) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 2 p 1 alusel (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kui kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras metsateatiste menetluse lõpule viima 14 päeva jooksul määruse tegemisest, poleks kaebuse sisuliseks menetlemiseks enam vajadust ning kaebuse nõuet poleks enam võimalik rahuldada. Sisuliselt soovib kaebaja esialgse õiguskaitsega kaebuse lahendamist.
lg 3 kohaselt menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Praegusel juhul pole teada, kuidas läbiviidav metsateatiste kontroll lõppeb (eeldada ei saa õigusvastase haldusakti andmist) ning teada pole ka see, kas see lõppeb nädala pärast või pikendatud menetlustähtaja lõpus (30.06.2022). Vastustaja on seaduses ettenähtu kohaselt teatanud haldusakti andmise tõenäolise aja ning ära näidanud ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse, mida ei saa pidada selgelt meelevaldseks. Kohus ei pea lubatavaks sellises olukorras haldusmenetlusse sekkumist. Õigusvastase keelduva haldusakti suhtes saab kaebaja ennast kaitsta tühistamiskaebusega. Käesoleva kohtuasja sisuline menetlus ei saaks kohtu menetluses olevate varasemate kaebuste jääki arvestades toimuma enne 30.06.2022, võimalik, et isegi mitte käesoleval kalendriaastal. Kui menetlustähtaja pikendamine ei peaks olema põhjendatud ning toob kaasa kahju tekkimise, on kohaseks õiguskaitsevahendiks kahju hüvitamise nõudmine, st kaebaja ei jää täielikult ilma õiguskaitsevahenditest. Eraldiseisvalt menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuet (kaebuse nõue 3) pole põhjendatud menetleda ning
Seega kaebus pole lubatav ja tuleb tagastada (
Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
lg-st 1 tulenevalt pole kaebajal kaebuse tagastamisel esialgse õiguskaitse vajadust. Esialgse õiguskaitse korras reeglina kaebusi sisuliselt ei lahendata. Ei nähtu ülekaalukaid, erakordseid asjaolusid ja oluliste põhiõiguste ilmselget rikkumist, mis õigustaks esialgse õiguskaitsega kaebuse lahendamist, isegi kui kaebuse saaks lugeda lubatavaks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Metsatervenduse OÜ palub 26.04.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 22.04.2022 määrus. Metsateatiste menetlust on pikendatud vastuolulise ja ebaloogilise põhjendusega, et eraldistele 7, 8, 12 ja 14 esitatud metsateatistega kavandatud tööde kattumine elupaigatüüpidega vajab põhjalikumat analüüsi. Kui kuusikut ei ole enam üraski kahjustuse leviku tagajärjel, siis ei vasta Otepää looduspargi Vanamõisa-Restu piiranguvöönd enam nendele elupaigatüüpidele (9010, 9050 ja 9060), mida soovitakse kaitsta. Metsateatiste lahendamisega venitamine toob kaasa kahju kaebajale ja Otepää looduspargile, kui üraski kahjustus levib ja metsamaterjal kahjustub. Halduskohus kohaldas vääralt
Kaebaja esitas kaebuse selleks, et õigusvastaselt pikendatud metsateatiste menetlustähtaeg ei tekitaks kaebajale kahju raiutava metsamaterjali väärtuse vähenemisega ning ei tekiks täiendavat üraski levikut kinnistul ja Otepää looduspargis. Hoolimata sellest, millised saavad olema metsateatiste menetluste 3
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab
§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
7. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 8.
lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuse võib sel alusel tagastada juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta (vt Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-17505, p 8). Kaebeõiguse ilmselget puudumist tuleb hoolikalt põhjendada (Riigikohtu 07.03.2016 määrus nr 3-3-1-57-15, p 9). Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, p 12). 9. Kaebaja on kaebuses taotlenud Keskkonnaameti 29.03.2022 kirja nr 13-4/22/6054 õigusvastasuse tuvastamist ning Keskkonnaameti kohustamist tegema otsused 14 päeva jooksul kohtuotsuse tegemisest. Kaebaja on selgitanud, et metsateatised on esitatud Otepää looduspargi Vanamõisa-Restu piiranguvööndis asuva Metsa Matu kinnistu eraldistel 7, 8, 12 ja 14 kooreüraski tekitatud ulatuslike kahjustuste likvideerimiseks sanitaarraie korras ning kooreüraski edasise leviku vältimiseks. Seetõttu on vajalik metsateatiste menetluse kiire läbiviimine. Metsateatiste menetluse pikendamisega tekib kaebajale kahju raiutava metsamaterjali väärtuse vähenemise läbi. Samuti tekitab vastustaja viivitus kahju Otepää looduspargi metsadele, mis asuvad Natura 2000 alal, sest aprilli lõpus või mai esimesel poolel algab üraskite lendlus ning kahjustuvad ka järgmised puud. Seega on kaebusest nähtuvalt kaebuse primaarseks nõudeks kohustamisnõue (
Vastupidiseid põhjendusi ei nähtu ka halduskohtu määrusest. Menetluse viibimine piirab kaebaja õigust asuda võimalikult kiiresti metsateatistest tulenevat õigust realiseerima ning ennetada ja vältida üraski levikust tekkivat kahju kaebaja omandile. Kohustamisnõude läbivaatamisel tuleb kohtul anda hinnang ka metsateatiste menetlustähtaja pikendamise toimingu (Keskkonnaameti 29.03.2022 kiri) õiguspärasusele. Seega on tuvastamisnõue hõlmatud kohustamisnõudega ning eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine ei ole vajalik. 10. Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vastustaja kohustamiseks viia metsateatiste menetlus lõpule 14 päeva jooksul esialgse õiguskaitse määruse tegemisest rahuldamata põhjusel, et kaebeõiguse puudumise tõttu pole kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust (
Kuna ringkonnakohus asus seisukohale, et kaebajal on kaebeõigus, tuleb kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel halduskohtul ühtlasi lahendada esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt, kaaludes kõiki huve ning hinnates kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Ringkonnakohus selgitab seejuures, et kuigi esialgse õiguskaitse menetluses tuleks üldjuhul vältida põhivaidluse ära otsustamist, ei tähenda see põhimõte kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Kui halduskohus otsustab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada, on kohustamiskaebuse edasise menetlemise võimalikkus küsitav ning halduskohtul tuleb (võttes arvesse ka menetlusosaliste seisukohti) lahendada kohtumenetluse jätkamise küsimus, st, millistes nõuetes on menetluse jätkumine võimalik ja vajalik. 11. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu 22.04.2022 määruse ning saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tallinna Halduskohtule. 12. RLS § 22 lg 1 p 9 kohaselt on haldusasjas määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. Ringkonnakohus tagastab enamtasutud riigilõivu 40 eurot
lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel Metsatervenduse OÜ arveldukontole nr EE862200221010204455 (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.