Obsah (8)

§ 15§ 1§ 10§ 31§ 27§ 5§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 06. mai 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-12953 Kohtuasi akts

§ 15lg 3 p 2 alusel keelatud.

1. Avaldajal ei ole laenulepingust tulenevat nõuet. Võlgnik on 01.10.2021 tasunud avaldajale 5000 eurot. Lisaks on võlgnik 01.10.2021 tasaarvestanud avaldaja ülejäänud laenulepingust tuleneva nõude kahju hüvitamise nõude ja kauba väärtuse hüvitamise nõudega summas 21 115,75 eurot.
2. Kui kohus peaks leidma, et avaldajal on nõue võlgniku vastu, siis on see igal juhul ebaselge. Käesoleval juhul väljub asjaolude tuvastamine ja õiguslike hinnangute andmine ning tõendite igakülgne hindamine pankrotiavalduse menetlemise raamidest ja peab toimuma hagimenetluses.
3. Võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgniku vara katab võlgniku kohustused. Võlgnikul on piisavad rahavood, et katta jooksvad kohustused. Ajutise halduri aruanne
4. Maakohus nimetas 22.10.2021 määrusega võlgnikule ajutiseks halduriks Martin Krupi.
5. Ajutine haldur esitas 12.11.2021 kohtule aruande. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 88 694,47 eurot (võlgnevused ei ole muutunud sissenõutavaks), avaldaja nõudega kokku aga summas 173 309,27 eurot. Vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid ja kohustusi on võlgnikul orienteeruvalt 100 000 eurot. Võlgniku omakapital moodustab 168 517,07 eurot ning tema rahavoog on positiivne. Juhul, kui avaldaja nõue on olemas, siis on tegemist võlgniku maksejõuetusega, mis ei ole ajutine ja tuleb välja kuulutada võlgniku maksejõuetus. Kui avaldajal nõuet ei ole või see ei ole nii suur, siis esineb alus pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks. Maakohtu määrus
6. Harju Maakohus jättis 26.11.2021 määrusega avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata, vabastas ajutise pankrotihalduri oma kohustustest ja määras ajutise halduri tasuks 2052 eurot, millest 1500 eurot kuulub hüvitamisele deposiidi arvelt ja ülejäänud tasu jäeti avaldaja kanda. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt välja menetluskulud 4195 eurot, millele lisandub käibemaks 839 eurot, kokku 5034 eurot, ja viivise.
7. Maakohus asus seisukohale, et ajutise halduri aruandega on tõendatud, et võlgnik suudab oma kohustusi täita. Võlgniku majanduslik olukord ei vasta

§ 1lg 2 ja 3 sätestatule.

Võlgniku vara katab tema kohustused. Samuti on võlgnik võimeline teenima positiivset rahavoogu ja rahuldama ajatatud nõudeid. Võlgniku kohustused moodustavad vähemalt 88 694,47 eurot, koos avaldaja nõudega 173 309,27 eurot. Võlgnik omab vara orienteeruvalt 215 957,54 euro ulatuses, võlgnik teenib kasumit, nt perioodil 01.01.2021 – 22.10.2021 summas 10 029,90 eurot. Võlgniku omakapital moodustab 168 517, 07 eurot ja võlgniku rahavoog on positiivne. Võlgnik annab tööd 11 töötajale ning Maksu-ja Tolliameti 4 väljastatud maksuandmete tõend kinnitab, et perioodil 08.2020-07.2021 on võlgnik välja maksnud brutotöötasusid summas 235 401,61 eurot, tasudes seejuures nendelt summadelt kõik maksud. 18.

§ 10

lg 3 esimese lause järgi võib

§ 10

lg 2 p 1 alusel esitada pankrotiavalduse üksnes see võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks, tõendades mh nõude täitmise tähtaja (

§ 10lg 4).

Ajutise halduri aruanne kinnitab, et võlgnikul ei ole sissenõutavaks muutunud võlgnevusi. Avaldaja nõude summas 84 614,80 eurot üle toimub vaidlus.

1. Võlgnik esitas 15.11.2011 kokkuvõtte menetluse jooksul esitatud vastuväidetest ja tõenditest. Kohus asus seisukohale, et võlgniku vastuväidetest lähtuvalt tuleb üürilepingust tulenev vaidlus nõude olemasolu ja õigusliku aluse üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (RKTKm 3-2-1-17-02, p 10). Antud juhul on võlgniku vastuväited piisavad selleks, et kahelda avaldaja nõude selguses.
2. Kohus on tuvastanud, sh ajutise halduri aruandega, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgniku majanduslik olukord ei vasta

§ 1

lg 2 ja 3 sätestatule, siis jättis kohus

§ 31

lg 2 alusel võlgniku pankroti väljakuulutamata ning pankrotiavalduse

§ 27lg 5 kohaselt rahuldamata.

1. Ajutise halduri tasu jääb võlausaldaja kanda. Ajutine haldur kulutas ülesannete täitmiseks 19 tundi, mis on maakohtu hinnangul põhjendatud. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2052 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuulub väljamõistmisele avaldajalt. Sellest summast 1500 eurot tuleb välja mõista avaldaja poolt 24.08.2021 kohtu deposiiti tasutud summast.
2. Võlgniku esindajakulud on põhjendatud 4195 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks summas 839 eurot, kokku 5034 eurot.
3. Maakohus tegi 02.12.2021 täiendava määruse, mille kohaselt avaldajalt välja mõistetud menetluskulud summas 5034 eurot määratakse võlgniku kasuks. Määruskaebus
4. Maakohtu määrusele esitas 13.12.2021 määruskaebuse avaldaja, kes palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega kuulutada välja võlgniku pankrot. Menetluskulud palub avaldaja jätta võlgniku kanda.
5. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ekslikult toonud välja, et ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik omab vara orienteeruvalt summas 215 957,54 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku vara maksimaalselt 100 000 eurot (Teatri Väljak 3 asuva käitise müügihind tervikvarana). Ajutine haldur on andnud 11.12.2021 seisuga avaldajale teada, et see on hinnang toimivale ettevõttele. Kui pankroti väljakuulutamise järel võlgniku tegevus lõpeb ja tema vara müüakse eraldi esemetena, siis võib poe- ja köögisisustuse ja muu inventari väärtus olla vahemikus 15 000-25 000 eurot. See ei kata aga võlgniku kohustusi. Ajutise halduri aruandest tuleneb, et võlgnikul on kohustusi kuni 173 309,27 eurot, millele lisanduvad viivisenõuded. Avaldaja nõue on selge ja võib ka suureneda, kui 5 võlgnik ei tagastada avaldajale 50 000 euro väärtuses poe/bistroo sisustust. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik teeninud 01.01.2021 – 22.10.2021 kasumit umbes 1000 eurot kuus. Kasumiaruandest ei tulene, et kulude hulka oleks arvestatud ka makseid olemasolevatele võlausaldajatele, mis tähendab, et neid tehakse kasumi arvelt. Võlgnik on oma bilansis kajastanud vara valesti, st ta on oma varana kajastanud ka avaldajale kuuluvat vara summas 50 000 eurot. Avaldaja hinnangul ületavad võlgniku kohustused igal juhul oluliselt varade väärtust.
6. Avaldaja hinnangul on võlgniku vara väärtus ka käitisena müües oluliselt madalam kui 100 000 eurot, kuna ajutine haldur pole arvestanud, et vähemalt pool võlgniku bilansis kajastatud Teatri 3 Väljak varast ei kuulu võlgnikule. Võlgnik on talle kuuluva vara kohta suutnud esitada tõendeid maksimaalselt 20 000 euro väärtuses. Võlgniku vara käitisena müües laekuks sellest maksimaalselt 50 000 eurot. Mittetöötava ettevõtte vara müües ei laekuks selle müügist avaldaja hinnangul rohkem kui 5000 – 10 000 eurot. Võlgnik ei teeni ka piisavalt kasumit, et tuleviku kasumi arvelt võlausaldajate nõudeid vähehaaval rahuldada. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ka ajutine haldur on aruandes leidnud, et kui avaldaja nõue on olemas, siis on tegemist võlgniku maksejõuetusega, mis ei ole ajutine. Menetluse edasine käik
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
8. Võlgnik palus jätta määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldajal puudub kaebeõigus.
9. Ajutine haldur leidis, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu põhjendused
10. TsMS § 448 lg 5 sätestab, et täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. Vastavalt TsMS § 463 lg-le 2 kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 26.11.2021 määrus (täiendatud 02.12.2021 määrusega) tuleb tühistada osas, milles avaldajalt mõisteti võlgniku kasuks välja menetluskulud 4195 eurot ületavas osas, samuti 4195 eurot ületatavatelt menetluskuludelt arvestatava viivise osas. Muus osas tuleb määrus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
12. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Sellest tulenevalt võtab kolleegium vastu avaldaja poolt määruskaebusele ja võlgniku poolt määruskaebuse vastusele lisatud tõendid. 33.

§ 31

lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. 6

1. Juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse võlausaldaja nõude tõendatust ja selgust ajutise halduri määramisel, mitte pankroti väljakuulutamise üle otsustamisel. Samas ei ole võlausaldaja nõude olemasolu ning selle kuuluvus ja selgus pankroti väljakuulutamise üle otsustamisel tähtsusetud. Kui võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse ning võlgnik vaidleb nõudele vastu, peab kohus hindama võlgniku maksejõulisust vaidlusaluse nõudeta (vt Riigikohtu
2. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-16, p 13).
3. Arvestades, et võlgnik on vaielnud avaldaja nõudele vastu, siis tuleb võlgniku maksejõulisust hinnata ilma avaldaja nõudeta. Ajutine haldur on 12.11.2021 aruandes arvamusel, et kui kohus leiab, et avaldajal ei ole nõuet või see ei ole nii suur kui avaldaja väidab, siis esineb alus avaldaja pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku poolt esitatud varade ja kohustuste nimekirja kohaselt võlgnikul vara 22.10.2021 seisuga 325 994,04 eurot. Bilansi kohaselt oli võlgnikul vara 22.10.2021 seisuga 286 941,98 eurot. Ajutine halduri hindas võlgniku reaalse vara väärtuseks 100 00 eurot, milleks on Teatri Väljak 3 asuva käitise väärtus selle müümisel tervikvarana. Ajutine haldur on 11.12.2021 e-kirjas avaldaja esindajale selgitanud, et ta andis hinnangul toimivale käitisele. Võlgniku tegevuse lõppemise ja vara müügi korral eraldi võib poe- ja köögisisustuse ning muu inventari väärtus olla 15 000 – 25 000 eurot. Ühtlasi märkis ajutine haldur, et võlgniku maksuvõlgnevus ja võlgnevus Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ees on võrreldes aruande koostamise aja seisuga vähenenud.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud võlgniku vara väärtuse hindamisel lähtuda käitise väärtusest toimiva ettevõttena, mitte poe- ja köögisisustuse ning muu inventari väärtusest hüpoteetilises olukorras, kui see müüdaks eraldi pärast tegevuse lõppemist. Avaldaja leiab, et ajutine haldur on hinnanud võlgniku vara ebaõigesti, kuna on võlgniku varana käsitlenud avaldajale kuuluvat ja Teatri Väljak 3 asuvat vara summas 50 000 eurot. Võlgnik on seisukohal, et avaldaja viidatud vara kuulub temale. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei ole tõendanud, et temale väidetavalt kuuluva vara väärtus on 50 000 eurot. Ajutine haldur ei ole lähtunud vara bilansilisest väärtusest, vaid hinnanud kogu käitise väärtust tervikuna. Samuti ei ole kolleegiumi hinnangul pankroti väljakuulutamise menetluses võimalik lahendada sisulist vaidlust vallasasjade omandiõiguse üle. Kohus lähtub pankrotiasja lahendamisel AÕS § 90 lg-s 1 sätestatud eeldusest, et vallasjasja valdaja (antud juhul võlgnik) on asja omanik.
5. Eeltoodust tulenevalt lähtub ringkonnakohus ajutise halduri poolt aruandes märgitust, et võlgniku vara väärtuseks on orienteeruvalt 100 000 eurot. Avaldaja nõudeid arvestamata on võlgnikul kohustusi ajutise halduri aruande kohaselt 88 694,47 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku omakapital 168 517,07 eurot ja tema rahavoog on positiivne. Seega ei saa võlgniku pidada püsivalt maksejõuetuks ning maakohus jättis lõppjärelduses põhjendatult pankrotiavalduse rahuldamata.
6. Ajutise halduri tasu suuruse ja selle väljamõistmise osas ei ole avaldaja määruskaebuses konkreetseid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda ajutise halduri tasu suuruse osas maakohtust erinevale seisukohale.
7. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt võlgniku kasuks välja 4195 eurot, millele lisandub käibemaks 839 eurot, kokku 5034 eurot. Kolleegiumi hinnangul mõistis maakohus menetluskulud alusetult välja koos käibemaksuga. Võlgnik ei 7 ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, vaid ilma käibemaksuta. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles avaldajalt mõisteti välja menetluskulud 4195 eurot ületavas osas, samuti 4195 eurot ületatavatelt menetluskuludelt arvestatava viivise osas. Muus osas ei ole alust menetluskulude suurust vähendada.
8. Tulenevalt TsMS § 171 lg 1 jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda, v.a menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud kulud, mis jäävad avaldaja ja võlgniku endi kanda (TsMS § 178 lg 4).
9. Võlgnik palus avaldajalt välja mõista esindajakulud summas 1037,50 eurot (käibemaksuta) 6,45 töötunni eest. Teenust on osutatud tunnihindadega 150 eurot ja 220 eurot. Lisaks palus võlgnik välja mõista viivise menetluskuludelt. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks esindajakulu 0,6 tunni ulatuses (tunnihinnaga 220 eurot) vastuväite koostamisele määruskaebuse menetlusse võtmisele. Sama dokumendi koostamisele on esindaja kulutanud 0,5 tundi (tunnihinnaga 150 eurot) ning arvestades dokumendi sisu ja mahtu, tuleb seda lugeda piisavaks. Samuti, lähtudes dokumendi sisust ja mahust, tuleb määruskaebuse vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks lugeda 4,5 tunni asemel 4 tundi. Muus osas on menetluskulude nimekiri (4,95 tundi tunnihinnaga 150 eurot ja 0,4 tundi tunnihinnaga 220 eurot) põhjendatud. Seega tuleb avaldajalt välja mõista menetluskulud 830,50 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
10. Võlgnik leidis, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna pankrotiseadusest ei tulene võlausaldajale pankrotiavalduse rahuldamata jätmise määruse peale määruskaebuse esitamise õigust. Ringkonnakohus ei nõustu, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

§ 5

lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse käesolevas seaduses sätestatud juhtudel. Kuigi pankrotiseadusest ei tulene võlausaldajale sõnaselget määruskaebuse esitamise õigust määrusele, millega maakohus jätab pankrotiavalduse rahuldamata, on ringkonnakohtu hinnangul võimalik see analoogia korras tuletada

§-st 32, mis võimaldab ühekordse kaebeõiguse pankrotimääruse peale. Pankrotiavalduse rahuldamata jätmise määruse peale ringkonnakohtule määruskaebuse esitamise õigust on ringkonnakohus tunnustanud korduvalt (nt tsiviilasjades nr 2-19-10923 ja nr 2-21-3458) Küll aga ei tulene pankrotiseadusest võimalust esitada Riigikohtule kaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega jäeti muutmata maakohtu määrus pankroti välja kuulutamata jätmise kohta (

§ 5lg 2).

Samuti ei saa ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebust ajutise halduri tasu osas (

§ 23

lg 7, § 5 lg 2) ja menetluskulude jaotuse osas (

§ 150lg 5, § 5 lg 2). Ringkonnakohtu määrus on kaevatav üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas Ts

MS § 178 lg 2 alusel (vt ka Riigikohtu 10.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2313, p 11). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 8