← Eesti

2-21-13492/13

Obsah (6)§ 394§ 416§ 407§ 173§ 174§ 162

2-21-13492 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 06. aprill 2022 Tsiviilasja number 2-21-13492 Tsiviilasi R. V. hag

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD

  2. augustil 2021 esitas R. V. Viru Maakohtule hagiavalduse U. V. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt K. K. ja U. V. kooselulisest suhtes on sündinud nende ühine laps R. V.. Vanemate ühine kooselu lõppes 31.05.
  3. Pärast vanemate kooselu lõppu jäi hageja elama emaga. Kostja on teinud aeg-ajalt hageja emale rahalisi ülekandeid, kuid kostja poolt antav elatis on heitlik. Kostja lähtub lapsele elatise andmisel eelkõige oma soovist ja võimalustest, mitte lapse vajadustest. Kostja on avaldanud hageja emale, et ta ei ole nõus elatist andma ning kui hageja ema ei saa üksi lapsega rahaliselt hakkama, siis ta võtab lapse endale. Lapse ema ei saa olla nõus isa ettepanekuga, et laps asub elama isa juurde. Lapse emal on lapsega tihe emotsionaalne side. Lisaks ei ole lapse isa usaldusväärne ja sobilik last kasvatama, lapse emale teadaolevalt ei anna lapse isa elatist ka oma eelmistele lastele. Lapse isa on andnud teada, et tema suhtes on käimas kriminaalmenetlus seoses lastele elatiste mittemaksmisega. Lisaks on lapse isa varasemalt mõistetud süüdi laste vastu toimepandud kriminaalkuriteos. Lapse isa ei osale lapse ülalpidamises vahetu ülalpidamisega.
  4. Lapse kulud ühes kuus on 584 eurot, s.h: eluaseme kulud 124 eurot; kulutused toidule 150 eurot; transpordile 50 eurot; tervishoiule ja hügieenitarbed 90 eurot; riietele ja jalanõudele 90 eurot; muud kulud (vabaaja veetmine; mänguasjad jne) 80 eurot. Lapse eluasemekulude arvutamisel on võetud aluseks ühe kuu keskmine kulud – eluaseme kulud on talvisel perioodil suuremad, seoses küttega (elektriküte). Transpordikulud on seotud lapse vajadustega nt minna arsti juurde – hageja emal ei ole endal autojuhiluba ja autot ning kuna ühistranspordiga ei ole mõistlik liiklemine vallakeskusesse sh arsti juurde võimalik, tellib lapse ema transporti teenusena. Lapse ema on hetkel lapsega kodune, pärast vanemahüvitise lõppemist lisanduvad lapse kuluna lasteaia kulud.
  5. Lapse ema igakuiseks sissetulekuks on vanemahüvitis 782.06 eurot ja suurepere toetus 520 eurot. Lapse ema on lapsega kodune, laps on liiga väike, et viia teada lasteaeda. Lisaks hagejale elavad hageja ja temaga koos veel hageja kaks alaealist poolvenda. Hageja poolvendade isa osaleb poolvendade ülalpidamises nii rahaliselt, kui ka pidades hagejaid vahetult ülal. Hageja on hagis oma 2

(4)2-21-13492 eluasemekulude kajastamiseks jaganud elamiskoha kulud neljaga. Hagejal riiete, jalanõude ja vabaajaveetmiseks vajalike asjade osas ei saa rakendada mastaabisäästu, kuna hageja poolvennad on hagejast vastavalt xxxx aastat ja xxxx aastat vanemad ning hageja poolvendade asju ei ole säilinud.
  1. Lähtudes eeltoodust palus hageja mõista kostjalt välja elatis summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 29.08.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni, elatis kanda iga kuu
  2. kuupäevaks K. K. arvelduskontole xxxx, selgitusega „Elatis R. V.“, menetluskulud (õigusabukulud 140 eurot) jätta kostja kanda.
  3. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  4. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja elukohaks xxxx ning hagiavalduse kohaselt xxxx. Kohus on saatnud hagi koos lisadega aadressidele xxxx ja xxxx, kuid materjalid tagastati kohtule. Kohus saatis hagimaterjalid ka kostja e-posti aadressile xxxx, kuid dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole. Kohus edastas hagimaterjalid kostjale ka politsei vahendusel. Politsei- ja Piirivalveameti 31.01.2022 vastuse kohaselt kontrolliti aadress xxxx, kuid selgus, et isik ei ela sellel aadressil. 31.01.2022 teatas E. V. (endine abikaasa), et xxxx korter on müüdud ca 2 aastat tagasi ja U. ei ole sellega mingit seost. E. väitel U. võib viibida xxxx aadressil xxxx. E. teadaolev U. e-post on xxxx ja tel xxxx. Rohkem ta U. asukoha kohta või kontaktandmete kohta midagi lisada ei oska. Politsei infosüsteemis 31.10.2020 on märgitud U. aadressiks xxxx. Politseil puuduvad täiendavad andmed U. V.i asukoha kohta. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ka xxxx pädeva kohtu vahendusel, kuid dokumente kätte toimetada ei õnnestunud. 04.02.2022 kell 13:33-13:37 võttis kohus ühendust tel nr-lt +xxxx tel nr-l +xxxx. Kõnele vastas U. V., kes teatas, et tal ei ole kindlat elukohta, et viibib xxxx (tegelikku riiki ei soovi avaldada), asub seal isiklike asjade pärast, reisib ja otsib endale elamiseks sobiva paika. Teatas, et ta on koguaeg hagejale raha maksnud. Palus saata hagimaterjalid e-postile xxxx, lubas nendega tutvuda ja saata kättesaamise kinnitust. 04.02.2022 saatis kohus veelkord hagimaterjalid kostja poolt teatatud e-posti aadressile xxxx, kuid dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole. Kohtul ei olnud võimalik hagi koos lisadega kostjale tööandja kaudu kätte toimetada, sest Maksu- ja Tolliameti elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt U. V.’il puudub töökoht. KIS-is teisi andmeid kostja kohta ei ole. Hageja on esitanud taotluse menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Sellepärast Viru Maakohtu 23.02.2022 kohtumääruse alusel kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 25.02.2022 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teade on loetud kättetoimetatuks 13.03.
  5. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
  7. Hagiavaldusele lisatud Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendi koopia kohaselt on kostja hageja isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 3
(4)2-21-13492 19.12.2019 määruse nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine) § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates
  1. jaanuarist 2020 584 eurot kuus, millest pool moodustab 292 eurot.
  2. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

  1. Kuivõrd kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust ega esitanud vastuväiteid hagile, leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle. Sellepärast kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja ülalpidamiseks elatusraha summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 29.08.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  2. Elatis kanda iga kuu
  3. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja K. K. arveldusarvele nr xxxx, selgitusega „Elatis R. V.“. MENETLUSKULUD 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

  1. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hagejal on tekkinud õigusabikulud summas 140 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena õigusabikulud summas 140 eurot. Kohus nõustub hageja õigusabikulude suurusega, kuna leiab, et õigusabikulud on esitatud mõistlikus suuruses. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 140 eurot, so õigusabikulud.
  2. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.