Obsah (6)

§ 274§ 329§ 64§ 65§ 76§ 56

1-20-9092 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2022. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-20-9092 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kaja Hein Kohtuasi Tall

§ 274

lg 2 p 3;

§ 329

järgi ja karistati teda

§ 64

lg 1,

§ 65lg 2 alusel 2 aasta 5 kuu ja 7-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 04.01.

1. a ja lõpp on 11.06.
2. a. Marek Madisoo kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et Marek Madisoo vanglas töötas, läbib vabanemiseelset nõustamist, vestles psühhiaatri, psühholoogi ja sotsiaaltöötajaga. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on
3. Vabanemisjärgselt on tal võimalik elama minna kristlikku kogudusse Jõhvis - rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskusesse „Uus Põlvkond“. Kindel vabanemisjärgne töökoht puudub, kuid tal on võimalik taotleda töövõimetuspensioni. Tal on olemas positiivselt toetavad isikud – ema ja vanaema. Tallinna Vangla ei toeta Marek Madisoo tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla. Marek Madisoo taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Pihlakas edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha süüdimõistetu vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta, vangla ei toeta Marek Madisoo tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Marek Madisoo tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata elektroonilise valve alla. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ennatlik. Karistusregistri andmetel omab Marek Madisoo praegusel ajal 6 kehtivat kriminaalkaristust, vangistuses viibib ta teistkordselt. Varasemalt on Marek Madisoo toime pannud korduvalt asja omavolilise kasutamise ja asja tahtliku rikkumise ja hävitamise, vargused ja rööv grupiviisiliselt, korduva kehalise väärkohtlemise ning süütamise vanglas ning kelmuse. Käesolev kuritegu on karistusest kõrvale hoidmine, kui ei naasnud lühiajaliselt väljasõidult õigeks ajaks Viru Vangla avavanglaosakonda. Vägivaldsuse raskusaste muster ei ole suurenenud, varasemad kaks kuritegu olid isikuvastased. Antud kuritegu ei ole ette kavandanud, kuritegude muster kordub. Varasemate kuritegude soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine, keeruline majanduslik olukord, impulsiivne käitumine, seiklushimu, soov saada teravaid elamusi ning grupi mõju. Käesoleva kuriteo soodustegur on oskamatus emotsioonidega toime tulla, impulsiivne ja mõtlematu käitumine. Kinnipeetav põgenes avavanglast ja kannab karistust kinnises vanglas. Vanglas Marek Madisoo töötas, vestleb vanglaametnike ja psühhiaatriga ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tal
4. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et Marek Madisoole ei tekita probleeme alkoholi tarvitamine. Isiku väitel tarvitab ta alkoholi harva, kuid alkoholi tarvitamisest on esinenud "mäluauke." Puuduvad tõendid selle kohta, et oleks käitunud vägivaldselt seoses alkoholi tarvitamisega. Ta on motiveeritud alkoholi tarvitamisest edaspidiselt hoiduma. 2 Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav saanud alates
5. a regulaarselt xxx ravi. Esineb kohanemise häireid, meeleolukõikumisi, suutmatus toime tulla emotsioonidega ja on esinenud peatraumasid. Tal on diagnoositud xxx ning ta saab vanglas ravi.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Marek Madisoo puhul on positiivseteks asjaoludeks, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla – vanglas vestlemine psühhiaatri, psühholoogi ja vanglaametnikega. Kuid vangla täitmiskavas märgitud ülesannete täitmine aga ei ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. Kinnipeetav omab 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et kui ta ei suuda isegi kontrollitud keskkonnas reeglitekohaselt käituda, kuidas on ta võimeline seda siis vabaduses tegema. M. Madisoo soovib vabanemisjärgselt asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond, mis pakub Jõhvi kristlik kogudus vanglast vabanenud isikutele nõustamisteenusega ajutist majutusteenust. Antud elukoht aga ei ole väga sobilik kriminaalhooldusel olla, kuna majas elab teisigi kriminaalkorras karistatud isikuid. Tema vabanemisjärgse elukoha puhul oleks tegemist sisuliselt ühiselamuga, kus Marek Madisoo asuks ennetähtaegse vabanemise korral elama koos teiste täisealiste isikutega. Rehabilitatsioonikeskuses on omad reeglid ja käitumisviisid ning kui M. Madisoo ei pruugi neid täita või rikub neid, siis on ta sunnitud keskusest lahkuma. Samuti võib M. Madisoo lahkuda rehabilitatsioonikeskusest ka omavoliliselt. M. Madisoo väitis kohtuistungil ja ka asja materjalidest nähtub, et tal rehabilitatsioonikeskusest lahkumisel tal kindel elukoht puuduks. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise puhul on vajalik hinnata erinevaid asjaolusid ning anda prognoos sellele, kas ärakantud karistus on olnud piisav mõjutamaks isikut ennetähtaegsel vabastamisel vabaduses seaduskuulekalt käituma. Marek Madisoo kuritegelikele hoiakutele viitavad korduvad seadusevastased teod. Eelmise vangistuse ajal sooritas üldohtliku kuriteo, kambri süütamise. Õigustab enda kuritegu grupi mõju, oli alkoholi tarvitanud, lihtsalt juhtus või ei suutnud toime tulla emotsioonidega. Isik on korduvalt rünnanud ja ähvardanud ametnikke. Arvestada tuleb sellega, et karistuse mõte ei ole üksnes õiguskorra kaitse või süüdimõistetu mõjutamine uusi kuritegusid mitte toime panema, vaid tegemist on ka vastutusega toimepandud kuriteo eest –

§ 56lg 1 kohaselt on karistuse alus isiku süü.

Seega ei sõltu isiku ennetähtaegne vabastamine vaid sellest, kas on alust arvata, et ta elab edaspidi õiguskuulekalt, vaid hinnata tuleb ka seda, kuivõrd saab ära kantud karistust pidada toimepandud tegusid arvestades piisavaks. Isik viibib teistkordselt vangistuses, kuid tal on ärakandmata veel pikk karistusaeg – 1 aasta ja 2 kuud. Kohus leiab, et Marek Madisoo ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ära kantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada Marek Madisood uut kuritegu mitte toime panema. Arvestades Marek Madisoo karistusaja pikkust, võib tema ennetähtaegne vabastamine tulla edaspidi kaalumisele ning karistuse kandmise ajal võib muutuda isiku positiivsete asjaolude hulk ning aja jooksul vähenevad kuritegude asjaolude tähtsus. Kohus annab kinnipeetavale veel võimaluse tegeleda vanglas oma mõttemallide ja käitumisviiside muutmisega, et tagada seaduskuulekat käitumist. 3 Kohus leiab, et on otstarbekas jätta M. Madisoo tingimisi ennetähtaegselt vabastamata elektroonilise valve alla. Prokurör ja Tallinna Vangla ka ei toeta M. Madisoo tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks Marek Madisoo asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks oma kuritegelikku käitumist. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4