Obsah (7)

§ 62§ 112§ 110§ 251§ 249§ 77§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-841 Määruse kuupäev 25. aprill 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 11. aprilli 2022. a käs

) § 249 lõike 3 tähenduses selleks, et vangid, sh taotleja, täidaks vangistuse kandmise reegleid ja alluks korraldustele. Lisaks on asjas olemas kaalukas avalik huvi selleks, et distsipliinirikkumisi toime pannud isik ei jääks karistuseta ainuüksi seetõttu, et ta on suvatsenud oma karistuse kohustusliku kohtueelse menetluse korras vaidlustada ja esitada ka esialgse õiguskaitse taotluse selle täitmise peatamiseks. VangS § 65 lõige 6 näeb nimelt ette, et karistust ei saa enam täita, kui seda pole kaheksa kuu jooksul selle määramisest täitmisele pööratud. Vaide- ja kohtumenetlusele kuluvat aega arvestades on nimetatud tähtaeg kohtulahendi jõustumise ajaks suure tõenäosusega juba möödunud. Karistuste täideviimise korral pole küll võimalik seda enam tagasi täita, kuid 2 3-22-841 halduskohtupraktikas juba ammu juurdunud seisukohtadest lähtuvalt on taotlejal vastava käskkirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral võimalik taotleda talle alusetu karistuse läbi tekkinud kahju hüvitamist. Viru Vangla on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlusest ei tulene asjaolusid, mis tingiksid taotluse rahuldamise, ja seetõttu palub, arvestades esitatud selgitusi, jätta taotlus rahuldamata.

2. aprilli
3. a kohtunõudega palus kohus Viru Vanglal teatada, millal taotlejale Viru Vangla
4. aprilli
5. a käskkirjaga nr 6-3/313-1 määratud distsiplinaarkaristused eelduslikult täitmisele pööratakse ning kas taotleja on vanglas tööga hõivatud ning kas tal on lähiajal ees planeeritud kokkusaamisi, mida käskkirja täitmisele pööramine võib mõjutada. Kohus palus esitada ka seisukoht ja tõendid taotleja füüsilisest tervisest tuleneva võimekuse kohta viibida kartseris ning taotleja tervisekaardi väljavõte alates
6. a jaanuari algusest.
7. Vangla teatas
8. aprilli
9. a vastuses kohtunõudele, et taotleja on Viru Vangla käskkirjaga määratud tööle majandustöödele ning lähiajal ei ole tal ees planeeritud kokkusaamisi, mida vaidlusaluse käskkirja täitmisele pööramine võib mõjutada. Vangla edastas taotleja tervisekaardi väljavõtte alates jaanuarist 2022 ning distsiplinaarkaristuste väljavõtte. KOHTU SEISUKOHT
10. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasuda riigilõiv 20 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Taotluse lahendamiseks võtab kohus

§ 62

lõike 2 alusel haldusasja materjalide juurde taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku

1. detsember 2021 kuni
2. aprill 2022 kohta, s.o menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et taotlejale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (

§ 112lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja

§ 110

lõike 1 punkti 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

1. Taotleja eesmärk on vältida talle
2. aprilli
3. a käskkirjaga nr 6-3/313-1 määratud kartserikaristuse täitmisele pööramist. Selle eesmärgi saavutamiseks on kohane taotleda Viru Vangla
4. aprilli
5. a käskkirja nr 6-3/313-1 täitmise peatamist (

§ 251lõike 1 punkt 1).

Samuti taotleb taotleja esialgse õiguskaitse korras kohustada Viru Vanglat tagama talle tõlk haldusmenetlustes, mis on algatatud ettekannete nr 3-22-2573, nr 3-22-2791, nr 3-22-2824, nr 3-22-2842, nr 3-22-2901, nr 3-22-2934 ja nr 3-22-2941 alusel (

§ 251lõike 1 punkt 3).

9. Kohus leiab, et taotlus ei ole lubatav osas, milles taotleja taotleb haldusmenetlustes tõlgi kaasamist.

§ 249

lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada taotluse pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Taotleja osutab, et on esitanud vanglale

1. aprillil 2022 vaide seoses distsiplinaarmenetlustega, mis on algatatud ettekannete nr 3-22-2573, nr 3-22-2791, nr 3-22-2824, nr 3-22-2842, nr 3-22-2901, nr 3-22-2934 ja nr 3-22-2941 alusel. Viru Vangla on edastanud kohtule taotleja poolt
2. aprillil 2022 vanglale esitatud võõrkeelse pöördumise. Pöördumine on pealkirjastatud vaidena ning taotleja palub selles vanglal anda talle tõlk, kuna ta ei oska eesti keel. Taotleja 3 3-22-841 tugineb pöördumises haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lõikele 2 ja § 21 lõikele 1 ning keeleseaduse § 12 lõikele 1 ja § 9 lõigetele 1 ja 3 ning osutab ettekannetele nr 3-22-2573, nr 3-22-2791, nr 3-22-2824, nr 3-22-2842, nr 3-22-2901, nr 3-22-2934 ja nr 3-22-
3. Kohtu hinnangul ei saa
4. aprillil 2022 esitatud pöördumisega lugeda antud esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seoses vaidemenetlust alustatuks. Kohus on seisukohal, et taotleja
5. aprilli
6. a pöördumist vanglale ei saa pidada vaideks. Vanglal ei ole kohustust omal algatusel kaasata menetlusse tõlki, vaid HMS § 21 lõike 1 kohaselt toimub tõlgi kaasamine üksnes siis, kui menetlusosaline on seda eelnevalt taotlenud. Taotleja
7. aprilli
8. a pöördumist tuleb kohtu hinnangul käsitada HMS § 21 lõikes 1 nimetatud taotlusena. Kui vangla keeldub sellele taotlusele vastates tõlgi kaasamisest, saab taotleja alles siis esitada vangla keeldumise peale vaide. Kohus osutab, et Viru Vangla
9. aprilli
10. a vastusest kohtunõudele nähtub, et vangla ei ole
11. aprilli
12. a taotlust veel lahendanud. Niisiis ei saa taotleja
13. aprilli
14. a pöördumist lugeda vaideks. Seetõttu ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega (kohustada vanglat tagama tõlgi olemasolu menetlustes, mis on alustatud ettekannete nr 3-22-2573, nr 3-22-2791, nr 3-22-2824, nr 3-22-2842, nr 3-22-2901, nr 3-22-2934 ja nr 3-22-2941 alusel) seonduvalt vaidemenetlust. Samuti puudub kohtute infosüsteemi andmete kohaselt pooleliolev kohtumenetlus, mis seonduks viidatud esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega. Järelikult ei ole esialgse õiguskaitse taotlus osas, milles taotleja taotleb Viru Vangla kohustamist tagada talle tõlk haldusmenetlustes, mis on algatatud ettekannete nr 3-22-2573, nr 3-22-2791, nr 3-22-2824, nr 3-22-2842, nr 3-22-2901, nr 3-22-2934 ja nr 3-22-2941 alusel, lubatav ning kohtul ei ole võimalik taotlust selles osas sisuliselt läbi vaadata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata osas, milles taotleja taotleb Viru Vangla kohustamist tagada talle tõlk haldusmenetlustes, mis on algatatud ettekannete nr 3-22-2573, nr 3-22-2791, nr 3-22-2824, nr 3-22-2842, nr 3-22-2901, nr 3-22-2934 ja nr 3-22-2941 alusel.
15. Viru Vangla
16. aprilli
17. a vastusest ja selle lisadest nähtub, et taotleja on esitanud
18. aprilli
19. a käskkirja nr 6-3/313-1 peale vaide (vaie registreeriti
20. aprillil 2022 numbriga 6-12/179-1). Viru Vangla andis
21. aprilli
22. a kirjaga nr 6-12/179-2 taotlejale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning vangla sõnul on vaidemenetlus pooleli. Eeltoodust tulenevalt on taotleja esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla
23. aprilli
24. a käskkirja nr 6-3/313-1 täitmise peatamiseks lubatav (

§ 249lõiked 2 ja 5).

11.

§ 249

lõigete 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega peab esialgse õiguskaitse kohaldamiseks taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus, mis kaalub üles asjassepuutuvad avalikud huvid ja kolmandate isikute õigused. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole õigustatud juhul, kui kaebust saab pidada ilmselgelt perspektiivituks.

1. Taotleja kirjeldab esialgse õiguskaitse taotluses eelkõige seda, miks vaidlusalune
2. aprilli
3. a käskkiri on tema arvates õigusvastane. Esialgse õiguskaitse vajadust põhjendab taotleja sellega, et kartserikaristuse täitmisele pööramine kahjustab tema vaimset tervist ning rikub tema õigust kokkusaamistele, vabadusele, kaaskinnipeetavate ja sugulastega suhtlemisele ning töötamisele. 4 3-22-841
4. Kuivõrd vangla on esitanud
5. aprillil 2022 kohtule taotleja tervisekaardi väljavõtte, mille kohaselt on vangla arst seisukohal, et taotleja terviseseisund võimaldab kanda kartserikaristust (vt
6. aprilli
7. a haigusjuhtum nr A10193), siis ei pruugi taotleja terviseseisund olla selline, mis tooks praegusel juhul kaasa esialgse õiguskaitse vajaduse. Samuti nähtub vangla
8. aprilli
9. a vastusest, et taotlejal ei ole lähiajal ees planeeritud kokkusaamisi ning taotleja on määratud majandustöödele, kuhu teda rakendatakse vastavalt vajadusele. Ka kartseris viibides saab kinnipeetav majandustöid teha. Seoses helistamisõiguse rikkumisega märgib kohus, et taotlejal on kartseris olles õigus helistada vähemalt kord nädalas 10 minutit (Viru Vangla kodukorra punktid 13.9.1.1 ja 13.9.1.4). Samas on selge, et kartserirežiimi kohaldamisega kaasnevad taotlejale tema õiguste ja vabaduste täiendavad piirangud ning neid ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ei tähenda siiski veel seda, et taotlus tuleks rahuldada.
10. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul hinnata võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid ning kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et esitatud väidete ja materjalide pinnalt ei saa pidada vanglale esitatud vaiet ega võimalikku esitatavat kaebust edukaks.
11. Vaidlusaluse
12. aprilli
13. a käskkirjaga nr 6-3/313-1 on taotlejat distsiplinaarkaristustega karistatud VangS § 67 punkti 1 süülise rikkumise eest. VangS § 67 punkt 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Rikkumistena käsitatavad teod seisnesid valvur I. Pildeni
14. märtsi
15. a ettekandest nr 3-22-2033 ja valvur K. Maasiku
16. märtsi
17. a ettekandest nr 3-22-2068 nähtuvalt selles, et taotleja keeldus vastavalt
18. märtsi
19. a ja
20. märtsi
21. a hommikuste loenduste ajal püsti tõusmast ja laskmast paigaldada endale käerauad. Valvur K. Maasiku
22. märtsi
23. a ettekandest nr 3-22-2318 nähtuvalt keeldus taotleja
24. märtsi
25. a hommikuse loenduse ajal allumast korraldusele lasta paigaldada endale käerauad.
26. Taotleja on seisukohal, et vaidlusalune käskkiri on ebaseaduslik, kuna seda ei ole talle tutvustatud. Kohus ei nõustu taotleja seisukohaga. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et
27. aprilli
28. a käskkiri nr 6-3/313-1 oleks menetlusnõuete rikkumise tõttu õigusvastane. Taotlejat teavitati ettekannete koostamisest ja inspektor-kontaktisik proovis
29. märtsil 2022 taotlejale tutvustada distsiplinaarmenetluse alustamise teadet, millega anti talle võimalus selgituste esitamiseks kuni
30. aprillini 2022, kuid taotleja ei läinud kambri luugi juurde dokumenti vastu võtma. Dokument edastati kambrisse. Samuti prooviti taotlejale tutvustada
31. aprillil 2022 distsiplinaarmenetluse protokolli nr 7-1/9953-1 ning
32. aprillil 2022 vaidlusalust käskkirja nr 6-3/313-1, kuid ka nendel kordadel keeldus taotleja luugi juurde minemast, mistõttu andis inspektor-kontaktisik nimetatud dokumendid valvuritele, et nad annaksid need taotlejale. Vangla on lisaks nimetatud dokumentidele, kust nähtub eelnevalt kirjeldatud teave, kohtule edastanud ka
33. aprilli ja
34. aprilli
35. a ettekanded nr 3-22-3048 ja nr 3-22-
36. Kohtul ei ole alust kahelda vangla esitatud ettekannetes, kust nähtub, et distsiplinaarmenetluse protokolli nr 7-1/9953-1 ning
37. aprilli
38. a käskkirja nr 6-3/313-1 prooviti taotlejale tutvustada, kuid ta ei reageerinud. HMS § 30 sätestab, et kui menetlusosaline keeldub dokumenti vastu võtmast, teeb dokumendi kättetoimetaja kindlaks keelduja isiku ning teeb dokumendile märke, mille kinnitab oma 5 3-22-841 allkirjaga. Sel juhul loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks, välja arvatud juhul, kui dokumendi vastuvõtmisest keelduti HMS § 29 lõigete 1−3 rikkumise tõttu. Praegusel juhul on vangla järginud HMS §-s 30 sätestatut ning ei nähtu HMS § 29 lõigetes 1−3 nimetatud nõuete rikkumist.
39. Kohus osutab, et vaidlusaluses käskkirjas nr 6-3/313-1 on märgitud õiguslikud alused ja piisavad põhjendused ning selles sisalduvad asjakohased kaalutlused ning kohtule ei nähtu, et käskkirja andmisel oleks tehtud kaalutlusvigu. Kohtule ei nähtu, et vaidlusalune käskkiri oleks vastuolus HMS §-s 54 sätestatud õiguspärase haldusakti nõuetega või et see vastaks HMS § 63 lõikes 2 sätestatud tühise haldusakti tunnustele.
40. VangS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib distsiplinaarkaristusena kinnipeetava paigutada kartserisse kuni 45 ööpäevaks. Kohtu esialgsel hinnangul ei saa praegusel juhul asuda seisukohale, et taotlejale määratud kartserikaristused (12 ööpäeva, 12 ööpäeva, 14 ööpäeva) oleks ilmselgelt ebaproportsionaalsed. Viru Vangla on karistuse määramisel kaalunud piisavalt avalikke huve ja puudutatud isiku õigusi. Avalikuks huviks on antud juhul distsipliini ja julgeoleku tagamine vanglas. Ametniku korraldustele allumata jätmine näitab kohtu hinnangul seda, et taotleja ei soovi vangla distsipliini järgida, mis on aga sealse julgeoleku tagamiseks hädavajalik. Kohtupraktikas peetakse vangla ametniku korralduse täitmata jätmist raskeks rikkumiseks. Taotlejal oli rikkumiste toimepanemise ajal hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi (
41. ja
42. märtsil 2022 11 kehtivat distsiplinaarkaristust ning
43. märtsil 2022 12 kehtivat distsiplinaarkaristust), sh korduva allumatuse eest. Seega on taotleja süstemaatiline korrarikkuja ning varasemad karistused ei ole muutnud teda õiguskuulekamaks.
44. VangS § 65 lõike 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Kohtupraktikas on leitud, et karistuse täitmisel tuleb isiku põhiõiguste tagamiseks arvestada muu hulgas tema terviseseisundit (Riigikohtu halduskolleegiumi
45. oktoobri
46. a otsus asjas nr 3-15-3133, punkt 18). Kuigi taotleja viitab sellele, et kartserikaristuse täitmisele pööramisel võib tema vaimne tervis kannatada, ei ilmne kohtule siiski, et kartserikaristuse kohaldamine oleks taotleja suhtes vastunäidustatud. Vangla arst on
47. aprillil 2022 hinnanud taotleja terviseseisundit ning leidnud, et taotleja on võimeline kandma kartserikaristust. Kohus selgitab, et vanglas jälgitakse kinnipeetavate terviseseisundit vastavalt VangS § 52 lõikele 2 pidevalt ning mitte igasuguste tervisehäirete olemasolu ei välista kartserikaristuse kohaldamist.
48. Kuna Viru Vangla
49. aprilli
50. a käskkirja nr 6-3/313-1 kehtetuks tunnistamist vaidemenetluses ja tühistamist kohtumenetluses ei saa pidada tõenäoliseks, tuleb praegusel juhul kaalukamaks pidada avalikku huvi kohaldada taotleja suhtes distsiplinaarkaristust, suunamaks teda õiguskuulekale teele. Kohtul tuleb seejuures arvestada ka seda, et vangla saab distsiplinaarkaristuse täitmisele pöörata üksnes piiratud aja jooksul (VangS § 65 lõige 6).
51. Taotleja huvid kartserikaristuse täitmisele pööramise korral on kaitstud seeläbi, et vangla kindlustab tema tervise kaitse ja tagab taotleja tervisliku seisundi jälgimise ning vajaduse korral katkestab kartserirežiimi või teeb selles leevendusi. Kohus osutab, et taotlejal ei ole vangla kinnitusel lähiajal planeeritud kokkusaamisi ning taotlejal on õigus kartseris olles helistada kord nädalas. Kirjade kirjutamist kartseris viibimine ei takista. Seega võimalik kahju lähisuhetele saab olla üksnes vähene. Kohus selgitab, et kui karistuse määramine peaks siiski osutuma õigusvastaseks, on taotlejal võimalus taotleda alusetult kartseris viibimise eest kahju hüvitamist. Seega ei ilmne antud juhul asjaolusid, mis annaks alust arvata, et taotleja õigused saaksid ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata rikutud määral, mida pole võimalik hiljem heastada. 6 3-22-841
52. Kohus ei pea vajalikuks küsida praeguse esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks vanglalt tõendina välja videosalvestust sektorist S-5 (kamber S-502), kuna vangla on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks piisavalt tõendeid. Esialgse õiguskaitse menetluses ei toimu selle kiireloomulisuse tõttu täiemahulist tõendite kogumist ja hindamist. Täiendavaid tõendeid on asjakohane hinnata põhivaidluse lahendamisel.
53. Arvestades eeltoodut, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata osas, mis puudutab
54. aprilli
55. a käskkirja nr 6-3/313-1 täitmise peatamist.
56. Kohus kuulutab haldusasja menetluse taotleja tervisekaardi väljavõtet puudutavas osas kinniseks. Asja osaliselt kinniseks kuulutamine on vajalik taotleja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole taotleja eraelu kaitse huvist suurem (

§ 77lõige 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punktiga 3).

25. Kohus asendab

§ 175lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 7