KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2021 Tallinn Haldusasja number 3-21-1436 Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu kaebus Sotsiaal

) 120 lg 1 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus muuhulgas, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 8. Kaebaja on Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palunud kohtul 1) teha kindlaks avalikõiguslikus suhtes tähtsust omavad asjaolud, milleks on ELPL-le Hasartmängumaksu strateegilise partneri projektitaotluse alusel RE.3.01.19-0564 „Peresõbralik ja lasterikas Eesti“ antud toetuse ning Siseministeeriumi ja ELPL vahel 25.01.2021 sõlmitud riigieelarvelise toetuse eraldamise lepingu alusel:

1. a)ELPL liikmesorganisatsioonide koosseisude oluline, rohkem kui 10%vähenemine, mille tõttu on põhjendatud seotud otsuste ja toetuslepingute ümbervaatamine riigi esindaja, Sotsiaalministeeriumi poolt;
2. b)ELPL poolt Siseministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel lepingu p-s 2.2 toodud kohustuse „liikmesorganisatsioonide võrgustikukoostöö arendamine“ olulises osas täitmata jätmine, mis väljendub ELPL kui kasusaaja sisemise kontrolli puudumises finantsvahendite kasutamise üle ning vastavaid küsimusi tõstatanud liikmesorganisatsiooni eemaldumises liikmeskonnast ja 2) kohustada Sotsiaalministeeriumit algatama läbirääkimised projektitaotluse RE.3.01.19-0564 „Peresõbralik ja lasterikas Eesti“ ning 25.01.2021. a Siseministeeriumi vahel sõlmitud riigieelarvelise toetuse eraldamise lepingu muutmiseks, kaasates läbirääkimistesse kaebaja ja arvestades muutunud juriidilisi asjaolusid. 3 9.

§ 37

lg 2 p 6 kohaselt võib kaebusega nõude haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähendust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

1. Kaebaja märgib kaebuses, et kaebuse eesmärgiks on ELPL-le riigieelarvest ning hasartmängumaksu laekumisest eraldatud sihtotstarbelised vahendid ning nende õiguspärane kasutus lasterikaste perede organisatsioonide tegevuse ja lasterikaste perede toetuseks. Kaebuse kohaselt tuleb põhjusel, et kaebaja ei kuulu enam ELPL liikmeskonda, ELPL-le eraldatud toetuse summasid muuta ja need suunata tegelikele kasu saajatele, st läbi MTÜ Eesti Suurperede Liidu kaebajale ja MTÜ Narva Paljulapseliste Perede Ühingule Perekolle.
2. Kohus selgitab, et asjaolu üle, et ELPL koosseis on kaebaja väljaarvamise tõttu vähenenud, ei ole poolte vahel vaidlust. Vastavat asjaolu on tunnistanud ka Sotsiaalministeerium kohtule saadetud vastuses. Seega ei ole kaebaja õiguste kaitseks sellise tuvastamisnõude esitamine vajalik. Küsimus sellest, kas liikmete arvu vähenemine toob kaasa otsuste ja toetuslepingute muutmise vajaduse, on õiguslik küsimus, millise asjaolu esinemist või puudumist ei saa kohus tuvastamisnõude alusel lahendada. Kohaseks nõudeks on kohustamisnõue, millise on kaebaja ka esitanud.
3. Ka kaebaja poolt esitatud nõue lepingu rikkumise tuvastamiseks ei aita kaasa kaebaja väidetavate õiguste taastamisele, kuna rikkumise tuvastamine ei ole iseenesest aluseks lepingu muutmisele. Küsimuse sellest, kas lepingut on rikutud ja kas rikkumisest tulenevalt on Sotsiaalministeeriumil kohustus algatada 25.01.2021 sõlmitud riigieelarvelise toetuse eraldamise lepingu muutmine, saab kohus lahendada kaebaja poolt esitatud kohustamisnõude raames eeldusel, et kohustamisnõue on praeguses asjas lubatav.
4. Seega ei ole kaebaja poolt esitatud tuvastamisnõuded lubatavad, kuivõrd kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid. Seega tagastab kohus kaebuse nõuetes teha kindlaks avalik-õiguslkus suhtes tähtsust omavad juriidilised asjaolud

§ 121

lg 2 p 2 alusel, kuna tuvastamisnõue ei ole lubatav ja kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

1. Kaebaja poolt esitatud kohustamisnõuete lubatavuse hindamisel on keskne küsimus, kas nõude rahuldamise tagajärjel tekiks kaebajal õigus ELPL-le eraldatud toetustele. Kohus leiab, et sellise olukorra tekkimine ei ole õiguslikult võimalik.
2. Hasartmängumaksu laekumisest antakse toetust laste ja perede valdkonna strateegiliste eesmärkide elluviimiseks, sealhulgas partnerluse teel ning väikeprojektideks Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 8.03.2019 käskkirja nr 21 alusel (käskkiri nr 21). Riigi Tugiteenuste Keskuse 21.01.2020 otsusega nr 11.6-26/0048 (Sotsiaalministeeriumi vastuse lisa 2) määrati hasartmängumaksu laekumisest toetust ELPL projektitaotlusele nr RE.3.01.19-0564 „Peresõbralik ja lasterikas Eesti“ (Sotsiaalministeeriumi vastuse lisa 1). Projektitaotluse kohaselt on taotlejaks ELPL ja partneriks muu hulgas TLPL, kes on märgitud tegevuse elluviijaks tegevuse nr 40 puhul. Projektitaotluse kohaselt aitavad projekti ellu viia taotleja ja partnerid. ELPL projektis on kokku 22 partnerit, sh TLPL. Ehkki partnerid osalevad tegevuste ellu viimisel koos taotlejaga, teevad nad seda kokkuleppel ELPL-ga, kes on toetuse saajaks, taotlejaks ning projekti elluviimis eest vastutavaks isikuks. Sellest järeldub, et partneri ning ELPL vahel eksisteerib eraldi seisev õigussuhe, mis ei oma puutumust ELPL ja Eesti Vabariigi vaheliste õigussuhetega, mis tekkisid seoses ELPL poolt esitatud projektitaotluse ja selle finantseerimisega. Seda kinnitab ka Sotsiaalministeeriumi ja ELPL vahel sõlmitud 4 Hasartmängumaksu laekumisest antud toetuse kasutamise leping nr 3-3/1452-1, mille kohaselt on lepingu pooleks ELPL, mitte ELPL partneriks olevad organisatsioonid. ELPL on ühtlasi ka isikuks, kes vastutab lepingu täitmise ning projekti ellu viimise eest. Seega puudub kaebajal õigussuhe Sotsiaalministeeriumiga. Kaebajal saab esitatud dokumentidest tulenevalt olla õigussuhe üksnes ELPL-ga, kes on projekti taotleja ning kellel tekivad õigused ja kohustused oma partnerite ees. Vastavad õigused ja kohustused on reguleeritud kaebaja ja ELPL vahel sõlmitud sihtotstarbelise eraldise kasutamise lepingus nr 01-2020 (Sotsiaalministeeriumi vastuse lisad 5 ja 6), mille kohaselt kohustus ELPL eraldama TLPL-le projekti täitmiseks 15 000 eurot. Nimetatud leping on kehtiv ning selle kehtivus ei sõltu sellest, kas TLPL on ELPL liige või mitte. Ka muudest kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et ELPL kohustused projektitaotluses märgitud partnerite ees sõltuvad sellest, kas partner kuulub ELPL liikmete hulka või mitte. Sotsiaalministeerium on oma vastuses põhjendatult välja toonud, et projekti partneriteks on ka organisatsioone, kes ei ole ELPL liikmesorganisatsioonid. Seega ei ole TLPL väljaarvamine ELPL-ist automaatselt muutnud tema staatust projekti partnerina ning tema väljaarvamine ELPL-ist ei välista tema jätkamist partnerina. Seega sõltub TLPL faktiline jätkamine projekti partnerina tegevuste elluviimises kokkulepetest ELPL-lga. TLPL-il on nõudeõigus üksnes ELPL vastu. Kuivõrd kaebajal on õigus kasutada toetust konkreetses mahus, siis ei saa ta ka väljaspool taotlusvooru nõuda raha eraldamist endale või mõnele muule enda poolt näidatud isikule. Samuti ei tähenda asjaolu, et ELPL liikmeskonnas on toimunud muutused veel seda, et ELPL ei suuda täita oma kohustusi. Vastav asjaolu selgub alles peale projekti realiseerumist.
3. Siseministeeriumi ja ELPL vahel 25.01.2021 sõlmitud riigieelarvelise toetuse eraldamise lepingu (Sotsiaalministeeriumi vastuse lisa 7) järgi eraldas toetuse andja ELPL-le riigieelarvelistest vahenditest toetuse 251 000 eurot lepingu punktis 2.2 nimetatud eesmärkide elluviimiseks. Viidatud sätte kohaselt on toetuse eesmärgiks liikmesorganisatsioonide toetamine ja võrgustikukoostöö arendamine, perede enesearenduse toetamine ja materiaalse abi vahendamine, sh lasterikaste perede huvitegevuse toetamine, toiduabi vahendamine, avaliku kommunikatsiooni ja ühiskondliku suhtumise kujundamise ning eestkoste tegevuste elluviimiseks. Nimetatud sättest nähtub, et mitmetest lepingus toodud tegevusest saavad kasu lasterikkad pered sõltumata liikmelisusest. Seega ei ole mõne liikmesorganisatsiooni lahkumine lepingu regulatsiooni kohaselt selliseks asjaoluks, mille puhul tuleks eeldada lepinguga kavandatud programmi elluviimise võimatust ja mis annaks aluse välja makstud toetuse vähendamiseks. Leping loob õigusi ja kohustusi vaid selle pooleks olevale ELPL-le ega reguleeri ELPL õigussuhteid oma liikmeteks olevate organisatsioonidega. Ka toetuse tagastamise kohustus on lepingu punkti 5 järgi ELPL-il, kes vastutab ühtlasi toetuse sihipärase kasutamise eest. Viidatud lepingu järgi ei ole õiguslikult võimalik võtta ELPL-ilt ära toetust või vähendada toetuse summat põhjusel, et tema liikmesorganisatsioonide arv on muutunud. Asjaolu, kas nimetatud muudatus on toonud kaasa toetuse osalise kasutamata jätmise saab aga hinnata alles peale projekti ellu viimist ja vastavate aruannete esitamist. TLPL ei ole ka selle toetuse puhul otseseks toetuse saajaks läbi partneri või ELPL liikme rolli. Toetustaotluses ega ka lepingus ei ole fikseeritud TLPL-ile konkreetseid tegevusi, kulude eelarvet ega toetuse summat. Seega sõltub kaebajale eraldatud toetuse summa, hüvitatavad kulud ja nende maht ELPL ning TLPL vahel sõlmitud kokkuleppest ja TLPL-il on nõudeõigus üksnes ELPL vastu. Seda, kas ELPL on kasutanud kogu eraldatud toetuse summat eesmärgipäraselt, hindab Sotsiaalministeerium toetuse kasutamise aruannete alusel. Ainuüksi faktist, et ELPL liikmeskonnast eraldus 19,4% liikmesperedest, ei saa järeldada, et ELPL ei ole võimeline projekti eraldatud toetuse mahus ellu viima.
4. Seega, juhul kui kohus ka kohustaks Sotsiaalministeeriumit algatama läbirääkimisi projektitaotluse RE.3.01.19-0564 ja 25.01.2021 sõlmitud lepingu muutmiseks, ei saa vastav 5 menetlus viia projektitaotluse ja lepingu reaalse muutmiseni. Seega ei ole kaebajal ka nimetatud nõudega võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning kohus tagastab ka kohustamisnõude

§ 121lg 2 p 2 alusel.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
2. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu summas 15 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 2 alusel, siis ei kuulu tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 6