ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis kostja ja hageja seadusliku esindaja suhtest 2019.aastal hageja. Kostja end isaks ei tunnista ja lapse eest hoolt ei kanna. Hageja palub tuvastada X põlvnemine kostjast. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis summas 213,14 eurot, kuid mitte vähem kui seaduses sätestatud elatise baassumma, millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, ja mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, arvestades, et pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma, ja millest on maha võetud pool lapsetoetusest. KOSTJA VASTUS Kostja esindaja esitas 15.02.2022 vastuse hagile, milles palus määrata DNA ekspertiis, et tuvastada, kas X põlvneb Yst. Kostja ei nõustu elatise suurusega, leides, et põhjendatud elatise suurus on 155,94 eurot kuus. KOHTUISTUNG 18.mai 2022 kohtuistungil teatasid menetlusosalised kohtule, et on nõus lahendama põlvnemise vaidluse osaotsusega ning elatise vaidluse kompromissiga. Pooled sõlmisid kohtuistungil protokollilise kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja lõpetada asja menetlus. Kompromissina leppisid pooled kokku, et Y kohustub maksma elatist X ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 13.01.2022 igakuise elatisrahana summas 155,94 3 eurot kuni 31.03.2022 ja alates 01.04.2022 summas 168,14 eurot kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni so xx.xx.2037, kuid mitte vähem kui Perekonnaseaduse § 101 sätestatud määras. Y maksab elatise C pangakontole xxxxxxxxxxx (Swedbank) hiljemalt iga kuu 15-ndaks kuupäevaks, selgitusega "X elatis". Elatise võlgnevuse seisuga 31.05.2022 summas 738,71 eurot kustutamiseks maksab kostja lisaks igakuisele elatisele 50 eurot. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega 2 päevani. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 p 4 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 18.05.2022 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mille palusid kinnitada. Kooskõlas
lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.
lg 4 alusel lühendasid pooled edasikaebe tähtaega 2 päevani.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
lg 1, § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 4 kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.