TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-3025 Määruse kuupäev 14. jaanuar 2022 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Kaido Metsla kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu otsusele (asja läbi

) § 40 lg 1 tähenduses ning teeb seda eraõigusliku isikuna. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses maakohtus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1, § 9 lg 1). 6. Kohus tagastab kaebuse aukohtu otsuse tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 alusel on isikul õigus pöörduda kaebusega halduskohtu poole ainult siis, kui vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda tema subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi.

§ 16

lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks.

§ 18

lg 1 sätestab, et huvitatud isikul on õigus esitada advokatuuri aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et aukohtumenetluse algatamist taotlenud isikul on küll õigus vaidlustada aukohtu otsus halduskohtus, kuid kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne pädevus-, menetlus- või vormireeglite rikkumine. Seadus annab isikule õiguse esitada advokatuuri aukohtule taotluse aukohtumenetluse algatamiseks ja õiguse saada sellele pöördumisele vastus. Kuid ühestki õigusaktist ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist. Kui kaebaja on saanud realiseerida oma õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll 2 sellest kaugemale. Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas, s.t kas advokaadi tegevuses esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas advokatuuri hinnang nendele asjaoludele on õige (Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2021.a määrus asjas nr 3-21-50, p 8 ja seal viidatud kohtupraktika).

1. Aukohtu otsusest nähtub, et aukohus on kaebaja avalduse sisuliselt läbi vaadanud, käsitlenud nii kaebaja kui ka advokaadi seisukohti ning esitanud põhjendused, miks advokaadi tegevuses ei esinenud distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Aukohus on uurinud ja põhjalikult käsitlenud kõiki kaebuses nimetatud kaebaja etteheiteid advokaadi tegevusele. Kaebaja ei tugine kaebuses pädevus-, menetlus- või vormireeglite rikkumisele ning need ei ole äratuntavad ka kohtule. Üksi asjaolu, et kaebaja ei ole rahul aukohtu otsuse lõppjäreldusega, ei anna kaebajale kaebeõigust aukohtu otsuse vaidlustamisel. Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaebaja õiguste kaitsmine, vaid järelevalve teostamine advokaatide kutsetegevuse üle. Kohus selgitas eespool, et kaebaja saab soovi korral esitada advokaadi vastu kahju hüvitamise nõude. Aukohtumenetluse algatamata jätmine selle õiguse teostamist ei takista.
2. Kaebaja märgib kaebuses, et talle ei ole arusaadav, kuidas kujuneb aukohtu koosseis. Kohus selgitab kaebajale, et aukohtu koosseis on sätestatud seaduses.

§ 15

lg 3 alusel kuulub aukohtusse vähemalt neli advokatuuri üldkogu valitud vandeadvokaati, kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja vähemalt üks õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi andva kõrgkooli poolt määratud õigusteadlane.

§ 15lg 7 kohaselt arutab aukohus asja vähemalt kolmeliikmelises koosseisus.

1. Kaebaja soovis talle menetlusabi andmist. Kuna kaebaja nimetas seda pärast selgesõnalist taotlust riigilõivust vabastamiseks, siis mõistab kohus seda nii, et kaebaja soovis talle riigi õigusabi andmist (esindaja määramist). Kuna määruses toodud asjaoludel on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene, jätab kohus taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata.
2. Kaebuse tagastamisel vabastamiseks. puudub vajadus /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 3 lahendada kaebaja taotlus riigilõivust