Obsah (4)

§ 204§ 123§ 29§ 120

4-22-858 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2022. a Kuressaare kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-858 Kohtunik Piia Jaaksoo

§ 204

lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui K.L tasub rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Vastasel korral saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, lisandub täituritasu.

1. Edastada kohtuotsus K.Lile ja Lääne prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus. 1 4-22-858 PPA Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 10.03.
2. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2740,22,000117 /väärteotoimik, edaspidi VTT tl 5-6/ karistati K.Li järgmise rikkumise eest – K.L viibis 11.02.2022 kella 10.20 ajal avalikus kohas Kuressaare linnas Tallinna 88 asuvas Auriga keskuses, kus nakkusohutust tõendavat tõendit ei kontrollita ja kehtib maski kandmise kohustus. Ei kandnud maski ja tal puudus maski kandmisest vabastav põhjus. K.L rikkus Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 28 lg 6 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon NETS § 462 lg
3. K.Li karistati NETS § 462 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Kaebus. K. L esitas 14.03.2022 kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele /KT tl 3-4/, milles kõrvaldas kohtu 16.03.2022 käiguta jätmise määruses nimetatud puudused ning esitas 23.03.2022 kaebuse tervikteksti /KT tl 11-13/. Pole tõendatud, et ta viibis Koduekstra kaupluses ilma kaitsemaskita, küll aga jõudis ta eemaldada maski ennem poest väljumist ja panna kotti, kuna maski kandmine põhjustab vaevusi. Ninast hakkab verist tatti jooksma. See omakorda tekitab vajaduse nina nuusata. Nina nuuskamine põhjustaks kaaskodanikes paanikat. Tunnistaja ütluste kohaselt võttis menetlusalune isik K.L politseiametnikega vesteldes oma käekotist meditsiinilise maski välja. Nii kaua, kui on eksisteerinud inimkond, on olemas ka erinevad viirused.
4. sajandil on leiutatud viiruse tõkestamiseks näo kinnikatmise kohustus. Näo kinnikatmine e. maski kohustus suurendas nakatunute arvu märkimisväärselt. Puuduvad igasugused teaduslikud tõendeid selle kohta, et maski kandmine pidurdaks viiruse levikut. Küll aga on teaduslikke tõendeid maski kandmise kahjulikkuse kohta. Maskide kahjud | Koroonateave Mask sisaldab kahjulikke lenduvaid osakesi. Sissehingamisel tekitavad need osakesed ninalimaskesta kahjustusi, millest menetlusalusel isikul tekib ninast verise tati jooksmine, mitte nina verejooks, nagu kirjutab menetleja Ilme Õunapuu. Samuti tekitab mask menetlusalusele isikule pikaajalisel ees hoidmisel hingamisraskust, mis omakorda võib vallandada paanikahoo, mis on süütegu kergendav asjaolu. Kuidas saab öelda, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult, kui menetlusalusel isikul on tervislikud eripärad s.h. ülitundlikkus maski suhtes? Tervislik eripära – ülitundlikkus maski suhtes on süütegu kergendav asjaolu. Arstid keelduvad väljastamast tõendit, mis kinnitaks isiku tervislikku eripära ehk sisaldab delikaatseid isikuandmeid. Arstid kardavad, et tõendi väljastamisel jääb vastutus neile, kui inimene nakatub koroona viirusesse. Seega menetlusalune isik peab hakkama saama ilma arsti tõendita, mis sisaldab delikaatseid isikuandmeid. Kuhu on jäänud usaldus? Kas kõike on vaja NETS i puhul tõendada „paberiga”? Teo toimepanek ei olnud tahtlik vaid menetlusalune isik pidi arvestama oma tervise eripäraga. Menetlusalune isik ei ohustanud maski puudumisel e. katmata näoga mitte kellegi tervist ega tekitanud mitte kellelegi varalist kahju. Küll aga tekitatakse varalist kahju menetlusalusele isikule, kuna tal on tervislikud eripärad – ülitundlikus maski suhtes – nina hakkab verist tatti jooksma, samuti maski eeshoidmine tekitab hingamisraskust, mis võib vallandada paanikahoo. Koduekstra kauplusest väljudes ei olnud tema läheduses mitte ühtegi Auriga kaubanduskeskuse külastajat. Menetlusalune isik ei ole 2 koroona aasta jooksul nakatunud koroona viirusega. 2 4-22-858 Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 46'2 lg. 1 alusel rahatrahvi 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 40.00 EUR. Nimetatud süütegu ei olnud tahtlik, vaid oli tingitud menetlusaluse isiku tervislikust eripärast. Ülitundlikkus maski suhtes on süütegu kergendav asjaolu. Ülitundlikkus maski suhtes ei ole tahtlikult tekitatud eripära vaid on piisav põhjus, et menetlusalune isik saaks VABALT hingata s.t. maskivabalt hingata. Menetlusalune isik ei tööta, on puuduva töövõimega, mis tähendab, et igakuine sissetulek on alla 500 euro, millest peab tasuma eluaseme kulud, toidu, ravimid. Palun tühistada määratud trahv 40 EUR ja asendada see hoiatusega. Edaspidi menetlusalune isik ei pane maski kotti vaevuste korral, vaid leiab teise lahenduse. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas. Kohtuväline menetleja kaebust ei toeta /KT tl 17-19/. Politsei on kaasatud TA järelevalveülesannete täitmisesse alates 16.08.2021 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 294 (§ 452 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse
5. mai
6. a määruse nr 54 „Terviseameti ülesannete täitmisse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja kord“ § 3 lõigete 2 ja 3 alusel). Seega maskikohustuse tingimuste ja täitmise üle teostab politsei järelevalvet muul seaduses sätestatud viisil, mitte kaasamisel ametiabi korras. Määrus 305 sätestab COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud. Meetmeid ja piiranguid on mitmeid ning üks neist on kohustus avalikus siseruumis kanda kaitsemaski (p 8). Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka muidu hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks isetehtud maski. Ehk, et kasutada võib kaitsemaski – meditsiinilist või muust materjalist (nt puuvillast, sünteetilisest materjalist jms). Maski kasutamise kohta on avaldatud Terviseameti poolt juhis. Maski kandmisest on vabastatud (VV korraldus nr 305 p 81):  alla 12-aastane isik;  tervislikul põhjusel, mille kohta maski mittekandjale on väljastatud tervishoiuteenuse osutaja tõend;  töötaja, kui tööandja riskianalüüs ei näe ette maski kandmist;  isik kelle tegevuse (nt sportimine, söömine) või töö (nt suhtlemine kurdiga) iseloom ei võimalda. Menetlusalune isik on üle 12-aasta vanune, ta ei ole kogu väärteomenetluse jooksul esitanud kehtivat tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud tõendit tervislikest põhjustest mitte maski kanda. Ta ei olnud kaupluses viibides selle töötaja ning teda ei saa lugeda isikuks, kelle tegevus või töö iseloom ei võimaldaks maski kanda. Menetlusalune isik viibis kaupluses ostude sooritamiseks ostjana. Terviseameti kodulehel antakse teave, et mask vähendab võimalust, et läheduses köhivalt inimeselt jõuab viirus pritsmetega terve inimeseni koguses, mis põhjustab nakatumise ja haigestumise. See näitab, et maski kandmise kohustus on seotud eelkõige teiste inimeste kaitsmiseks. Seega ühiskonnana toimine ei tähenda vaid ise enese õiguste tagamist, vaid ka teiste õiguste aktsepteerimist. Üks inimene saab oma õigusi ja vabadusi kasutada niivõrd, kuivõrd see ei ohusta teise inimese õigusi ja vabadusi (EV PS § 19 lg 2). Maski kohustus ei ole üleüldine, vaid kohustus on seotud teatud kohtadega – avaliku siseruumiga, milleks on nt kauplus. Menetlusalune isik on asunud ennast õigustavale seisukohale, tuues kaebuses välja väiteid, mille kohta tõendeid esitanud ei ole. Ka ei ole esitanud tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud tõendit, mis välistaks maski kandmise tervislikel põhjustel. Menetlusalune isik on viidanud oma tervislikule eripärale (ülitundlikkus maski suhtes, ninast hakkab verist tatti jooksma, paanikahoo vallandumine). Sellise väitega on menetlusalune isik asunud ennast aktiivselt kaitsma, mis tähendab ühtlasi tema kohustust teha väidetu kontrollitavaks, mitte 3 4-22-858 aga piirduda üldsõnalise mittekontrollitava väitega. Kuivõrd menetlusalune isik on ka ise kinnitanud, et tervisetõendit arst talle ei väljasta, siis ei saa ka rääkida maskikandmise vastunäidustusest tervislikel põhjustel. Antud rikkumine on toime pandud tahtlikult. Juhtunu osas isik kahetsust avaldanud ei ole. Menetlusalune isik ei ole ka kaebust esitades rikkumisest aru saanud, mistõttu kohtuväline menetleja leiab, et määratud karistus tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /KT tl 11-13, 17-19/.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kõigepealt kohus uurib, kas K.L on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: -11.02.

1. a väärteoprotokollis olevad menetlusaluse isiku ütlused /VTT tl 1-2/; -11.02.
2. a tunnistaja A. Laurits ütlused /VTT tl 3-4/. Need tõendid kinnitavad, et K.L viibis 11.02.
3. a kella 10.20 ajal avalikus kohas Kuressaare linnas Tallinna 88 asuvas Auriga keskuses. K.L on ise tunnistanud, et maski ei kandnud. Tunnistaja A.Laurits sõnade kohaselt K.L väljus Auriga keskuses olevast Koduekstra kauplusest ja tal maski ees ei olnud. NETS § 28 lg 2 p 5 kohaselt nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib Terviseamet haldusaktiga kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. NETS § 28 lg 6 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega. Väärteoprotokollis kirjeldatud sündmuse ajal s.o 11.02.2022 kehtis Vabariigi Valitsuse 23.08.
4. a korraldus nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (edaspidi korraldus), mida muudeti punktide 8 ja 81 osas 28.10.2021 korraldusega nr 373, muudatused jõustusid 29.10.
5. Korralduse p 10 alapunkti 8 kohaselt sisetingimustes kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis või teenuse osutaja teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda kui on täidetud punktides 7-81 ja 9 sätestatud nõuded. Korralduse punkt 8 kehtestas avalikes siseruumides kaitsemaski kandmise kohustuse. Auriga kaubanduskeskus ja seal olevad kauplused on avalik siseruum, sinna on võimalik minna igal isikul. K.L väljus Koduekstra kauplusest ja Auriga kaubanduskeskuse üldkasutatavas ruumis ei kandnud maski. Korralduse punktis 81 oli sätestatud, kellele ja mis tingimustel punktis 8 nimetatud kohustus ei laiene – s.o 1) alla 12-aastastele isikutele; 2) neile, kellel kaitsemaski kandmine ei ole tervislikel põhjustel võimalik ning isik esitab nimetatud asjaolu kohta tõendi, mille on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja; 3) on tagatud punkti 14 alapunkti 4 tingimuste 4 4-22-858 täitmine (isik on punktis 2 sätestatud tingimustel COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud, sealhulgas täiendava vaktsiinidoosiga vaktsineeritud, või vaktsineerituga võrdsustatud isik ning esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi); 4) maski kandmine ei ole töö või tegevuse iseloomu tõttu võimalik. K.L on üle 12-aastane isik. K.Lon ise kinnitanud, et arst ei ole talle väljastanud tõendit, et tal tervislikel põhjustel ei ole maski kandmine kohustuslik. Väärteokirjelduse kohaselt Auriga keskuses korralduse punktis 8-1 alapunktis 3 nimetatud tõendit ei kontrollitud/nõutud, seega kehtis seal maski kandmise kohustus. K.L ei töötanud 11.02.22 Auriga keskuses ja poe/kaubanduskeskuse külastamine ei ole sellise iseloomuga tegevus, mille ajal maski kandmine ei ole võimalik. K.L on avaldanud, et ei saa maski kanda, sest maski kandes hakkab ninast verist tatti jooksma. K.L ise leiab kaebuses, et nimetatud asjaolu näitab, et tal on tervislikel põhjustel maski kandmine vastunäidustatud, pereõde on talle öelnud, et tal on ülitundlikkus maski suhtes. Tõendit arstid keelduvad väljastamast. Kohus leiab, et K.Li poolt avaldatu ei ole maski kandmisest vabastav põhjus, sest talle ei ole tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud tõendit, et tal ei ole võimalk tervislikel põhjustel maski kanda. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja on 04.04.2022 seisukohas asjakohaselt viidanud, et kaitsemaski mõiste hõlmab nii meditsiinilist maski, kui ka muid hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks isetehtud maski
6. Seega saanuks menetlusalune isik oma tervislikku eripära arvesse võttes kasutada talle sobivamat kaitsemaski (näiteks puuvillast maski). K.L ei ole avaldanud, et ta oleks proovinud erinevaid maske, et maskikandmisest tulenevaid vaevusi vähendada. Samuti on võimalus valida avalikus siseruumis sisseostude tegemise asemel e-kaubanduse kasutamine, kuivõrd sellisel juhul ei ole vajadust talle ebamugavusi tekitavat katsemaski kanda. Seega puudus K.Lil 11.02.2022 korralduse p 81 maski kandmisest vabastav põhjus. Eelkirjeldatu näitab, et K.L on toime pannud teo, millist talle väärteoprotokollis süüks arvatakse. K.L rikkus NETS § 28 lg 2, 6 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkti 8, p 10 alapunkti
7. K.Lile etteheidetav tegu on kvalifitseeritud NETS § 462 lg 1 järgi, mis sätestab väärteona NETS § 28 alusel kehtestatud nõuete rikkumise. K.Lile etteheidetav tegu õigesti kvalifitseeritud. Kohus peab vajalikuks viidata ka asjaolule, et käesoleva otsuse koostamise ajal ei kehti enam Vabariigi Valitsuse 23.08.
8. a korraldus nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“, mis oli K.Lile etteheidetava väärteo toimepanemise ajal NETS § 28 lg 6 volitusnormi alusel antud ning mis kohustas avalikes siseruumides kandma kaitsemaski. See ei mõjuta aga asjaolu, et 11.02.2022, s.o K.Lile etteheidetava teo toimepanemise ajal oli Vabariigi Valitsuse korraldus antud seadusest tuleneva volitusnormi alusel ning kehtiv. Samuti on käesoleva otsuse tegemise ajal samas sõnastuses kehtiv NETS § 462 lg 1, mis ei seo isiku vastutust vastavalt olukorrale Vabariigi Valitsuse poolt antud korralduste kehtivusega, vaid seob vastutuse otsesõnu NETS § 28 alusel kehtestatud nõuete rikkumisega. Seega ei kohaldu käesolevas väärteoasjas KarS § 5 lg 2, mis välistaks vastutuse, kui teo toimepanemise ajal kehtinud seadus on vahepeal muutunud selliselt, et see tegu enam karistatav ei ole. Seadus ei ole muutunud, vaid on 1 https://kriis.ee/vaktsiinid-toendid-ja-nakatumine/koroonaviirus-ja-selle-valtimine/isikukaitse-maskid-jaumbritsev 5 4-22-858 muutunud epidemioloogiline olukord ning sellele vastavalt on Vabariigi Valitsus ka eelnevalt viidatud korralduse kehtetuks muutmisega reageerinud. Kohus leiab, et K. L pani teo toime tahtlikult – 11.02.2022 tunnistaja ülekuulamise protokollis on kajastatud, et väärteoprotokolli koostamisel võttis K. L käekotist välja meditsiinilise kaitsemaski, mis tähendab, et tal oli mask olemas. Samuti ta teadis, et siseruumides peab maski kandma. Seega K.L teadlikult eiras siseruumides maskikandmise kohustust. K. L kaebuses esitatud väited maski kandmise kahjulikkusest jätab kohus tähelepanuta, kuivõrd need on tõendamata. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et K.L on talle süüks arvatud NETS § 462 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest ta oli teo toimepanemisel süüvõimeline ja puudus süüd välistav asjaolu. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et K.L poolt toime pandud tegu vastab NETS § 462 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud

§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Kahtlemata esineb avalik menetlushuvi väärteoasjades, mille eesmärgiks on määratlemata hulga inimeste elu ja tervise kaitsmine. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. NETS § 462 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohtuväline menetleja määras K.Lile 10.03.2022 väärteootsusega karistuseks rahatrahvi 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja on määranud karistuse vastavalt KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustele. Karistus vastab K.L süü, mis ei ole suur, suurusele. K.Li on karistatud miinimumilähedase karistusega. Väärteootsusese kohaselt on arvestatud karistust kergendava asjaoluna menetlusalusel isikul kehtivate karistuste puudumist, mida KarS § 57 lg 1 otsesõnu karistust kergendava asjaoluna ette ei näe, kuid mida võib kohaldada KarS § 57 lg 2 alusel. Muid karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja oma otsuses tuvastanud ei ole ja neid ei tuvastanud ka kohus. Kaebuses menetlusaluse isiku poolt välja toodud ülitundlikkust maski suhtes kohus karistust kergendava asjaoluna arvesse ei võta, kuivõrd see on menetlusaluse isiku paljasõnaline tõendamata väide. Meditsiinilistel näidustustel maskikandmise kohustusest vabastamise tõendeid väljastab selleks kvalifitseeritud tervishoiuteenuse osutaja. K.L on kaebuses taotlenud määratud trahvi tühistamist ja selle asendamist hoiatusega. Kohus selgitab menetlusalusele isikule, et NETS § 462 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo karistusraamid ei näe ette karistusena hoiatust, samuti ei tunne karistusseadustik sellist 6 4-22-858 karistuse liiki nagu hoiatus. Hoiatus on kohaldatav KarS § 87 alusel mõjutusvahendina (mitte karistusena) alaealisele ja noorele täiskasvanule. Teatud liiklusväärtegudes on

kohaselt võimalik kirjaliku hoiatusmenetluse kohaldamine, kuid käesolev väärteoasi ei ole liiklusväärtegu. Menetleja Väärteoasja nr 2740,22,000117 on menetlenud ja otsuse teinud Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna menetlusgrupi väärteomenetleja I. Õunpuu. NETS § 49 lg 3 kohaselt NETS § 462 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Politsei- ja Piirivalveamet, kui ta on kaasatud NETS § 452 sätestatud korras Terviseameti ülesannete täitmisse. Politsei- ja Piirivalveamet korrakaitseorganina on kaasatud Terviseameti järelevalveülesannete täitmisesse alates 16.08.2021 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 294 (§ 452 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 27. mai 2021.a määruse nr 54 „Terviseameti ülesannete täitmisse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja kord" § 3 lõigete 2 ja 3 alusel). Seega PPA oli pädev käesolevas asjas kohtuvälist menetlust läbi viima.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Eeltoodust lähtudes jätab kohus K.Li kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus NETS § 28, § 462 lg 1, KarS § 56 lg 1,

§ 120lg 1, § 132 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 7