Obsah (4)

§ 150§ 430§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-103551 Tsiviilasi Maardu linn, Langu tn 9 korteriühistu a

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada avaldajale pool tsiviilasjas avalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 25 eurot KÜ Langu tn. 9 pangakontole XXXXXXXXXXXXX.

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-
3. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. MENETLUSE KÄIK
4. Maardu linn, Langu tn 9 korteriühistu esitas 02.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1399,38 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku ja toimetas selle võlgnikule kätte. Võlgnik A. S. esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 15.03.2022 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Avaldaja esitas 30.03.2022 avalduse puudutatud isiku vastu võla nõudes. Kohus võttis avalduse 04.04.2022 menetlusse.
5. Pooled esitasid 19.05.2022 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu, mille paluvad kohtul kinnitada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest selle kohta, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa korteriühistu uuesti pöörduda kohtusse nõudega sama võlgniku vastu vaidluses samal alusel sama nõude eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud nõudest loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt

§ 430

lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

1. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
2. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 6. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7. Pooled on loobunud kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise võimalusest. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 8. Avaldaja palub

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada avaldajale pool tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o 32,50 eurot KÜ Langu tn. 9 pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 5 tuli avaldajal avalduse esitamisel tasuda riigilõiv 50 eurot. Kuivõrd maksekäsu kiirmenetlus on käesolevas tsiviilasjas juba lõppenud ja kompromissi ei sõlmitud maksekäsu kiirmenetluses, siis maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv avaldajale tagastamisele ei kuulu. Vastavalt

§ 150lg 2 p-le 1 kuulub avaldaja tagastamisele riigilõiv summas 25 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson, kohtunik 3