RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam
) § 230 lg 5 p 5). Kolleegium teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse. Kolleegium lahendab esmalt kassatsioonkaebuse (I) ja jagab seejärel menetluskulud (II). I
- Kaebus on esitatud Narva linna kohustamiseks tasuma kaebaja esitatud arved bussipileti täishinna ja soodushinna vahe kompenseerimiseks. Kolleegium nõustub kohtutega, et riigihanke tulemusena sõlmitud ATL-st ei tulene vastustajale kohustust maksta kaebajale täiendavat hüvitist lisaks sihtotstarbelisele toetusele (lepingu p 3.1). Leping seda küsimust ei reguleeri. Kolleegium ei nõustu siiski vastustaja ega kohtutega selles, et toetus katab igasugust vahet liinikilomeetri maksumuse ja tegeliku piletitulu vahel. 10.
- ATL p 2.5 järgi sõltub tellija makstava sihtotstarbelise toetuse suurus liinikilomeetri maksumuse ning piletitulu vahest. ATL p 3.1 kohaselt on vedajale makstav toetus vedajale kohustuse täitmise eest makstav hüvitis, mille tellija arvestab vedajale, korrutades lepingu objektiks olevatel bussiliinidel vastavalt sõiduplaanile tegelikult tehtud töömahu (liiniläbisõidu kilomeetrid) lepingus sätestatud liinikilomeetri maksumusega (eurot/km), millest arvatakse maha hankedokumentides sätestatud arvestuslik piletitulu. Juhul, kui tegelik piletitulu ja muud tulud kokku liinikilomeetri kohta osutuvad liinivõrgu teenindamisel kõrgemaks või madalamaks, siis vastavalt vähendatakse või suurendatakse vedajale makstava toetuse määra 50% tegeliku ja arvestusliku piletitulu vahe ulatuses. Vedajale ühe liinikilomeetri kohta makstava toetuse määr arvutatakse alljärgneva valemi alusel: Toetuslkm = T – Parv – (Pteg – Parv) × 0,5 kus Toetuslkm on ühe liinikilomeetri kohta makstav toetus T on liinikilomeetri maksumus Parv on lepingus sätestatud arvestuslik piletitulu liinikilomeetri kohta Pteg on tegelik piletitulu liinikilomeetri kohta Eeltoodu ei kinnita ringkonnakohtu järeldust, et ATL p-s 3.1 toodud valemi järgi tehtud arvutused ja väljamakstavad toetused katavad kõik vedaja bussiliiniveo korraldamise kulud, mis ei ole kaetud 6
(8)3-18-198 piletite müügist laekuvate summadega, sh sooduspileti ja täispileti hinnavahe. Kolleegiumi hinnangul nähtub ATL p-st 3.1, et vahe vedaja kulude ja piletimüügist saadavate tulude vahel hüvitatakse valemi kaudu, mis lähtub prognoosist. Prognoositust väiksema piletitulu korral kompenseeritakse vahe ainult 50% ulatuses (millele viitab valemis tehe × 0,5). Tõlgendades õiguslikku olukorda selliselt, et vastustaja ei ole kohustatud kaebajale sooduspileti ja täispileti hinnavahet hüvitama, on tulemuseks see, et osa vastustaja kehtestatud sõidusoodustusest jäetakse kaebaja kanda. 10.
- ATL sõlmimise ajal kehtinud Narva Linnavolikogu
- märtsi
- a määruse nr 10 (mis kehtestas sõidupileti hinnad ja sõidusoodustused) p-dest 1.2.1 ja 1.2.2 nähtub, et sõidusoodustuse pidi selleks õigustatud isikutele kompenseerima linnavalitsus. Määrus oli lisatud ka hankedokumentidele. Kolleegium möönab, et kaebaja võis oma pakkumust ja selle tarvis tehtud tulude ja kulude prognoosi tehes eeldada, et saab sellest tulenevalt ka sooduspiletiga sõitjatelt täispileti hinna. Ehkki
- märtsi
- a määrusega nr 7 uusi sõidusoodustusi, v.a Tšernobõli tuumakatastroofi likvideerijatele, ei kehtestatud, muudeti sõidusoodustuste andmise metoodikat selliselt, et nüüd võisid sõidusoodustusega isikud osta sooduspileteid otse vedajalt (määrus sätestas sooduspileti täpse maksumuse). Sellest võib järeldada, et kaebajale ei laekunud nendelt piletitelt enam täishinda. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse p 3 (ATL lisa 1) järgi kohustus vedaja liiniveol järgima Narva Linnavolikogu ÜTS alusel kehtestatud sõidupileti hindu ja sõidusoodustusi, samuti Vabariigi Valitsuse kehtestatud sõidusoodustusi. Kohtud tegid järelduse, et selle sätte järgi pidi kaebaja juba pakkumuse tegemisel liinikilomeetri hinna arvutamisel arvestama kehtestatud sõidusoodustustega ning nägema ette, et soodustuste võrra laekub piletitulu vähem. Sellest sättest ei tulenenud siiski, et kaebaja pidi arvestama sellega, et sõidusoodustused jäävad tema enda kanda või et kaebaja oleks nõustunud, et soodustusi ei hüvitata. Riigihanke tulemusena sõlmitud lepingu suhtes tuleb riigihanke tingimusi kohaldada tüüptingimustena, mida kahtluse korral tõlgendatakse kehtestaja ehk vastustaja kahjuks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-18-10175/37, p 11).
- ATL p 2.3 alusel kohustus vastustaja maksma kaebajale toetust sõiduplaanijärgse veoteenuse ja avaliku teenindamise kohustusega kaasnevate teenuste eest eelarveaasta linnaeelarvest või muudest tuluallikatest selleks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite arvel seaduses ja lepingu p-s 3 sätestatud korras. Leping sooduspileti ja täispileti hinnavahe hüvitamist ei reguleeri. Selles osas tuleb kohaldada seadust. ÜTS § 13 lg 1 p-st 10 tuleneb, et kohalik omavalitsusorgan hüvitab oma haldusterritooriumil kehtestatud sõidusoodustused. Kuna kohaliku omavalitsuse ülesandeks on korraldada valla- või linnasisest transporti ja üldisemalt ka sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1), tuleneb ÜTS § 13 lg 1 p 10 ja KOKS § 6 lg 1 koosmõjust, et sõidusoodustused tuleb kanda või hüvitada omavalitsuse eelarve või tulude arvel. Vedaja ei saa kanda uute soodustuste kehtestamisega kaasnevate kulude kandmise riski ega soodustuste andmise metoodika muutumisest tingitud tasu kaotuse riski, sest vedajal puudub nende otsuste üle kontroll. Soodustuste maht ei ole vedajale vähimalgi määral ettenähtav. Kolleegium leiab eeltoodule tuginedes, et kaebajal on õigus vastustajalt nõuda sooduspiletite ja täispiletite hinnavahe hüvitamist eraldi ATL alusel makstavast toetusest. Lepingus ettenähtud valemi kõrval tuleb arvesse võtta ka ÜTS § 13 lg 1 p-s 10 sätestatut.
- Eeltoodust tulenevalt peab vastustaja hüvitama kaebajale sooduspileti ja täispileti hinnavahe. Kuna vastustaja ei ole nõustunud hüvitamise kohustusega, puudub kolleegiumil vastustaja seisukoht kaebaja esitatud arvete õigsuse kohta. Tasumisele kuuluva hüvitisesumma väljaselgitamine (sh Tšernobõli tuumakatastroofi likvideerijatele kehtestatud uued soodustused ning sooduspileti ja täispileti 7
(8)3-18-198 hinnavahe) eeldab täiendavate asjaolude ja dokumentide kontrollimist, mis kassatsiooniastmes ei ole võimalik. Kolleegium ei pea põhjendatuks saata asja nende asjaolude väljaselgitamiseks ja arvutuste tegemiseks ka alama astme kohtule, vaid teeb Narva linnale ettekirjutuse kaebajale ajavahemiku juuni 2017 - aprill 2018 eest hüvitise summa väljaarvutamiseks ja väljamaksmiseks (
§ 167lg 1 teine lause).
Kuna kaebaja põhinõue tuleb rahuldada, puudub vajadus alternatiivnõude (toetuse maksmine suuremas summas) lahendamiseks ja kaebaja esitatud lisamaterjali (arvutusi selgitav tabel, lisa 1) juurdevõtmiseks. Lisamaterjal tuleb kaebajale tagastada. 13. Praeguses asjas ei vaielda vastustajalt kaebajale makstud ATL p 3.1 järgse toetuse suuruse õigsuse üle. Kolleegium peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Kui linn hüvitab kaebajale täispiletite ja sooduspiletite hinnavahe, siis suureneb selle võrra kaebaja saadav tegelik piletitulu (valemis Pteg). Eeldusel, et lepingu kehtivusaja jooksul on ATL p 3.1 järgset toetust makstes võetud Pteg-na arvesse kaebaja piletimüügist tegelikult saadud tulu, st soodustatud isikute puhul üksnes sooduspileti maksumus, tähendab praeguse otsuse alusel makstav täiendav hüvitis seda, et toetust on makstud valest tegelikust tulust lähtudes. Järelikult tuleb vaidlusaluse perioodi puhul uuesti välja arvutada ka õige toetuse summa, lisades Pteg hulka linnalt saadav täiendav hüvitis. Eeldatavasti väheneb selle võrra kaebaja saadav toetus. Sel puhul on linnal võimalik need summad põhjendatud ulatuses tasaarvestada. II 14.
§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna Riigikohtu otsusega rahuldatakse kaebus, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista ka menetluskulud. Kassaator on kandnud järgmised õigusabikulud: halduskohtus 695 eurot ja 76 senti (ilma käibemaksuta; I kd, tl-d 176-181), ringkonnakohtus 658 eurot ja 33 senti (ilma käibemaksuta; II kd, tl-d 6-12) ning kassatsioonimenetluses 424 eurot ja 50 senti, st kokku 1778 eurot ja 59 senti. Nimetatud menetluskulud olid vajalikud ja põhjendatud. Vastustaja pole õigusabikulude suuruse kohta vastuväiteid esitanud. Seetõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud 1778 eurot ja 59 senti. 15.
§ 107
lg 4 kassatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud redaktsiooni alusel tuleb kautsjon tagastada AS ATKO Bussiliinid arvelduskontole nr EE382200221011621325. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)