba toona, et hageja väited ei ole tõendamist leidnud. Hageja märgib enda 01.10.2021 seisukoha punktis 2.5., et /..kaetud tööde puhul on ehitusvea ilmnemine aastaid pärast ehitise valmimist üsna tavapärane. Kuna hüdroisolatsioon paigaldatakse vannitubades plaatide või muu seina- ja põrandakattematerjali alla, siis ilmnebki hüdroisolatsiooni puudumine alles pärast seda, kui vannitoa kasutamise käigus on vesi ja niiskus tunginud läbi seinaja põrandakattematerjali. Lisaks juhib hageja tähelepanu sellele, et kuigi vaidlusalune veekahju avastati aastal 2020, võisid vesi ja niiskus konstruktsioonidesse tungida juba oluliselt varem.../. Mitte ükski hageja eelviidatud lõigus esitatud väide ei ole tõendatud. Milliste tõendite alusel on võimalik asuda seisukohale, et ehitusvea ilmnemine aastaid hiljem on tavapärane – hageja seda ei ole öelnud. Milliste tõendite alusel on võimalik asuda seisukohale, et vaidlusalune veekahju oli tekkinud juba oluliselt varem ning hageja ei ole sisustanud, mida ta peab silmas „oluliselt varem“ tähenduse all. Ühtlasi jääb kostjale arusaamatuks, kuidas need väited aitavad kaasa hageja tõendamiskoormise täitmisele. Kostja juhib tähelepanu, et juba 25.08.2020 on Tarbijavaidluste komisjon juhtinud tähelepanu sellele, et väide hüdroisolatsiooni puudulikkusest ei ole tõendatud ja üleüldse ei ole tõendatud, missugune see oli ja kas selle materjal ja paigaldus olid kohased ja vastasid projektile ning ehitamise ajal kehtinud nõuetele. Mitte üheski hageja poolt esitatud tõendilt, sh fotolt ei nähtu, et ülevaatuse teostanud isik J L oleks tuvastanud kindlustusobjektil hüdroisolatsiooni puudumise või puudulikkuse. Kostja hinnangul ei ole hageja jätkuvalt esitanud enda väidete tõendamiseks kohaseid tõendeid. Hageja väide, et hüdroisolatsiooni puudulikkus järeldus veekahju tagajärgedest ei ole antud juhul piisav. Seda asjaolu, et hüdroisolatsioon kindlustusobjektil puudus või oli puudulik, peab tõendama hageja ja kohtu ette tooma usutavad tõendid hüdroisolatsiooni seisukorrast või täielikust puudumisest vaidlusalusel objektil. Kostja hinnangul ei ole hageja 01.10.2021 seisukohaga esitatud lisa 1 kohane ning palub kohtul jätta see tähelepanuta. Viidatud väljavõte Postimees veebiväljaandes avaldatud artiklist ei ole kohane tõendamiskohustuse täitmine, kuivõrd kohus on selgelt kohustanud hagejat tõendama enda väidet selle kohta, et veelekke on põhjustanud muu asjaolu, mis ei kvalifitseeru kindlustusjuhtumi alla. Kostja leiab, et hageja esitatud lisa 1 ei tõenda seda, et veekahjustuse tekkimise aluseks oli muu asjaolu, kui kokkulepitud kodukindlustuse üldtingimuste punktide 56-60 järgi kindlustusjuhtumiks kvalifitseeruv asjaolu. Kostjale jääb ühtlasi arusaamatuks, millist asjaolu soovib hageja enda 01.10.2021 esitatud lisaga 2 tõendada ning kuidas antud tõend peaks aitama kaasa asja lahendamisele. Kostja palub kohtul jätta tähelepanuta ka hageja 01.10.2021 seisukohaga esitatud lisa 2, kuivõrd see ei oma asjas mingit tähtsust ning hageja ei ole põhistanud tõendi vastuvõtmise ja tähtsuse vajadust. Kostja leiab, et ehitusinseneri P P arvamus, mis põhineb kostja xxxel, Xxx OÜ arvamusel ja RYL 2000, RIL 107- 2000 ning RT 84-10759 juhenditel, ei tõenda hageja väidet, et kindlustusobjektil on toiminud veeleke muul asjaolul, kui kindlustusleping kindlustusjuhtumina ette näeb. Ka enda 01.10.2021 seisukoha punktis 2.
- teeb hageja arusaamatult eksperdi 30.09.2021 arvamusest järelduse, et vaatamata sellele, et hüdroisolatsiooni paigaldamine oli 13
(20)kohustuslik, ei ole kindlustusobjekti vannituppa seda nõuetekohaselt paigaldatud. Kostja leiab, et 30.09.2021 eksperdi arvamusest ei ole mitte mingil moel võimalik teha järeldust, et aadressil xxx asuva hoone vannituppa ei ole paigaldatud hüdroisolatsiooni. Ekspertarvamust nimetatud objekti osas teostatud ei ole ja ekspert seda ka hinnata pole saanud, muud käesoleva vaidlusega mitte seotud objekti ja nende osas P P poolt antud õiguslikud seisukohad ei ole aga kohtule kuidagi siduvad. Kohus kohaldab õigust ise. Hageja ei ole vaatamata kohtu 17.09.2021 selgitamistele täitnud enda tõendamise kohustust. Kostja ei nõustu hageja väitega, et Tarbijavaidluste komisjoni otsus ei oma toimuvas kohtumenetluses tähtsust. Selline järeldus on kostja hinnangul väär, võttes arvesse, et justnimelt seda otsust hageja on hagimenetlusse tulnud vaidlustama. Kostja ei nõustu hageja 01.10.2021 seisukoha punktis 4 tooduga. Kuivõrd kahju hüvitamise eesmärgiks on kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine, siis ei ole põhjust eeldada, et hüvitise saaja peaks antud juhul olema Swedbank AS. Kodukindlustuse tingimuste punkt 114 näeb ette järgmist: „Taastamiskulude kindlustushüvitise saamiseks peab kindlustusvõtja kahjustatud kindlustatud eseme reaalselt taastama ühe aasta jooksul alates kindlustushüvitise esimese osa kätte saamisest.“ Nimetatud punkt käsitleb ainult ja üksnes Kindlustusvõtjat kui hüvitist saama õigustatud isikut, sidudes hüvitise saamise taastamise kohustusega. Käesolevas asjas on kindlustusvõtjaks kostja ning ei saa asuda seisukohale, et soodustatud isik ehk Swedbank AS asuks kindlustusobjekti taastama kindlustusjuhtumile eelnevale seisukorrale. Poliisis on märgitud, et kindlustustingimustele kohalduvad Seesami kodukindlustuse tingimused 1/2017. Viidatud tingimuste punkti 106 kohaselt on kahju hüvitamise viisiks rahalise hüvitise maksmine kindlustusvõtjale või soodustatud isikule. Seega ei ole võimalik nõustuda hageja väitega, et hüvitise maksmine saab toimuda üksnes soodustatud isikule. Pooled ei ole sellises tingimuses poliisis või Kodukindlustuse tingimustes 1/2017 selgesõnaliselt kokku leppinud. Hageja ei ole kohtu ette toonud tõendeid, milline on kahjuhüvitise väljamaksmise väljakujunenud tava, mille alusel oleks võimalik teha järeldus, et tavaliselt makstakse kindlustushüvitis välja soodustatud isikule, mitte aga kindlustusvõtjale. Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudele enda tõendamiskoormist täitnud, mistõttu tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata (tl-d 112-114). II. Kohtuotsuse põhjendav osa 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on tõendanud, et tarbijavaidluste komisjoni 25.08.2020 otsusega asjas nr 19-1/20-06737-012 on rahuldatud kostja avaldus Seesam Insurance AS-i vastu ning kohustatud kauplejat tasuma kindlustushüvitise summas 10 700,40 eurot (tl-d 37-38). TKS § 60 lg 4 sätestab, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel avaldatakse kauplejate nimekiri, kes ei ole järginud komisjoni otsuseid. Kaupleja kantakse komisjoni otsuseid mittejärgivate kauplejate nimekirja, kui ta ei ole käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit teavitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul. Kohus leiab, et hagejal on õiguslik huvi vältida enda kandmist kauplejate nimekirja, kes ei ole järginud komisjoni otsuseid. Hageja nime avalikustamine negatiivses kontekstis võib mõjutada hageja kui ettevõtja usaldusväärsust ning mõjuda selliselt negatiivselt ettevõtja majandustulemustele. Korraliku ettevõtja hoolsusega ettevõtja võtab kasutusele seaduses sätestatud abinõud, et vältida ettevõtja nime avalikustamise negatiivses kontekstis. TKS § 60 lg 2 ei sätesta, millise nõudega on võimalik komisjoni otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöörduda. Komisjon tuvastas, et kostjal võlausaldajana on hageja kui võlgniku vastu kahjuhüvitise maksmise nõue. Kuivõrd hageja on võlgnik, on kohane vahend komisjoni otsuse vaidlustamiseks esitada tuvastushagi, milles palutakse komisjoni tuvastatud võlasuhte puudumine tuvastada. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagejal on tuvastushuvi
§ 368lg 1 mõistes.
5.
§ 230
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kodukindlustuse tingimuste punkt 101 14
(20)sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „Kindlustusvõtjal on kindlustushüvitise saamiseks kohustus tõendada kindlustusjuhtumi toimumist, kahju tekkimist, kahju tekkimise põhjust ning kahju suurust“ (tl 18 pöördel, p 101). Kindlustusandjast hageja on esitanud tuvastushagi, mille eesmärgiks on tuvastada kindlustusvõtjast kostja nõudeõiguse puudumine hageja vastu. Tuvastushagi menetluses on tõendamiskoormis tavapärane, st hageja peab tõendama
§ 230lg-st 1 tulenevalt asjaolud, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Kui hageja leiab, et kostjal puudub tema vastu nõue, peab hageja välja tooma ja tõendama asjaolud, millest nähtub kostja nõude puudumine. Kohtu hinnangul ei muuda kodukindlustuse tingimuste punktis 101 sisaldub poolte kokkulepe
§ 230
lg-s 1 sisalduvat tõendamiskoormist, kui kindlustusandja on esitanud kindlustusvõtja vastu tuvastushagi nõude puudumise tuvastamiseks. Kohus ei lahenda tuvastushagi raames kostja kui kindlustusvõtja nõuet hageja vastu, mistõttu ei pea kostja tõendama enda nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kostjal on küll õigus tõendada tuvastushagi rahuldamata jätmiseks enda nõude olemasolu hageja vastu, kuid see ei vabasta hagejat koormisest välja tuua ja tõendada asjaolud, millest hageja hinnangul nähtub kostja nõude puudumine hageja vastu. Kui kostja ei soovi tõendada enda nõude olemasolu hageja vastu, peab kostja arvestama sellega, et jõustunud kohtulahendiga tuvastatakse poolte vahel siduvalt asjaolud, mis võib
§ 457
lg-st 1 tulenevalt piirata kostja poolt kahjuhüvitise tasumise nõude esitamist hageja vastu kohtumenetluses. Ülaltoodut arvestades on hagejal tõendamiskoormis asjaolude osas, millest nähtub kostja nõude puudumine hageja vastu. 6. Kohus leiab, et poliisiga on tõendatud Seesam Insurance AS-i ja kostja vahel kindlustuslepingu kindlustusperioodiga 20.10.2019-19.10.2020 sõlmimine, mille kohta on väljastatud poliis nr 11/128770/27.09.2019 (tl-d 7-8). Poliisiga on tõendatud, et kindlustatud esemeks on eluhoone asukohaga Kasemäe tee 8, Ääsmäe küla, Saue vald, Harju maakond ning kodune vara; kindlustatud on hoone ja kodune vara, kindlustuskaitse variant on koguriskikindlustus ja laiendatud koguriskikindlustus; kindlustussummaks on täisväärtus ning koduse vara osas hüvitislimiit 35 835 eurot; hoone koguriskikindlustuse osas on soodustatud isikuks Swedbank AS (tl 7). Kohus arvestab ka sellega, et pooled ei vaidle poliisil märgitud tingimuste sisu ja sõnastuse üle, mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (
§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
Kohus leiab, et Seesam Insurance AS-i äriregistrisse kantud andmete väljatrükiga on tõendatud kostja ühinemine hagejaga ning Seesam Insurance AS-i registrist kustutamine (tl-d 33-36). Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale kui Seesam Insurance AS-i üldõigusjärglasele on üle läinud Seesam Insurance AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Kuivõrd pooled asjaolu üle ei vaidle, ei vaja see eraldi tõendamist (
§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
- Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostjal puudub õigus nõuda kindlustushüvitise endale maksmist, sest soodustatud isikuks on Swedbank AS. Kostja vaidleb väitele vastu ning leiab, et kodukindlustuse tingimuste punkti 106 kohaselt makstakse hüvitis kindlustusvõtjale või soodustatud isikule. VÕS § 425 lg 1 kohaselt on soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Kohus on seisukohal, et poliisist nähtub poolte kokkulepe määrata soodustatud isikuks Swedbank AS. Poliisist nähtuv kokkulepe on vastuolus kodukindlustuse tingimuste punktiga 106, mille kohaselt makstakse hüvitis kindlustusvõtjale või soodustatud isikule. Kohtu hinnangul tuleb vastuolu lahendada üldiste lepingutingimuste 3.3 sätestatud tingimuse kohaldamise teel. Üldiste lepingutingimuste punkt 3.
- on sõnastatud järgmiselt: „3.
- Kindlustuslepingu täitmisel ja 15
(20)tõlgendamisel lähtutakse kõikidest kindlustuslepingu juurde kuuluvatest dokumentidest tervikuna. Vastuolude ilmnemisel lähtutakse esmalt poliisist, seejärel muudest lepingu dokumentidest, seejärel kindlustusliigi tingimustest ning viimasena üldistest lepingutingimustest“ (tl 96 pöördel, p 3.3). Kuivõrd pooled on leppinud kokku, et esmalt lähtutakse poliisis märgitust, tuleb lugeda soodustatud isikuks Swedbank AS ning kostjal puudub õigus nõuda hüvitise endale maksmist. 8. Kohus leiab, et poliisiga on tõendatud asjaolu, et pooltevahelisele võlasuhtele kohaldatakse tüüptingimusi. Poliisist nähtuvalt on kindlustustingimusteks Seesami kodukindlustuse tingimused 1/2017, kehtivad alates 30.01.2017 (tl 7). Samuti on poliisist nähtuvalt kohaldatavateks üldtingimusteks Seesami üldised lepingutingimused 1/2019, kehtivad alates 29.03.2019 (tl 7 pöördel). Seesami üldiste lepingutingimuste 1/2019 (kehtivad alates 29.03.2019) tingimuste sõnastus on tõendatud lepingutingimuste väljatrükiga (tl-d 9-14). Seesami kodukindlustuse tingimustega (varakindlustus 1/2017, kehtivad alates 30.01.2017) tingimuste sõnastus on tõendatud lepingutingimuste väljatrükiga (tl-d 15-19). Pooled ei vaidle selle üle, et üldised lepingutingimused ja kodukindlustuse tingimused on tüüptingimusteks võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 mõistes, mistõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (
§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
Kostja on tuginenud tüüptingimuste tühisusele. Kohus kontrollib seetõttu, kas asjas kohalduvad tüüptingimused on kehtivad. Kohtu hinnangul kuuluvad asjas kohaldamisele kodukindlustuse tingimuste punktid 1, 56-58 (tl 17). Kohtu hinnangul ei ole tingimused tühised VÕS § 42 alusel. VÕS § 42 lg 2 sätestab, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Kohtu hinnangul sisaldab kodukindlustuse tingimuste punkt 56 kindlustusjuhtumi määratlust. Kodukindlustuse tingimuste punktid 57 ja 58 täpsustavad kokkulepitud kindlustusjuhtumi mõistet, sisaldades muuhulgas kirjeldust, milliste tunnustega juhtumeid ei loeta kindlustusjuhtumiteks. Kindlustusjuhtumite määratlemine kujutab endast kindlustusriskide määratlemist, mis on üheks oluliseks teguriks kindlustusmaksete suuruse kujunemisel. Seega puudutab kindlustusjuhtumite määratlemine hinna ja üleantu väärtuse suhet, mistõttu ei ole VÕS § 42 lg-st 2 tulenevalt tühiste tüüptingimustega. Kohus leiab, et kostja 28.03.2020 elektronkirja ja sellele lisatud kodukindlustuse xxxega on tõendatud kostja poolt kindlustusandjale järgmise sisuga teate esitamine: „Avastatud põrandaliistu taga hallitus ja roostes kruvid magamistoa poolsest seinast. Järeldus, kusagil on veeleke. Vee lekke tuvastamiseks eemaldatud magamistoas kipssein, mis järel selgus esmane kahju ulatus, kipskarkassi alumine osa läbi roostetanud. Torude leket ei tuvastatud, vaid hoopis vannitoas on põrandaplaadi ja seina plaadi vahel pragu, ning sealt läheb vesi seina alt magamistuppa. Ehitaja on kohapeal käinud olukorraga tutvumas ning koostanud hinnapakkumise. Vahetamist ja lahti võtmist vajab vannitoa põrand ja sein et teha uus hüdroisolatsioon, täpsem ülevaade ehitaja pakkumises“ (tl-d 20-21). Xxxest nähtuvalt on kostja märkinud kahjustunud ruumiks magamistoa, mille kahjustuste loetelus on märgitud värvitud kipssein, kipsseina karkass, osa põrandast ning vannitoa, mille kahjustuste loetelus on märgitud seina ja põrandaplaadid, hüdroisolatsioon (tl 21). Xxxega on tõendatud, et kostja on palunud hüvitada kahju suurusega 10 700,40 eurot (tl 21 pöördel). Kohus leiab, et xxxega on tõendatud asjaolude kogum, mida kostja on pidanud kindlustusjuhtumiks. Sellisteks asjaoludeks on vannitoa põrandaplaadi ja seina vaheline pragu; prao kaudu vee liikumine magamistuppa; hallitus, kruvide roostetamine, kipsi karkassi roostetamine elutoas; vajadus teostada remonttöösid magamistoas ja vannitoas. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole pidanud kindlustusjuhtumiks torude leket. Kohus leiab, et torude lekke puudumine on tõendatud kostja esitatud xxxega, millest nähtuvalt torude leket ei tuvastatud (tld 20-21). Samuti tõendab torude lekke puudumist 02.04.2020 kahjuvaatlusel fikseeritud olukord. Kahjuvaatluse akti kohaselt oli magamistoa sein vaatluse ajaks kuivanud ning alates 29.03.2020 ei olnud duši kasutatud (tl 26 pöördel). Kohus leiab, et magamistoa seina kuivamine on põhjuslikus 16
(20)seoses sellega, et vannitoas ei kasutatud dušši. Seega on välistatud veekahjustuse tekkimine torude lekkimisest.
- Kohus hindab järgnevalt, kas kostja avaldatud asjaolude kogum on poolte kokkulepitud kindlustusjuhtum. Kodukindlustuse tingimuste punkt 1 sisaldab järgmist tüüptingimust: „
- Kindlustuslepingu eesmärgiks on hüvitada kindlustusjuhtumi tagajärjel kindlustatud eseme hävimise või kahjustumise tõttu tekkinud kahju ning eraldi nimetatud kulud vastavalt kodukindlustuse tingimustele ning üldistele lepingutingimustele“ (tl 15, p 1). Kohus leiab, et tingimuses on määratletud lepingu eesmärk, kuid selles ei sisaldus kindlustusjuhtumi määratlusi. Tingimusest nähtuvalt hüvitatakse kahjud vastavalt kodukindlustuse tingimustele. Tingimuse kohaselt määratletakse seega kindlustusjuhtumi tunnused kodukindlustuse tingimustes. Kodukindlustuse tingimuste punktid 56 ja 57 sisaldavad tüüptingimust selle kohta, mida loetakse koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumiteks. Kodukindlustuse tingimuste punkt 56 sisaldab järgmist tingimust: „
- Koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum on kindlustatud eseme vargus (p 46), röövimine (p 47), kahjustumine või hävimine äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu, arvestades punktides 58-60 nimetatud välistusi“ (tl 17, p 56). Kodukindlustuse tingimuste punkt 57 sisaldab järgmist tingimust: „
- Äkiliseks ja kontaktseks sündmuseks loetakse näiteks tulekahju (p 31), otsest välgulööki (p 33), plahvatust (p 36), tormikahju (p 39), torustiku leket (p 51) ja muid äkilisi ja ettenägematuid juhtumeid, mille käigus kindlustatud ese on kahjustunud või hävinud mõne kontaktse sündmuse tagajärjel“ (tl 17, p 57). Kohus luges eelnevalt tõendatuks, et torustiku leket ei esinenud (vt otsuse põhjendava osa p 8). Kostja on avaldanud, et magamistoa kipsseina karkassi alumine osa oli läbi roostetanud (tl 21). Ülevaatusel fikseeriti, et magamistoas avastati põrandaliistu taga hallitus ja roostes kruvid (tl 26). Ülevaatusel tehtud fotodelt nähtub karkassi roostetamine (tl 29). Kostja poolt kindlustusandjale edastatud fotolt nähtub hallitus seinal enne seina avamist (tl 31 pöördel). Kohtu hinnangul on metallkarkassi roostetamine ja hallituse tekkimine protsessid, mis tekivad pikema aja jooksul. Seetõttu nähtub kahjustuste iseloomust, et need ei ole tekkinud äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu, mistõttu ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga kodukindlustuse tingimuste punktide 56 ja 57 mõistes. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et esineb kodukindlustuse tingimuste punktis 58.3 märgitud välistus. Kodukindlustuse tingimuste punktis 58.3 sisaldub järgmise sõnastusega tingimus: „
- Hüvitamisele ei kuulu: 58.
- kahju, mille põhjuseks on ebakvaliteetne projekteerimis-, ehitus-, remondi- või hooldustöö, puudusega toode, sobimatu või praakmaterjal“ (tl 17, p 58). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud dušinurga ja magamistoa vahelise seina puudulikku hüdroisolatsiooni, mis on ehituslik viga. Asjatundja J L avaldas arvamust, et kahjupõhjuseks on puudulik hüdroisolatsioon, milleks on ehituslik viga (tl 27). Kohtu hinnangul ei nähtu asjatundja arvamusest ega muudest poolte esitatud tõenditest, kas dušinurga ja magamistoa vahelisel seinal oli hüdroisolatsioon, milline oli hüdroisolatsiooni olemasolu korral selle seisund. Kahjuvaatluse läbiviimisel vannitoa seina konstruktsioone ei avatud, milline asjaolu nähtub asjatundja arvamuse lisadeks olevatest fotodest. Samuti ei ole arvamuses kirjeldatud vannitoa seina konstruktsioonide avamist. Seetõttu ei põhine asjatundja arvamus vaatlusel tuvastatul, arvamuse kujunemine ei ole selles osas kontrollitav ning on oletuslik, mistõttu ei ole asjatundja arvamus selles osas tõendina usaldusväärne. Kuivõrd tõenditest ei nähtu hüdroisolatsiooni olemasolu või puudumine ning selle olemasolu korral hüdroisolatsiooni seisund, ei ole kohtu hinnangul võimalik teha järeldust ebakvaliteetse ehitustöö esinemise kohta, sh selle kohta, et esineb ehituslik viga. Eeltoodut arvestades ei tõenda OÜ P xxx 30.09.2021 koostatud asjatundja arvamus hagi aluseks olevaid asjaolusid, sest lähtub eeldusest, mille kohaselt ei olnud hoone vannituppa paigaldatud hüdroisolatsiooni (tl-d 8283). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud ebakvaliteetset projekteerimist, ehitamist, remonti või hooldust, ehituslikku viga, puudustega toodet, sobimatut materjali või praakmaterjali dušinurga ja magamistoa vahelise seina hüdroisolatsiooni osas. 17
(20)Kodukindlustuse tingimuste punktis 58.1 sisaldub järgmise sõnastusega tingimus: „
- Hüvitamisele ei kuulu: 58.
- igasugune kahju, mille põhjuseks või tagajärjeks on tavapärane kulumine ja määrdumine, riknemine, korrodeerumine (sh keemiline, elektrokeemiline ja biokeemiline korrosioon), katlakivi, materjali väsimine, kõdunemine, seenkahjustus sh majavamm, hallitus, kondenseerunud niiskus ning muud aegamööda toimuvad protsessid)“ (tl 17, p 58). Asjatundja J L on leidnud, et vesi pääseb dušinurgas oleva seina ja põranda vuugi vahel oleva prao ja ava kaudu pääseb vesi plaaditud pinna alla ning jookseb läbi Fibo plokkidest seina magamistoa poole (tl 27). Kohtu hinnangul on selline arvamus kooskõlas kahjuvaatlusel fikseeritud asjaolude ja kostja xxxes märgitud asjaoludega. Kahjuvaatlusel fikseeriti dušinurga ja magamistoa vahel oleva seina all ääres nähtav pragu (ligikaudu 10 cm) põranda ja seina vuugi ühenduskohas (tl-d 26-27, tl 30 – foto 17). Põrandplaadi ja seina vahelise prao olemasolu avaldas kostja xxxes (tl 21). Kahjuvaatlusel fikseeriti samas kõrval on ka nähtav auk (tl-d 26-27, tl 30 – foto 16). Kahjuvaatlusel fikseeriti põrandatrapi suunalise kalde puudumine seinaäärsetel põrandaplaatidel (tl-d 26-27, tl 30 pöördel – foto 20). Ülevaatusel fikseeriti liigniiskus probleemse seina allosas (tl 27, tl 30 – foto 18). Kohus leiab, et tõendatud on niiskuse pääsemine vannitoast magamistuppa põrandaplaadi ja seina vahelise prao ning väikse augu kaudu, kusjuures niiskuse pääsemisele aitab kaasa põrandatrapi suunalise kalde puudumine seinaäärsetel põrandaplaatidel. Seega on tõendatud, et isegi kui dušinurga ja magamistoa vahelisel seinal oli hüdroisolatsioon, ei toiminud see nõuetekohaselt. Toimiva hüdroisolatsiooni olemasolu korral oleks olnud välistatud niiskuse pääs vannitoast läbi seina magamistuppa. Kohtu hinnangul nähtub kahjuvaatlusel tehtud fotodest, et põrandplaadi ja seina vaheline pragu ning läheduses asuv väike auk ei ole tekkinud äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu. Seda, et pragu ja auk ei tekkinud äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tulemusel, tõendab ka magamistoas esinevate kahjustuste iseloom – metallkarkassi roostetamine ja hallituse teke leiavad aset pikema aja jooksul. Eelnevalt tuvastatud asjaoludest nähtuvalt on kahju tekkinud pikema aja jooksul. Kohus leiab seetõttu, et kahju tekitanud asjaolu paigutub kodukindlustuse tingimuste punktis 58.1 sisalduva välistuse alla, sest kahju on tekkinud aegamööda toimuva protsessi tulemusel. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et kostja kirjeldatud asjaolude kogum ei kujuta endast kindlustusjuhtumit, milles pooled on kodukindlustuse tingimuste punktides 56 ja 57 kokku leppinud. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et puudub VÕS § 422 lõikes 1 sätestatud eeldus hagejale kahjuhüvitise maksmise kohustuse tekkimiseks – kindlustusjuhtum. Seetõttu puudub kostjal õigus nõuda hagejalt kahjuhüvitise 10 700,40 eurot tasumist. Kuivõrd kohus tuvastas kostja kahjuhüvitise nõude eelduseks oleva kindlustusjuhtumi puudumise, ei hinda kohus hageja väiteid kostja poolt hoolsuskohustuse rikkumise kohta. Kohustuste rikkumine omaks asja lahendamisel tähendust kindlustusjuhtumi esinemisel. Samuti ei hinda kohus kindlustusjuhtumi kui kostja kahjuhüvitise nõude eelduse puudumise tõttu seda, kas ja milliseid kulutusi on kostja teinud ilmnenud kahjustuste kõrvaldamiseks. Kuivõrd kindlustusjuhtum puudub, ei saa kostja kulutuste hüvitamist nõuda.
- Hageja on esitanud alternatiivsed tuvastusnõuded. Primaarse nõudena on hageja palunud tuvastada, et tal ei ole kostja ees 27.09.2019 sõlmitud kindlustuslepingust (poliis nr 11 / 128770 / 27.09.2019) tulenevat kindlustushüvitise tasumise kohustust. Alternatiivselt on hageja palunud tuvastada, et tal ei ole kostja ees 27.09.2019 sõlmitud kindlustuslepingust (poliis nr 11 / 128770 / 27.09.2019) tulenevat kindlustushüvitise 10 700,40 eurot tasumise kohustust. Hagi aluseks on asjaolude kogum, mille kohaselt kostja on kirjeldanud konkreetset kindlustusjuhtumit ning nõudnud temale tekitatud kahju 10 700,40 eurot hüvitamist. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja kirjeldatud asjaolude kogum ei kujuta endast kindlustusjuhtumit, mistõttu puudub kostjal õigus nõuda hagejalt kahjuhüvitise 10 700,40 eurot tasumist. Kohus ei ole tuvastanud, kas kostjal võib olla kindlustuslepingust tulenevaid muid nõudeid hageja vastu. Tulenevalt hagi aluseks 18
(20)olevate asjaolude kogumist puudub kohtul alus seda ka hinnata. Seetõttu jätab kohus hageja primaarse nõude rahuldamata. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja kirjeldatud asjaolude kogum ei kujuta endast kindlustusjuhtumit, mistõttu puudub kostjal õigus nõuda hagejalt kahjuhüvitise 10 700,40 eurot tasumist ning et kostjal puudub õigus nõuda hüvitise maksmist endale. Kostja ei esitanud tõendeid, millest nähtub kodukindlustuse tingimuste punktides 56 ja 57 määratletud eeldustele vastava sündmuse, st kindlustusjuhtumi, esinemine. Seetõttu rahuldab kohus hagiavalduse alternatiivses nõudes. Kohus tuvastab, et hagejal ei ole kostja ees 27.09.2019 sõlmitud kindlustuslepingust (poliis nr 11 / 128770 / 27.09.2019) tulenevat kindlustushüvitise 10 700,40 eurot tasumise kohustust. 11. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes
§ 238
lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 12.
§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi seega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 13.
§ 174
lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
§ 174
lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 14.
§ 147
lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et tulenevalt
§ 147
lõikest 1 kujutab riigilõivu tasumine endast vajalikku kohtukulu, sest hagiavaldust ei võeta menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud riigilõivu. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 600 eurot. Hagihind oli 10 700,40 eurot, millelt kuulus hagi esitamise seisuga seisuga riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 600 eurot. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt riigilõivu hüvitamist põhjendatud ulatuses. Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja menetluskulud riigilõivu 600 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 600 eurot. 15. Hageja on kandnud tõendi saamise kulusid 90 eurot (tl 110), mis on
§ 143p 2 kohaselt asja läbivaatamise kulu.
Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja menetluskulud tõendi saamise kulu 90 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tõendi saamise kulu 90 eurot. 16.
§ 175
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus võtab lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu 4006,60 eurot kindlaksmääramist ja kostjalt hageja kasuks väljamõistmist. Hageja menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 25 tunni ja 42 minuti (25,7 tundi) ulatuses. Kostja on hageja menetluskuludele vastu vaielnud vajalikkuse ja põhjendatuse osas. Kohus on seisukohal, et vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse osutamiseks on vältimatult vajalik esindajal suhelda kliendiga, et täita teatamiskohustust (VÕS § 624), nõustada klienti ning 19
(20)saada kliendilt vajadusel juhiseid (VÕS § 621). Täiendavalt on advokaadil tulenevalt Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 21 järgi kliendi ees selgituskohustus ning § 14 lg 4 järgi teavituskohustus. Osundatud kohustuste täitmiseks on vajalik advokaadi ja tema esindatava vaheline suhtlemine. Kui advokaat ei peaks osutama kliendile seoses kohtumenetlusega õigusteenust, puuduks sellise suhtlemise vajadus. Seetõttu on kohtu hinnangul advokaadi ja kostja vaheline suhtlemine vajalik toiming ja selleks kulunud ajakulu vajalik ja põhjendatud. Kohus peab lepingulise esindaja ja hageja vahelist suhtlemist selgitus- ja teavituskohustuse täitmiseks. Kohtu hinnangul tuleb advokaadi ja kliendi vahelisel suhtlemisel pidada arvestada konkreetse asja keerukusastet ja mahtu ning võimalusel kasutada selgitamiskohustuse täitmiseks ajaliselt vähemmahukaid viise. Kohtu hinnangul on hageja menetluslikku positsiooni, asja vähest õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades kliendiga suhtlemiseks kulunud aeg põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud 23.09.2020 telefonivestlus 15 minuti ulatuses, 24.09.2020 telefonivestlus mahuga 18 minutit ja 07.10.2021 telefonivestlus mahuga 35 minutit. Hagiavalduse koostamine ja esitamine on hageja kui menetlusosalise õiguste kaitseks vältimatult vajalikud toimingud. Kohus leiab, et asja keerukusastet ja mahtu arvestades on hagi koostamiseks kulunud aega põhjendamata 1 tunni ja 6 minuti ulatuses. Hageja 01.10.2021 täiendavate seisukohtade koostamine on kohtu hinnangul menetlusdokumendi mahtu arvestades põhjendamata 46 minuti ulatuses. Hageja 29.10.2021 menetlusdokumendi koostamine on põhjendamata 32 minuti ulatuses. Kohus leiab, et 17.09.2021 kohtuistungiks ettevalmistumise kulu võtab arvesse asja mahtu ja keerukusastet ning ei ole seetõttu põhjendamatu. Samuti leiab kohus, et esindaja ülejäänud kulud, mida kohus eraldi ei ole nimetanud, on olnud asja mahtu ja keerukusastet arvestades vajalikud ning põhjendatud. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et lepingulise esindaja ajakulu ei ole põhjendatud 3 tunni ja 32 minuti ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud 22 tunni ja 10 minuti ulatuses (25 tundi 42 minutit – 3 tundi 32 minutit = 22 tundi 10 minutit). Kohus on seisukohal, et hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasumäär 156 eurot tunnis, mis sisaldab käibemaksu, ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda ning on seetõttu vajalik ja põhjendatud. Hageja avaldas, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu tasule lisanduva käibemaksu osas. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades on hageja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 3458,05 eurot (põhjendatud ajakulu 22 tundi 10 minutit x tunnitasu 156 eurot = 3458,05 eurot). Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 3458,05 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 3458,05 eurot. Hageja taotles lepingulise esindaja kulu 4006,60 eurot kindlaksmääramist. Kohus jätab taotluse lepingulise esindaja kulu 548,55 eurot kindlaksmääramiseks rahuldamata (4006,60-3458,05 =548,55). 17.
§ 177
lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
§ 177lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt.
Kohus rahuldab avalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 4148,05 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 20
(20)