) § 35 lg 3). Selle kohaldumisel palus X anda talle mõistlik aeg ehitusteatise esitamiseks. X leidis, et ettekirjutuse alus on ära langenud, sest hoone erineb olemuslikult sellest, mida vaadeldi paikvaatlusel. Erinevalt paikvaatlusel tuvastatust on see teisaldatav, teistsuguse arhitektuurilahendusega ning väiksema aluspinnaga.
Ehitis ei vasta planeerimisdokumentidele. Detailplaneeringu järgi ei või kinnistul asuda üle ühe elamu, mis on seal juba olemas. Lubatud ei ole rohkem kui üks kuni 13 m2 aluspinnaga abihoone. Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32 kehtestatud Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ (teemaplaneering) järgi ei tohi ehitada elamut krundipiirile lähemale kui 7,5 m 2
Kuna asi on teisaldatav ning seetõttu on tegemist vallasasjaga, ei kohaldu
Vastustaja jättis põhjendamata, miks ei võiks kaebaja teisaldatavat abihoonet oma kinnistul hoiustada või ladustada. Korraldus riivab kaebaja omandiõigust. Tal on detailplaneeringust tulenev õigus elamumaad elamumaana kasutada. Detailplaneeringust ning selle juures olevalt aerofotolt nähtub, et kinnistul asub vaid üks abihoone. Samas on planeeringu kohaselt lubatud üks üksikelamu ja kaks abihoonet. Nimetatut arvestades ei ole Rohuneeme tee 82b kinnistu piirinaabri selgitused ja vastuväited sedavõrd põhjendatud, et annaks aluse nõuda abihoone lammutamist. Naabrite väited privaatsuse ja vaatevälja piiramise osas on pahatahtlikud, otsitud ja paljasõnalised, kuna puuduvad eksperdihinnangud. Põhjendatud ei ole ka väide, et Rohuneeme tee 82b kinnistu poolsesse äärde ei saa rajada kaebaja abihoone tõttu grillinurka või mistahes muud abihoonet. Teisaldatav vallasasi ei saa rikkuda naabri naabrusõigusi, kuna see on nihutatav. Lisaks peab arvestama, et naaberkinnistu on hoonestamata.
ei keela tuua abihoonesse elektrit, veevarustust ja kanalisatsiooni. Teisaldatav ehitis ei ole naaberkinnistule tuleohtlik. Põhjendatud ei ole vastustaja väide, et piirnevate kinnisasjade 3
Vastustaja ei ole proovinud otsida kompromissi naabrite vahel ega kaalunud muid võimalusi, mis kaebajat vähem riivaks. Kaebaja puhul on tegemist noore inimesega, kes loob peret, mistõttu on talle korraldusega antud kohustus asi lammutada või teisaldada kõige koormavam. Kaebajal on õigus oma kinnisasja käsutada ja kasutada. Vaidlustatud korralduse oleks saanud anda kaebajat vähem koormaval viisil, nt lubades hoiustada kinnistul asja, milles elamine on keelatud. Ka riivaks kaebaja õigusi vähem näiteks see, kui tal lubataks hoone nihutada Viikjärve ehituskeelu alast välja ja krundi piirist 5 m kaugusele. 8. Viimsi vald palus jätta kaebus rahuldamata. Rohuneeme tee 82b kinnistul on kehtiv detailplaneering ja seda ei ole vaidlustatud. Kinnistu suurim lubatud ehitusalune pindala on 420 m², mis vastab elamuehituse teemaplaneeringuga määratud tingimustele. Olemasoleva hoonestuse alune pind (saun ja elamu) on ca 407 m². Kehtiv haldusakt on kõigile, ka selle kinnistu omanikule täitmiseks kohustuslik. Seega ei ole Rohuneeme tee 82b kinnistule võimalik peale olemasoleva püstitada rohkem elukondlikke hooneid. Samuti ei ole lubatud ehitada detailplaneeringuga lubatud ehitusalast väljapoole ega ilma vastavat luba või registreeringut omamata. Teemaplaneeringu kohaselt juhul, kui kehtiva või koostatava detailplaneeringuga on üksikelamu või kaksikelamu krundile ette nähtud enam hooneid kui üks, tohib krundile rajada ühe elamu ja detailplaneeringus toodud hoonete arvust ühe võrra vähem abihooneid, v.a kui detailplaneeringus on sätestatud teisiti. Selline nõue kehtestatakse, et vältida abihooneks planeeritud hoonete kasutamisele võtmist elamutena. Detailplaneeringu järgi rajatav elamute arv ei tohi olla suurem, kui on planeeringus lubatud, sest sellisel juhul võidakse ületada piirkonna keskkonnataluvuse piiri. Teemaplaneeringu kohaselt ei ole uute elamukruntide puhul lubatud elamute ehitamine lähemale kui 7,5 m krundipiirist ja suvilate või aiamajade ehitamine lähemale kui 5 m krundipiirist. Seega on ehitis vastuolus nii üldplaneeringu teemaplaneeringuga kui ka kehtestatud detailplaneeringuga. Ehitis asub lõunapoolse nurgaga Viikjärve ehituskeelualas. Ehituskeelualas asub ka hoonega ühendatud vee- ja kanalisatsioonitorustik. Samuti ei ole teada, kas ehitis on kasutamiseks ohutu. Oma seisukohti ei ole kohases menetluses saanud väljendada Viimsi Vesi AS, Imatra Elekter AS ja Päästeamet ning kinnistu naabrid. Seega võib eelduslikult kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasneda püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Püsiv negatiivne mõju on eeldatav ka Viikjärve osas. Hoone püstitamine kinnistute piirile halvendab naabrite elukeskkonda, vähendades nende privaatsust ning piirab nende ehitusõigust. Nimetatud ohud ei pea lammutusettekirjutuse andmiseks olema realiseerunud. Piisab, kui selliste ohtude tekkimist on võimalik eeldada. Kuna ehitis on ehitusloa puudumise ja ehitamisele esitatavate nõuete rikkumise tõttu nii formaalselt kui ka materiaalselt ehitusõigusega vastuolus, on lammutamine põhjendatud. Leebemad meetmed puuduvad. Rahvastikuregistri andmetel on X elukohana registreeritud Rohuneeme tee 82b, millest saab teha järelduse, et X kasutab ebaseaduslikku hoonet eluasemena – tegemist on elukondliku hoone, mitte abihoonega. Seda, et tegemist on elukondliku hoonega, on menetluse käigus kinnitanud ka W (kaebaja isa). Samuti kinnitab seda paikvaatlusel tuvastatu. Kuivõrd ehitis toetub relssidele, on väidetavalt võimalik ehitise teisaldamine muusse lubatud asukohta seda lammutamata. Seega on väär kaebaja väide, et kohalik omavalitsus ei ole kaalunud leebemaid meetmeid. Leebemaid meetmeid on kaalutud ja võimaldatud neid ettekirjutusega rakendada. Proportsionaalne ei oleks lammutada ehitist juhul, kui hiljem saaks pärast korrektse menetluse läbimist täpselt sama ehitise uuesti 4
Tähtsust ei oma, kas tegemist on vallas- või kinnisasjaga, kuna
seda ei erista. Kuivõrd relsid toetuvad maapinnale ja hoone ise on ühendatud kanalisatsiooni ja veevõrku, on tegemist ehitisega. Ehitis, mis on ühendatud veevõrku ja elektrisüsteemi ning mida kasutatakse elamiseks, ei ole ladustatav või hoitav asi ning vajab seega kohases menetluses antud lube ning peab vastama planeeringutele. Korralduses on põhistatud, miks ei ole vaja alustada uut haldusmenetlust. Ka on korralduses selgelt põhjendatud, miks kaebaja taotlused jäeti rahuldamata. Järelevalvemenetlus peab tagama menetluse adressaadile võimaluse menetlusõiguste kasutamiseks. See eeldab, et haldusorgan informeerib adressaati tema suhtes alustatud menetlusest ja selle eesmärgist, samuti loob võimaluse olla ära kuulatud. Vastustaja on seda teinud ettekirjutuse eelnõu kaebajale edastamise ja tema vastuväidete ärakuulamise ning kaalumisega. Omandiõigust tuleb teostada vastavuses seaduses sätestatud kitsendustega ning seda ei ole õigust teha üldiste huvide vastaselt. Õigustele korreleeruvad alati ka kohustused. Kaebaja ehitas hoone valmis veel enne, kui sai kinnistu Rohuneeme tee 82b kaasomanikuks. Maaomaniku ehitusõiguse realiseerimise keelamine oleks omandi vaba kasutamise oluline piirang, mille möödapääsmatust tuleb tõendada. Kaebajale aga ei ole keegi andnud ehitusõigust ebaseaduslikult rajatud hoone ehitamiseks ja ta on hoonet lõpuni ehitades ise võtnud kulude tekkimise riski. Kaebaja ei saa vaidluses tugineda ka kodu puutumatusele, kuna ebaseaduslikult püstitatud ehitis ei loo sellist põhiseaduslikku õigust. Ehitamisega kaasnevatest mõjutustest tingitud huvide ja õiguste konfliktid tuleb lisaks asjaõigusele lahendada ka ehitamist reguleerivate üldnormide ning konkreetsete kinnisasjadega seoses planeeringute ja ehituslubadega. Kaebaja ehitise osas ei ole pädevad isikud saanud ohutuse osas seisukohti anda. Mõjutused ei kaasne ainult naabritele, vaid võivad kaasneda ka Viimsi Vesi AS-le ja Imatra Elekter AS-le (liitumislepingute puudumine, tööde ebakvaliteetsest teostamisest tingitud puudused ühisvee- ja kanalisatsioonivõrku sisenemisel). 9. Tallinna Halduskohus jättis 26.03.2021 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. otsusega kaebuse rahuldamata ja Vastustaja on tuginenud vaidlusaluse korralduse andmisel
lg 2 p-le 1 ja
Viimase kohaselt otsustab haldusorgan ehitise lammutamise eelkõige, kui ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et vaidlusalune objekt on vallasasi ja seega ei vaja ehitusteatist ega ehitusluba. Pelgalt asjaolu, et hoone toetub relssidele, ei tähenda, et ehitis poleks maaga püsivalt ühendatud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1). Tavapäraste vundamendi liikide asemel teistsuguste vundamendilahenduste kasutamise korral on siiski tegemist maaga püsivalt ühendamisega. Ka see, et eritehnika abil võib 15–20 tonni kaaluva ehitise teisaldamine võimalik olla, ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Kaebaja võrdlus vagunelamuga ei ole asjakohane, kuna selle liigutamiseks ei ole vaja spetsiaalseid töövõtteid ning eritehnikat. Kaebaja sellekohastel väidetel pole ka määravat tähtsust. Vaidlusalune objekt vastab
Kaebaja kasutab seda elamiseks ning sinna on veetud kanalisatsioon ja elekter. Maja võib olla küll teisaldatav, kuid mitte 5
lg 2) ja kaebaja pidi ehitamisel järgima
-s sätestatut. Seega ei ole vastustaja korraldust andes
Haldusasja materjalist ja kaebaja enda esitatud väidetest nähtub selgelt, et kaebaja ei ole
-i nõudeid (§ 12 lg-d 1 ja 2, § 19 lg 1 p-d 1 ja 2) järginud. Arvestades kaebaja esitatud ekspertiisiaktis märgitud mõõtmistulemusi, oli kaebajal
lisa 1 kohaselt kohustus esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja nimetatud kohustust täitnud ei ole. Kuigi kaebaja isa W püüdis ehitisregistri kaudu teatud dokumente esitada (paar lehte hoone vaadetega, vt vastustaja vastuse lk 2), oli tegemist puudustega dokumendiga, mis tagastati märkustega. Kuivõrd kaebaja puudusi ei kõrvaldanud ning korrektset ehitusteatist ei esitanud, puudus tal õigus vaidlusalust hoonet ehitada. Vaidlust ei ole selles, et Rohuneeme tee 82b kinnistu suhtes kehtib Viimsi Vallavalitsuse 12.07.2016 korraldusega nr 474 kehtestatud detailplaneering, mille kohaselt võib elamukrundil paikneda üks üksikelamu ja kuni kaks abihoonet. Haldusasja materjalist (Elmet Ein OÜ 15.02.2021 eksperdiarvamuses sisalduv foto 5) nähtub, et vaidlusalune ehitis on selgelt elukondlik hoone ning tegemist ei ole abihoonega. Ka kaebaja ise on kaebusele lisatud esialgse õiguskaitse taotluses viidanud, et soovib Viimsi poolsaarel elada ja seal pere luua. Samuti on ta viidanud õigusele elamumaad sihipäraselt kasutada ja käsutada. Seega ei olnud sellise hoone ehitamine detailplaneeringuga kooskõlas. Viimsi Vallavalitsuse 10.05.2016 korralduse nr 339 „Püünsi külas, kinnistu Rohuneeme tee 82b detailplaneeringu vastuvõtmine ja valikule väljapanekule esitamine“ kohaselt oli detailplaneeringu koostamise eesmärk ühe elamukrundi ja ühe üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksuse moodustamine ja elamumaa krundil ehitusõiguse määramine olemasolevate ühe üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks; detailplaneering oli maakorralduslik ja täiendavat ehitusõigust ei määratud. Täpselt sama selgitus nähtub ka kehtestatud detailplaneeringu seletuskirja p-st 2.2, kus on ka märgitud, et „[k]rundil pos. 1 paiknevaid olemasolevaid hooneid: üksikelamut, abihoonet ja maakeldrit võib olemasolevas mahus rekonstrueerida, täiendavaid mahte ei ole ettenähtud“. Arvestades hoone kaugust naaberkinnistu piirist (u 1,4 meetrit), on vastustaja põhjendatult leidnud, et vaidlusalune ehitis on vastuolus ka üldplaneeringu teemaplaneeringuga, mille kehtestatud tingimuste kohaselt ei ole uute elamukruntide puhul lubatud elamute ehitamine lähemale kui 7,5 m krundipiirist ning suvilate või aiamajade ehitamine lähemale kui 5 m krundipiirist (vt lisa 1, p 4.1.1). Lisaks asub vaidlusalune ehitis osaliselt Viikjärve ehituskeeluvööndis. Viikjärve kaldal on vastavalt looduskaitseseadusele (§-d 35–39) kalda piiranguvöönd 50 m ja ehituskeeluvöönd 25 m ning vastavalt veeseadusele (§ 29) veekaitsevöönd 10 m. See, et osa vaidlusalusest ehitisest jääb ehituskeeluvööndisse, nähtub ka Maa-ameti kitsenduste kaardilt (kaardi väljavõte, kaebuse lisa 1, lk 2). Kuivõrd ehitis on püsitatud ilma igasuguse loata, on täidetud
lg 3 p 2 kohase lammutamisettekirjutuse tegemise eeldus – vaidlusaluse ehitise ehitamine on toimunud ebaseaduslikult. Kohalikule omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse üle (
Sellised nõuded hõlmavad muu hulgas ehitise ohutust kogu tema kasutusea vältel (
lg 1), ehitamise vastavust ehitusprojektile (
lg 1) ja kohustust rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (
Ehitis või ehitamine on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale (
sätted kaitsevad ka naaberhoone omanike õigusi. Kuigi naaberkinnisasja omanike õigused ei ole piiramatud, on neil kohtulikult kaitstav õigus nõuda oma naabrusõigustega arvestamist ning detailplaneeringust kinnipidamist (eeldusel, et detailplaneeringu tingimused on kehtestatud naaberkinnisasja omanike kaitseks). Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse (Riigikohtu 28.03.2012 otsus asjas nr 3-3-1-4-12, p 11). Vaidlusaluse kinnistuga seotud detailplaneeringus on sätestatud hoonestustingimused ning viidatud ka asjakohastele kitsendustele. Seega said naaberkinnistute elanikud eeldada, et ehitamisel arvestatakse kitsendustega ja hoonete maksimaalseks arvuks krundil on 1 üksikelamu ja 2 abihoonet. Vaidlust ei ole selles, et ehitamine toimus naaberkinnisasja omanike nõusolekuta ning ühtegi kooskõlastust neilt ei küsitud. Vaidlustatud korralduses on viidatud Tormilinnu tee 2 ja Tormilinnu tee 4 omaniku selgitustele, mille kohaselt ostis ta kinnistud, tuginedes kehtivatele planeeringutele ja on asunud planeerima talle kuuluvate kinnistute hoonestust. Ebaseaduslikult rajatud hoone välistab tal rajada oma kinnistu piires Rohuneeme tee 82b kinnistu poolsesse äärde grillinurk või mistahes muu abihoone. Samuti häirib vahetult piiri ääres paikneva ebaseadusliku hoone kasutamine eluruumina oluliselt naaberkinnistu omaniku privaatsust. Atraktiivses mereäärses ja üldjoontes väljakujunenud väikeelamupiirkonnas detailplaneeringuga määratud hoonestusala on käsitatav ka kolmandate isikute õigushüvena. Kui ebaseaduslik ehitis ei vasta teema- ega detailplaneeringule, tuleb eeldada naaberkinnisasjade omanike omandiõiguse olulist riivet. Olukorras, kus isikul on kehtivat detailplaneeringut usaldades õigus eeldada, et tema kinnistu piirile ei ehitata, naaberkruntide täisehitusprotsent ning lubatud ehitiste hulk vastab lubatule ning ka lähedal asuva veekoguga seotud piiranguid ning teisi keskkonnaalaseid nõudeid täidetakse, on tegemist üleliia koormava negatiivse mõjuga. Seda mõju ei ole võimalik piisavalt vähendada ega olulises osas leevendada, sest Rohuneeme tee 82b kinnisasja piires ei ole vaidlusalust hoonet võimalik õiguspäraselt ümber paigutada. Tuleohutuse osas võib teatavate abinõude rakendamine võimalikku tuleohtu vähendada, kuid selline kompenseerimine oleks kogu muud negatiivset mõju arvestades ilmselgelt ebapiisav. Kuigi tiheasustusalal peab naaber taluma teiste naabrite ehitustegevust, laieneb see ainult õiguslikul alusel ning kehtivate planeeringutega kooskõlas toimuvale ehitamisele. Seega on täidetud ka teine
lg 3 p-s 2 sätestatud lammutamisettekirjutuse tegemise eeldus.
lg 2 p-le 1 ja
lg 3 p-le 2 sõnastustest tuleneb, et lammutamisettekirjutuse tegemine on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus. Iga ehitise, sh ka omavolilise ehitise kohustuslik likvideerimine, piirab oluliselt omandiõigust ja tekitab alati omanikule kahju. Sellise intensiivsusega õiguste piirangut nagu likvideerimist peab pädev asutus saama põhjalikult kaaluda igal üksikjuhtumil eraldi (vt Riigikohtu 26.11.2002 otsus asjas nr 3- 3-1-64-02, p 10). Ettekirjutuse tegemise üle otsustamisel tuleb arvestada ehitusloa adressaadi õiguste ja õiguspärase ootusega (Riigikohtu 13.12.2018 otsus nr 3- 16-1050, p 22). Vastustaja ei ole rikkunud kaalutlusõigust ega proportsionaalsuse põhimõtet, kuna vaidlusaluses ettekirjutuses on vastanduvaid huvisid kaalutud, analüüsitud kaebaja õiguspärase ootuse olemasolu ning asjaolu, et naabrite õigusi ei ole võimalik muude kaebajat vähem koormavate meetmetega kaitsta. Ebaseaduslike ehitiste seadustamine on reeglina võimalik vaid siis, kui ehitis on ebaseaduslik üksnes formaalsetel põhjustel, kuid sisuliselt oleks niisugune ehitise püstitamine võimalik. Praegusel juhul on tegemist olulise sisulise puudusega ja detailplaneeringus sätestatud tingimused on mõeldud ka naabri(te) õiguste kaitseks. Vastustaja on asjakohaselt kaalunud seadustamise võimalusi ning jõudnud õigesti järeldusele, et materiaalõiguse normid seadustamist ei võimalda. Vastustaja juhtis juba piisavalt varajases staadiumis kaebaja tähelepanu asjaolule, et ehitustegevus ei ole 7
Samuti jäi selle asja pind alla 60 m2. Korraldus oli antud kinnisasja, mitte vallasasja kohta. Seega oleks pidanud vastustaja kaebaja 04.11.2020 taotluse läbi vaatama, sest kaebaja soovis fotodega tõendada, et 09.10.2019 ettekirjutuse aluseks olnud asjaolud ja õigusnorm on ära langenud. Vastustaja ei saanud pärast 04.11.2020 kaebaja taotluse saamist vaidlustatud korralduses paljasõnaliselt ja uurimisprintsiipi kohaldamata varem ebaseaduslikult kogutud tõenditele toetudes öelda, et kaebaja väited kinnistul olukorra muutumise kohta on absurdsed. Kaebaja esitas 04.11.2020 taotluse vastuväidetest eraldiseisvalt ja soovis selgelt haldusmenetluse algatamist. Halduskohus ei võinud oma otsuses kaebaja taotlust ümber hinnata. Vastustaja ei ole kaebaja 8
lg 1 sätestab, et detailplaneeringu olemasolu korral võib pädev asutus põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi ja mh juhul, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta. Kuna kaebaja huviks on, et tema hoone kinnistul säiliks, oleks vastustaja pidanud enne lammutamisotsuse tegemist ka kaaluma, kas ehitist saaks seadustada
Ka selle kaalumata jätmisega on vastustaja teinud diskretsioonivea. Ka projekteerimistingimuste osas tuleb arvestada avalikke huve ja naaberkinnisasja omanike huve, aga ehitist on võimalik paigaldada kinnistul asukohta, kus see ei rikuks ehituskeeluvööndit ning ei mõjutaks negatiivselt naaberkinnisasja õigusi seaduses toodud piirides.
lg 1 mõttes ning et sellele püstitamisele ei laiene
regulatsioon või Viimsi Vallavalitsuse 12.07.2016 korraldusega nr 474 kehtestatud detailplaneering. Eeltoodut on nii vastustaja kui halduskohus kaebajale korduvalt, igakülgselt ja ammendavalt selgitanud ning ringkonnakohus ei korda vastavaid põhjendusi. Asjaolu, et detailplaneeringu kehtestamisest oli lammutamisettekirjutuse tegemise ajaks möödas üle viie aasta, ei tähenda, et seal sätestatut ei pea enam järgima. Vald teavitas Y ehitustegevuse ebaseaduslikkusest juba
lg 1, mis kohustab omanikku tagama ehitise, ehitamise ja ehitamise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
-i lisa 1 kohaselt on 20–60 m2 ja kuni 5 m kõrguse (sellised parameetrid on toodud kaebaja esitatud ekspertarvamuses) elamu püstitamiseks vajalik ehitusteatis ja ehitusprojekt. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaebaja väide, et 09.10.2019 ettekirjutuse aluseks olnud asjaolud ja õigusnorm on ära langenud. Kaebaja elamu ei ole vallasasi. Kuigi 15–20 t kaaluvat ja relssidele asetatud elamut on teatud eeldustel võimalik kanalisatsiooni- ja elektrivõrgust lahti ühendada ning vallasasjana võõrandada, muutub selline elamu konkreetsele kinnisasjale konkreetsesse kohta asetades ja võrkudega liites kinnisasja oluliseks osaks, vajalik on ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamine ning asukohavalik peab olema kooskõlas detailplaneeringus ehitamisele sätestatud tingimustega.
-l. Ebaseadusliku ehitusega on tegemist sõltumata sellest, kas selles elatakse või mitte. Asjaolu, et elamus ei elata, ei leevenda ebaseaduslikust ehitisest tulenevaid negatiivseid mõjusid (
Kaebajaga ei saa nõustuda, et teisaldatav asi ei saa rikkuda naabrusõigusi.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.