Tsiviilasi nr 2-21-5474 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 06. mai 2022. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-5474 Tsiviilasi Ixx

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta Ixxxxx Hxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Ixxxxx Hxxxxx (ik xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx küla xxxxxx vald xxxxxxxx; e-post:xxxxxxxxxxxxxxxxx@gmail.com) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul (Ixxxxx Hxxxxx) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. aprillil).
4. Ixxxxx Hxxxxx esitada kord kuue

§ 173

): 2 Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 10. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. 11. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 12. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 15.04.
2. a määrusega välja Ixxxxx Hxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. 11.05.
3. a toimus Ixxxxx Hxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate esimene üldkoosolek. Võlausaldajad olid

§ 93lg 1 järgi kohustatud esitama oma nõuded haldurile hiljemalt 15.06.2021.

1. Pankrotihaldur esitas 05.08.2021 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärkude ja jaotiste määramiseks. 10.09.
2. a määrusega kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja. 3
3. 10.03.
4. a esitas pankrotihaldur Tiia Kalaus kohtule kinnitamiseks lõpparuande, palus määrata pankrotihalduri tasu, lõpetada pankrotimenetlus koos pankrotihalduri vabastamisega kohustustest ning lahendada võlgniku avaldus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
5. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 04.03.
6. a avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda Ixxxxx Hxxxx (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta, andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 1, p 4) 5.

Materiaalne põhi- ja käibevara: 5.

1. Võlgnikule kuulus: - Korteriomand (registriosa nr 1172641), 923/31580 mõttelist osa ja eriomandi ese eluruum nrxx, mille üldpind on 46,20 m2, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxalevik, xxxx vald. Korteriomand võõrandati võlausaldajate üldkoosoleku 10.06.2021.a. otsuse alusel hinnaga 14 000,00 eurot. - Korteriomand (registriosa nr 2342039), 391/3556 mõttelist osa ja eriomandi ese eluruum nr xx mille üldpind on 39,10 m2, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvald. Korteriomand võõrandati enampakkumisel hinnaga 1 200,00 eurot. - sõiduauto OPEL Astra Caravan (v.l. 1998), reg.märk xxxxxx. Võlgnik esitas haldurile avalduse, mille kohaselt palus jätta pankrotimenetluses sõiduki võõrandamata. Võlgnik töötab oma elukohast kaugel ning sõiduk on ainuke võimalik liiklusvahend tööle käimiseks. Halduri hinnangul võiks sõiduki väärtus võõrandamisel olla ca 500 eurot. Kuna võlgnik on pankrotimenetluse ajal saanud jooksvalt töist tulu, siis on vajalik jätta talle ka edaspidiseks võimalus tulu teenimiseks. Seega, haldur on seisukohal, et võlgnikule kuuluv sõiduk edasise tulu teenimise võimaluse vahendina, jätta pankrotimenetluses võõrandamata. Registris võlgniku nimel olevad sõidukid: Romet-Motors Z-XT50, VW Golf ja BMW 523 ei ole säilinud, haldur ei ole nende olemasolu tuvastanud. Sõiduki taustakontrolli andmetel ei ole nimetatud sõidukid enne pankroti väljakuulutamist kahekolme aasta jooksul olnud aktiivses liikluses, puudub ülevaatus ja kindlustus. 5.
2. Muu laekumine: 5.2.
3. Võlgnikule laekunud tulude arvelt on haldur teostanud rahaliste vahendite arestimist summas 734,00 eurot; 5.2.
4. Võlgnik võõrandas talle kuuluvad kohustusliku pensionikonto osakud, mille tulem on kantud pankrotivarasse summas 10 343,84 eurot. Laekumine pankrotivarasse seisuga 3.03.2022.a. 26 277,84 (kakskümmend kuus tuhat kakssada seitsekümmend seitse eurot) ja 84 senti. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta ja halduri tehtud vajalikud kulud (

§ 162lg 2 p 2, p 9) 6.

Väljamaksed vastavalt

§ 146lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad; 7.

Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud 8. Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 3 (massikohustused) – 189,10 eurot 4 Korteriomandi xxxxxxxxxxxxx halduskulud (aprill, mai, juuni 2021) – 189,10 eurot 9. Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – puuduvad Pankrot kuulutati välja ilma ajutist haldurit eelnevalt määramata. Võlausaldajate esimesele üldkoosolekule esitas haldur taotluse halduritasu määramiseks toimingutasuna. 10.12.2021 toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus päevakorras oli pankrotihalduri tasu ja kulude kalkulatsiooni muutmine

§ 661lg 2 kohaselt.

Haldur teatas, et loobub toimingutasuna halduritasu määramisest ning soovib halduritasu määramist vastavalt

§ 651lõikele 1.

Üldkoosoleku protokolli edastas haldur kohtule 10.12.2021.a. Lähtudes eeltoodust, esitab haldur

§ 651

lg 1 alusel prognoositava halduritasu pankrotivara suuruselt: Halduritasu arvestuse aluseks olev pankrotivara suurus (14000+1200+734) 15 934 eurot, millelt halduritasu alammäär on 3 093 eurot, lisandub 13,3% (15934 – 12801=3133) summas 416,69 eurot, summas 3 509,69 eurot (lisandub käibemaks), KOKKU 4 211,63 eurot. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3)

§ 154

lg 2 kohaselt maksab haldur jaotised vastavalt kohtu poolt kinnitatud võlausaldajate nimekirjale. Kuna võlausaldajate nimekirjas on esitatud ainult tunnustatud nõuded ning pole arvestatud pankrotimenetluse kuludega, siis seoses pandipidaja kohustusega kanda menetluskulusid seaduses sätestatud korras, muudab haldur lõpparuandega võlausaldajate nimekirjas toodud jaotised. 10. I järgu võlausaldajale on teostatud väljamakse summas 1080,96 eurot. I järgus esitas nõude vastavalt seadusele xxxxxxxxxxx KÜ summas 1201,10 eurot. Rohkem nõuded I järgus ei esitatud. Pandiesemeks oli korteriomand xxxxxxxxxxxxx. Vastavalt

§ 153

lg 2 kohaselt on pandipidaja kohustatud kandma

§ 146

lõikes 1 nimetatud kulutusi, kuid mitte enam kui 1/10 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Kuna pandieseme müügist laekus rahalisi vahendeid enam kui pandipidaja nõue, siis tuginedes Riigikohtu 4.11.2015 lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-34-15, tuleb teha alljärgnevad arvutused: Pandieseme müügist laekus: 14 000 eurot; Kogu pankrotivara müügist laekus: 26 277,84 eurot; Suhe pandieseme müügist kogu pankrotivara müügist laekunud summalt on:14000/26277,84= 53%; Pankrotimenetluse kogukulu (s.h. prognoositav halduritasu) on 4 405,29 eurot, millest 53% moodustab 2 334,80 eurot. Kuna nimetatud summa moodustab enam kui pandipidaja nõue, siis pole antud proportsiooni võimalik rakendada. Ka pandieseme müügist 10% rakendamine arvestades pandipidaja nõude suurust pole õiglane. Haldur peab mõistlikuks, et pandipidaja kannab pankrotimenetluse kulusid 2,73% ulatuses kogukuludest, s.t. 4400,70*0,0273=120,14 eurot. Seega, pandipidaja kannab I järgu nõudest kulusid summas 120,14 eurot ning see summa lisandub

§ 153

lg 4 alusel

§ 153lõikes 1 punktis 2 nimetatud nõuetele.

5

1. II järgu võlausaldajatele on teostatud jaotiste väljamakseid summas 20 795,00 eurot, mis jaguneb võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Jrk nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ (rk 12438291) OK Incure OÜ (rk 11542046) PlusPlus Capital AS (rk 11919806) PlusPlus Capital AS (rk 11919806) Holm Bank AS (rk 14080830) Credit.ee OÜ (rk 11898079) Renovum OÜ (rk 14042462) Telia Eesti AS (rk 10234957) Bondora AS (rk 11483929) Korteriühistu xxxxxxxxxxxxxxx (rk 80081113) Aktiva Finants OÜ (rk 10746479) Aktiva Finants OÜ (rk 10746479) BB Finance nõude loovutus KÜ xxxxxxxxxxxxxxx (kulud) Tunnustatud Jaotis Väljamaks nõue (EUR) % (EUR) 713,66 0,80 165,93 16 555,67 18,51 3 849,36 10 017,36 11,20 2 329,13 15 512,75 17,35 3 606,87 3 501,35 3,91 814,10 1 659,69 1,86 385,89 1 682,57 1,88 391,21 3 051,64 3,41 709,54 6 131,41 6,86 1 425,61 486,00 0,54 113,00 26 612,08 29,76 6 187,57 3 392,75 3,79 788,85 120,14 0,13 89 437,07 100,00 27,93 20 795,00
2. III järgus väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 4) 13.

Pandiesemena on aruandes käsitletud korteriomandit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alevikus. Nimetatud varal puudusid kinnistusraamatusse kantud hüpoteegid, kuid nõude esitas pankrotimenetluses xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Korteriühistu, kellel oli nõude esitamisel seadusest tulenev pandiõigus. Seega, pandiesemest laekus 14 000 eurot. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 14.

Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saada olevad rahalised vahendid on pankrotipessa laekunud. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162lg 2 p 6) 15.

Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. 16. Võlgniku pangakontodele oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 17.

I rahuldamisjärgus on võlausaldaja nõuet rahuldatud vastavalt seadusele ning pandipidaja poolt kantud menetluskulusid ei saa nimetada rahuldamata jaotiseks. Seega, I järgus rahuldamata nõuded puuduvad.

1. II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad 68 642,07 € ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Jrk nr 1 2 Võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ 12438291) OK Incure OÜ 11542046) (rk Tunnustatud nõue (EUR) 713,66 Jaotis % 0,80 Väljamaks (EUR) 165,93 Saamata jaotis (EUR) 547,73 Võlausaldajate andmed konto nr/viitenumber EE492200221057039340 (rk 16 555,67 18,51 3 849,36 12 706,31 EE452200221066697508 6 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 PlusPlus Capital AS (rk 11919806) PlusPlus Capital AS (rk 11919806) Holm Bank AS (rk 14080830) Credit.ee OÜ (rk 11898079) Renovum OÜ (rk 14042462) Telia Eesti AS (rk 10234957) Bondora AS (rk 11483929) Korteriühistu xxxxxxxxxxxxxxxx(rk 80081113) Aktiva Finants OÜ (rk 10746479) 10 017,36 11,20 2 329,13 7 688,23 EE082200221053320710 24881917 EE082200221053320710 24881917 EE087700771000802113 0064809085 EE167700771003792770 394081557194 EE377700771002004100 15 512,75 17,34 3 606,87 11 905,88 3 501,35 3,91 814,10 2 687,25 1 659,69 1,86 385,89 1 273,80 1 682,57 1,88 391,21 1 291,36 3 051,64 3,41 709,54 2 342,10 6 131,41 486,00 6,86 0,54 1 425,61 113,00 4 705,80 373,00 26 612,08 29,76 6 187,57 20 424,51 saaja: Julianus Inkasso EE147700771000526428 Aktiva Finants OÜ (rk 10746479) BB Finance nõude loovutus KÜ xxxxxxxxxxxxxxx (kulud) 3 392,75 3,79 788,85 2 603,90 saaja: Julianus Inkasso EE147700771000526428 120,14 0,13 27,93 92,21 EE731010402020111004 89 437,07 100,00 20 795,00 68 642,07 EE632200221001126348 99101336449203 EE937700771004427510 EE731010402020111004
2. III järgus tunnustatud nõuded ja saamata jaotised puuduvad. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 20.

Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 9) 21.

Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused on kirjeldatud aruande punktis 2 ja lisatud lõpparuandele. 22. Lõpparuande kinnitamisel kuulub kinnitamisele pankrotihalduri tasu.

§ 651

lg 1 alusel prognoositav halduritasu pankrotivara suuruselt: Halduritasu arvestuse aluseks olev pankrotivara suurus (14000+1200+734) 15 934 eurot, millelt halduritasu alammäär on 3 093 eurot, lisandub 13,3% (15934 – 12801=3133) summas 416,69 eurot, summas 3 509,69 eurot (lisandub käibemaks), KOKKU 4 211,63 eurot. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163lg 5) 23.

Ixxxxx Hxxxxpankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku ja tema eksabikaasa poolt võetud kiirlaenusummad, millede tagastamiseks juba nende võtmisel tegelikult puudusid reaalsed võimalused töise tulu arvelt. Tegemist oli noorte inimeste poolt võetud ülejõu käivate rahaliste kohustustega. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu

mõttes. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Nimetatud menetluse algatamise otsustab kohus. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 24.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. 7 25.

§ 162

lõike 2 kohaselt märgitakse lõpparuandes: 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta; 2) andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta; 3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa; 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta; 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta; 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel; 7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud; 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada; 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused; 10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. 26.

§ 153

lg 2 kohaselt pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtega pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui ühe kümnendiku ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Lisaks võib haldur pandieseme müügist saadud raha arvel hüvitada kõik selle pandieseme haldamise ja müügiga seotud otsesed kulud. 27.

§ 153

lg 4 kohaselt ulatuses, milles pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, rahuldatakse see koos käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nõuetega. See ei kehti juhul, kui pankrotivõlgnik on pantinud oma vara kolmanda isiku võla tagamiseks.

1. Ixxxxx Hxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses laekus pandieseme müügist rohkem kui oli pandipidaja nõude. Pandipidaja nõue oli 1201,10 eurot ja pandieseme müügist laekus 14 000 eurot. Riigikohus on 04.11.
2. a lahendi nr 3-2-1-34-15 punktides 18 kuni 23 käsitlenud

§ 153lg 2 kohaldamist.

Muuhulgas on Riigikohtu seisukoht: „Kui pandieseme müügist saadakse vähem, kui on pandiga tagatud nõude suurus, siis on

§ 153lg-s 2 märgitud „ulatus“ võrdne müügitulemiga.

Kui pandieseme müügist saadakse rohkem, kui on pandiga tagatud nõude suurus, siis on eelnimetatud „ulatus“ piiratud nõude suurusega.“ 29. Riigikohus on viidatud lahendis andnud konkreetsed juhised

§ 153lg 2 ja § 153 lg 4 kohaldamiseks.

Riigikohtu seisukohti arvestavad arvutused Ixxxxx Hxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses on järgmised.

§ 153

lg 2 nimetatud pandieseme müügist saadu ja pankrotivara müügist laekunud raha kogusumma suhte kindlaks tegemiseks tuleb teha tehe: 1201,10 (pandipidaja nõue)/26277,84 (kõik laekumised)=0,0457 ehk 4,57%. 4,57% kogukuludest summas 4405,29 eurot 201,32 eurot. Tulenevalt viidatud Riigikohtu lahendi punktist 20 ja

§ 153

lõikest 2, kui

§ 153

lg 2 järgi arvutatav osa

§ 146

lõikes 1 märgitud väljamaksetest ületab 10% sellest müügitulemi osast, siis on mahaarvamine piiratud 10%-ga. See tähendab, et kui ei esine

§ 153

lõike 2 viimases lauses toodud erandit, on pandipidaja mahaarvamine piiratud 10%-ga olenevalt asjaoludest kas müügitulemist või nõude suurusest. Kontrollime 10% reeglit. 10%*1201,10=120,11 eurot ehk maksimum, mille osas pandipidaja peab kulusid kandma ehk mis liigub nõudena II järku. Haldur on pandipidaja nõude asemel teinud arvutused pandieseme müügist laekunud summaga 14 000 eurot. Ja sel juhul on protsendiks 53% ja kantavate kulude suuruseks 2334,80 eurot, mis on tõepoolest suurem kui pandipidaja nõue ise. Haldur on lõpparuandes märkinud, et ta peab mõistlikuks, et Ixxxxx Hxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses kannab pandipidaja pankrotimenetluse kulusid 2,73% ulatuses kogukuludest, s.t. 4400*2,73%=120,14 eurot. Kohtule ei nähtu lõpparuandest, kuidas on haldur nimetatud protsendi arvutanud. Riigikohtu seisukohti arvestava arvutuse ja halduri arvutuse vahe on kõigest 3 senti ja see vahe ei mõjuta II rahuldamisjärgu nõuete jaotisi ega väljamakseid. Kohus täpsustas, et pankrotihaldur on pandipidajale teinud väljamakse summas 1080,99 eurot (mitte 1080,96 eurot nagu on märgitud lõpparuandes). Kohus märgib võlausaldaja KÜ xxxxxxxxxxxxxxx II rahuldamisjärgu nõude suuruseks 120,11 eurot ja saamata jäänud nõude suuruseks 92,18 eurot. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et 8 pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 30. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

31.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Margo Normann vabastada pankrotihalduri kohustusest Ixxxxx Hxxxxpankrotimenetluses. 32.

§ 65lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 33.

§ 65

lg 2 järgi halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

1. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-71-11 leidnud, et kohtul on kohustus kontrollida taotletava tasu vastavust seadusele ja halduri tööpanusele.
2. Pankrotivarasse on laekunud lõpparuande koostamise ajaks 15 934 eurot. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 3509,69 eurot, millele lisandub käibemaks summas 701,94 eurot, kokku seega 4211,63 eurot. Pankrotihalduri tasule lisandub käibemaks, sest haldur taotleb tasu välja maksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb. Pankrotihaldur palub määrata tasu lähtuvalt pankrotivara suurusest.
3. Pankrotiseaduse § 651 lõike 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 12 801 kuni 32 000 eurot 3093 eurot pluss 13,3% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt: 3093 + (15 934 – 12 801)*13,3% = 3509,69 eurot.
4. Pankrotihaldur on taotlenud tasu maksmist alammääras. Arvestades pankrotihalduri töö mahtu, kutseoskust, pankrotimenetluse tulemuslikkust ning pankrotihalduri taotlust tuleb pankrotihalduri tasuks määrata 4211,63 eurot, sh käibemaks. Halduri tasu maksta pankrotivarast OÜ-le Civilex, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 38.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. 12.05.
2. a esitas võlgnik Ixxxxx Hxxx kohtule avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduses sisaldasid ka kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi, palus kohus võlgnikul avaldust täiendada. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 11.05.2021. a. 40.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 41. Kohus leiab, et avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused, kuid võlgnik ei ole esitanud kohustustest vabastamise avaldust

§ 170lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.

Võlgniku avaldus on esitatud päev pärast võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul selgitas kohus võlgniku võimalust esitada avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuivõrd koos pankrotiavaldusega võlgnik nimetatud avaldust ei esitatud. Võlgnik esitas pärast sellekohase teabe saamist viivituseta avalduse. Kohus leiab, et avalduse esitamise tähtaeg tuleb ennistada ja lugeda, et võlgniku avaldus 9 on esitatud tähtaegselt.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 42.

§ 174

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt

§ 176

lg 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (

§ 2II lause). Võlausaldajad ei ole Ixxxxxx

Hxxx kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Ixxxxx Hxxx kohustustest vabastamise menetluse. 43.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

44.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

1. Võlgnik on 07.03.
2. a andnud nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi Võlausaldajad on nõustunud, et Ixxxxx Hxxx ise täidab võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning xxxxxx Hxxxxx ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab Ixxxxx Hxxxxxxesitama iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Ixxxxx Hxxxxxtööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Ixxxxx Hxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Ixxxxx Hxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. Ixxxxx Hxxxxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
3. aprillil, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. 10
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
5. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 51.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 52.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 53.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 54.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 55.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 56.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 11