Obsah (6)

§ 73§ 5§ 9§ 30§ 32§71

1-22-2530 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2022.a, Pärnu Kriminaalasja number 1-22-2530 (21940000015) Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekr

§ 73

lg 2 alusel kannatanu Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu tsiviilhagi ning välja mõista Kalle Umbilt Eesti Vabariigi kasuks 17864,5 eurot, mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EEXXX, viitenumber

2. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendid - asitõendiks olevad Kalle Umbile kuuluvad 33 nakkevõrku.
3. Kohtuotsus saata süüdistatavale, prokurörile ja Keskkonnaametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kalle Umbi süüdistatakse selles, et tema, püüdis 09.06.
4. a kell 05.32 X lahes koordinaatidel XXX ebaseaduslikult 28 märgistamata nakkevõrguga, mille silmasuurus oli vahemikus 54-60 mm ja mis olid püügile pandud 2 jadasse, 1010 ahvenat, 115 lesta, 10 kammeljat, 2 säinast,1 särje, 1,79 kg emakala, 0,97 kg kiiska ja 115,59 kg mudilat. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19.06.2015.a. määrusega nr 67 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest, tekitas Kalle Umb oma tegevusega kalavarudele kahju kokku 17864,5 eurot. Kalle Umbi tegevus seisnes selles, et kasutades A. V-le kuuluvat Kalalaevade registris registreerimata numbrita valget plastikpaati, pani ta 08.06.
5. a õhtul, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal X lahte koordinaatidele XXX 2 jadasse püügile 28 endale kuuluvat nakkevõrku, mille silmasuurus jäi vahemikku 54-60 mm. Püügile pandud nakkevõrke Kalle Umb ei tähistanud, kuid märkis nende asukoha E. V-le laenatud gps-seadmesse, mille abil ta merealal navigeeris. 09.06.
6. a hommikul, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal sõitis Kalle Umb eelmisel päeval püügile pandud nakkevõrke püügilt eemaldama. Selleks kasutas ta jällegi A. V-le kuuluvat Kalalaevade registris registreerimata numbrita valget plastikpaati ja E. V-lt laenatud gps-seadet. 09.06.
7. a kella 05:32 ajal kontrollisid teda keskkonnakaitseinspektorid ja tuvastasid X lahel Kalle Umbi valduses olevast numbrita plastikpaadist 28 nakkevõrku kaladega, mis olid pakendatud 8 plastikkotti. Kalle Umb 2 1-22-2530 tunnistas inspektoritele, et oli vahetult enne kontrollimist paadis olnud nakkevõrgud kaladega läheduses olevalt merealalt püügilt eemaldanud. Kalapüügiseaduse (

) § 3 lg 1 sätestab, et kalapüük on käesoleva seaduse tähenduses tegevus, mille eesmärk on kala hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. Kala püütakse kalapüügiõiguse aluse (

§ 5

). Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest eristatakse õnge-, harrastus-, eripüügi- ja kutselist püügiõigust. Sama seaduse § 31 kohaselt on kutselise kalapüügi vahenditeks õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised.

§ 9

lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja (KPE) § 6 lg 2 p 1 kohaselt on nakkevõrk nakkepüünis, mis koosneb ühest võrgutükist, mille ülemise selise pikkus on kuni 70 m, või üksteise külge ühendatud lühemate võrkude jadast, mille kogupikkus on kuni 70 m, ja mida hoitakse ujukite ja raskustega vees vertikaalasendis.

§ 30

sätestab, et kutselise kalapüügi vahendiga, milleks sama seaduse § 31 järgi on ka nakkepüünised, tohib kalapüügiloa alusel siseveekogudel kala püüda äriregistris ettevõtjana registreeritud isik. Samuti võib kutseliseks kalapüügiks merel kasutada üksnes kutselise kalapüügi registrisse kantud kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnistus. Kutselise kalapüügi õiguse annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba (

§ 32lg 1).

Kalapüügieeskirja § 31 lg 2 sätestab, et lõigetes 1 ja 5 nimetamata juhul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 VIII lisa B osa punktis 2 nimetamata kalaliikide püügil on keelatud kasutada nakkevõrku väiksema silmasuurusega kui 70 mm.

§71

lg 1 p 1 järgi loetakse kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 nimetatud rikkumisi. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 p 1 kohaselt on tõsiseks rikkumiseks tegevus, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Artikkel 3 lg 1 p a sätestab, et kalalaeva peetakse ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates kalastanud ilma lipuriigi või asjaomase rannikuäärse riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita, lg 1 p e kohaselt kalalaeva peetakse ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates kasutanud keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid.

§ 73

lg 6 alusel kalavaru kahjustamise korral käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel on kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud viiekordne määr. Kalle Umb on varasemalt tegelenud kalapüügiga ning pidi teadma, et kalapüügieeskirjade kohaselt ei tohi X lahel ahvenat püüda nakkevõrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 70 mm. Seega pani ta eelpool kirjeldatud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Sellise tegevusega pani Kalle Umb toime kala püügi nõuete rikkumise, millega tekitas olulise kahju keskkonnale, s.o KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: Kalle Umbi süüdi tunnistamist KarS § 361 lg 1 järgi ja karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui süüdistatav ei pane ühe aasta ja kahe kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendid asitõendiks olevad Kalle Umbile kuuluvad 33 nakkevõrku. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud 3 1-22-2530 süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus rahuldab VÕS § 1043 ja

§ 73lg 2 alusel kannatanu tsiviilhagi ja mõistab selle välja süüdimõistetult. Kar

S § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendid - asitõendiks olevad Kalle Umbile kuuluvad 33 nakkevõrku. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 981 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 162 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Rubo Kikerpill kohtunik 4