KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8441 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Ta

§ 75

lg 2 p 5 alusel Hanno Erikule üldkasuliku töö tegemise perioodiks täiendav kohustus registreerida end hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule alkoholisõltuvuse vastase ravi vajaduse hindamiseks ning ravivajaduse ilmnemisel alluma määratud ravile. 2. Määrata KarS §

§ 75

lg 2 p 8 alusel Hanno Erikule üldkasuliku töö tegemise perioodiks täiendav kohustus osaleda riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“ 6 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 14.02.
2. a otsusega tunnistati Hanno Erik süüdi ning teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et H. Erikul tuleb ära kanda veel 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 69 lg-le 1, asendati mõistetud vangistus 538 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati H. Erikut üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma KarS § 75 lg 2 1 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoiduma alkoholi tarvitamisest ja osalema kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis. Samuti kohustati H. Erikut tegema kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse, mis peavad kinnitama, et H. Erik ei liigtarvita alkoholi. Kohtuotsus jõustus 02.03.2022 ja üldkasuliku töö tegemise periood lõpeb 02.03.
4. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 19.04.2022 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata H. Erikule mõistetud vangistus täitmisele, sest H. Erik tarvitas 14., 15., 18., 27.,
5. ja 31.03 ning
6. ja 02.04.2022 alkoholi, ega olnud 19.,
7. ja 29.03 ning 01.04.2022 kriminaalhooldusametnikule kohustuste täitmise kontrolliks kättesaadav, mistõttu polnud võimalik kontrollida alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist. Samuti ei ilmunud H. Erik
8. ja 31.03.2022 üldkasulikku tööd tegema, tuli 30.03.2022 üldkasulikku tööd tegema alkoholijoobes ega teinud kohtu määratud tähtajaks (s.o hiljemalt 01.04.2022) alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüsi. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.
9. H. Eriku kriminaalhooldus algas 02.03.2022 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 10.03.
10. Sel kohtumisel selgitati H. Erikule üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi ning üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumise võimalikke tagajärgi, millest arusaamist kinnitas H. Erik oma allkirjaga. Samuti koostas ametnik H. Erikule üldkasuliku töö tegemise ajakava, mille järgi pidi ta töötama Võru kalmistul 29.-31.03.
11. 2.
12. Politsei- ja Piirivalveamet tuvastas 14.03.2022, et H. Eriku ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,03 mg alkoholi, ja teavitas kriminaalhooldusametnikku alkoholi tarvitamise keelu rikkumisest. Kui ametnik helistas järgmisel päeval (s.o 15.03.2022) H. Erikule ja kutsus teda kriminaalhooldusosakonda selgitust kirjutama, ütles H. Erik, et ta pole veel kaineks saanud. Seejärel kontrollis kriminaalhooldusametnik 15.03.2022 H. Eriku alkoholijoovet ja fikseeris, et H. Eriku ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,513 mg alkoholi. Ametnik helistas 18.03.2022 uuesti H. Erikule, et teda kriminaalhooldusosakonda kutsuda. H. Eriku sõnul käis ta LõunaEesti Haiglas psühhiaatria osakonnas vastuvõtul ja soovis, et talle tehakse nn torpeedo-süst, kuid haiglas polnud võimalik tasulist võõrutusravi teha. Haiglas fikseeriti H. Eriku alkoholijoove 3,725 ‰, talle selgitati kodust võõrutusskeemi, väljastati Diazepami retsept ning soovitati pöörduda riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. 2.
13. Seejärel soovisid kriminaalhooldusametnikud 19.03.2022 kontrollida, kas H. Erik peab kinni alkoholi tarvitamise keelust, kuid see ei õnnestunud, sest temaga polnud võimalik telefonitsi ühendust saada, ta ei viibinud oma elukohas ega helistanud ametnikule tagasi. Järelikult ei allunud H. Erik kriminaalhooldaja kontrollile. 2.
14. H. Erik käis 21.03.2022 kriminaalhooldusosakonnas ja andis ülal kirjeldatud rikkumiste kohta kirjalikud selgitused. Ta avaldas, et tarvitas 14.03.2022 alkoholi naisega tülitsemise tõttu ning 15.03.2022 pärastlõunal tarvitas veel alkoholi, sest ta oli pettunud iseendas ja naises ega suutnud leppida, et naisega läks kõik halvasti. Seejärel tarvitas H. Erik 17.03.2022 õhtul uuesti alkoholi, mistõttu fikseeritigi järgmisel päeval (s.o 18.03.2022) Lõuna-Eesti Haiglas joove. H. Erik pöördus erakorralise meditsiini osakonda, sest ta oli pikema aja jooksul alkoholi tarvitanud ja soovis alkoholivastast ravi. Haiglas kirjutati talle ravimid, mille abil kodus olles tsüklist välja tulla. H. Erik polnud 19.03.2022 kriminaalhooldusametnikule telefonitsi kättesaadav, sest telefon kukkus tellingutele ja purunes. Ta sai 21.03.2022 uue telefoni. 2 2.
15. Vaatamata eelnevale, fikseeriti 27.03.2022 Lõuna-Eesti Haiglas H. Erikul uuesti alkoholijoove 3,725 ‰. Lisaks soovis kriminaalhooldusametnik järgmisel päeval (s.o 28.03.2022) kontrollida, kas H. Erik peab kinni alkoholi tarvitamise keelust, kuid see ei õnnestunud, sest temaga polnud taas võimalik telefonitsi ühendust saada ja ta ei helistanud ametnikule tagasi. Taolise käitumisega ei allunud H. Erik kriminaalhooldaja kontrollile. Edasi ei ilmunud H. Erik 29.03.2022 üldkasulikku tööd tegema ja kui kriminaalhooldusametnikud soovisid kontrollida, kas H. Erik peab kinni alkoholi tarvitamise keelust, ei viibinud ta kokkulepitud kohas Rõuges Coop poe juures ja hiljem oli H. Eriku telefon välja lülitatud. Seega ei allunud H. Erik kolmandat korda kriminaalhooldaja kontrollile. 2.
16. 30.03.2022 ilmus H. Erik üldkasulikku tööd tegema alkoholijoobes olles ja rikkus viiendat korda alkoholi tarvitamise keeldu. Kriminaalhooldusametnik fikseeris, et H. Eriku ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,025 mg alkoholi. H. Erik ei ilmunud ka järgmisel päeval (s.o 31.03.2022) üldkasuliku tööd tegema ja rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,216 mg alkoholi. 01.04.2022 fikseeriti Lõuna-Eesti Haiglas H. Erikul kolmandat korda alkoholijoove 3,871 ‰ ja ta polnud kriminaalhooldusametnikule kohustuste kontrolliks kättesaadav. Ametnik soovis kontrollida, kas H. Erik peab kinni alkoholi tarvitamise keelust, kuid ta polnud telefonitsi kättesaadav ega helistanud tagasi. 02.04.2022 fikseeriti Lõuna-Eesti Haiglas H. Erikul alkoholijoove 0,488‰ ja viimaks ei täitnud H. Erik kohtuotsusega määratud tähtajaks (s.o hiljemalt 01.04.2022) ka vabatahtlikult võetud kohustust teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüsi. 2.
17. 04.04.2022 ilmus H. Erik kriminaalhooldusosakonda kainena ja andis ülal kirjeldatud rikkumiste kohta kirjalikud selgitused. Ta avaldas, et 27.03.2022 fikseeriti tal Lõuna-Eesti Haiglas uuesti joove, sest ta libastus ja kukkus ning tema nägu sai vigastada. Kuna valud olid üsna suured, tarvitas H. Erik alkoholi. H. Erik polnud 28.03.2022 kriminaalhooldusametnikule kättesaadav, sest tal olid eelmise päeva vigastuste tõttu suured valud, ta soovis magada ja lülitas telefoni hääletule režiimile. 29.03.2022 ei läinud H. Erik üldkasulikku tööd tegema, sest unustas, ja ta lahkus kriminaalhooldusametnikega kokku lepitud kohast, sest pidi edasi liikuma. H. Erik ei saanud ametnike kõnedele vastata, sest telefoniaku sai tühjaks. 30.03.2022 fikseeriti H. Erikul alkoholijoove, eelmisel päeval tuli talle tuttav külla ja ta tarvitas alkoholi. Samuti jõi H. Erik 30.03.2022 hommikul mõne pudeli õlut. Ta arvas, et on kaine, ja läks üldkasulikku tööd tegema. Järgmisel päeval (s.o 31.03.2022) ei läinud H. Erik üldkasulikku tööd tegema, sest käis perelepituse raames politseis. Lisaks oli ta kerges joobes ja teadis, et sellises seisundis ei tohi üldkasuliku töö tegemise kohta ilmuda. H. Erik ei tarvitanud rohkem alkoholi, vaid tema organismist lähebki alkohol raskemini välja. 2.
18. Lõuna-Eesti Haiglas fikseeriti 01.04.2022 H. Erikul kolmandat korda alkoholijoove, sest ta sai Võru linnas sõbra poole minnes peksa ja kui sõber nägi H. Eriku vigastusi, tõi ta toast viina ja käskis H. Erikul seda valude leevendamiseks juua. H. Erik polnud 01.04.2022 kriminaalhooldusametnikule kättesaadav, sest tema telefoni ekraan purunes ja telefon ei töötanud. H. Erik ostis 02.04.2022 uue telefoni. Pärast 01.04.2022 H. Erik enam alkoholi ei tarvitanud ja 02.04.2022 haiglas fikseeritud joove tulenes eelmisel päeval tarbitud alkoholist. H. Erik ei teinud tähtaegselt alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüsi, sest tal polnud piisavalt raha. 2.
19. H. Erik käis 04.04.2022 ka perearsti vastuvõtul, kelle hinnangul ei võimalda H. Eriku tervislik seisund praegu üldkasulikku tööd teha. Arst jättis H. Eriku jälgimisele. H. Erik tunnistas 05.04.2022 kriminaalhooldusametnikule, et tal on probleeme alkoholiga ja et ta vajab abi, ning registreeris end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem 3 Eesti“ raames vaimse tervise õe vastuvõtule. Vastuvõtu aeg on 04.05.
20. Samuti käis H. Erik 06.04.2022 alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüse andmas ja esitas järgmisel päeval (s.o 07.04.2022) kriminaalhooldusametnikule analüüside vastuse. Perearsti tõendi kohaselt on H. Erikul saadud trauma tõttu füüsilise töö tegemine välistatud ja paranemiseks kulub umbes 2-2,5 kuud. Lisaks on H. Erik perearsti hinnangul läbinud pärast joomasööstu edukalt alkoholivõõrutuse ravi. Arsti arvates vajab H. Erik psühhiaatriliste probleemide lahendamiseks ka psühhiaatri abi, kuid järjekorrad on kuudepikkused. 13.04.2022 tehti H. Erikule nn torpeedo ehk pikaajaline alkoholisõltuvuse vastane ravi, mis ei luba 1 aasta jooksul alkoholi tarvitada. 2.
21. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb H. Erikule mõistetud vangistus täitmisele pöörata. H. Erik tarvitas kriminaalhoolduse esimesel poolel lühikese aja vältel 8 korda alkoholi, ei allunud 4 korda kriminaalhooldusametniku kontrollile, ei ilmunud 1 kord üldkasulikku tööd tegema, läks 1 kord üldkasulikku tööd tegema alkoholijoobes olles ja hilines vereproovide andmisega. H. Erik pole teinud vajalikke järeldusi ja jätkab alkoholi kuritarvitamist, hoolimata talle antud võimalusest kanda oma karistust vabaduses. Kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus, et lisakohustuste seadmine või katseaja pikendamine hoiaks ära uued samalaadsed rikkumised ja mõjutaks H. Erikut oma eluviisi muutma. Jätkuva alkoholi tarvitamisega ohustab H. Erik ühiskonna turvalisust.
22. Kohtuistungil tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata H. Erikule täiendavad kohustused alluda psühhiaatrilisele ravile ja osaleda 6 kuud programmis „Kainem ja tervem Eesti“. H. Erik pole uusi rikkumisi toime pannud ja alustas 28.04.2022 perearsti juures ravi antidepressantidega. Talle võiks anda veel ühe võimaluse.
23. H. Erik kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes ja tema poolt kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märgitu on õige. H. Erik sattus sisuliselt 2 korda tsüklisse ̶ 14.03-18.03, mil ta tarvitas alkoholi 5 päeva järjest, ja 27.03-02.04, mil ta tarvitas alkoholi 7 päeva järjest. H. Erik sattus tsüklisse tülide tõttu naisega ning pereprobleemide ja -pingete tõttu. H. Erikul kadusid kõik mõtted peast, ta oli pettunud ja tundis, et kõik on hukka läinud. 18.
24. otsis H. Erik ise abi ja pöördus haiglasse, oli seejärel mõned päevad kaine, kuid hakkas siis uuesti alkoholi tarvitama, sest tal tekkisid üksi ema juures olles nukrushood, et teda pole kellelegi vaja ja keegi ei taha teda. Nüüd on H. Erik endale tunnistanud, et kõik probleemid said alguse tema igapäevasest õllejoomisest. Tsüklite tõttu ei helistanud H. Erik kriminaalhooldajale tagasi, kukkus tänaval näo katki ja sai peksa. Praeguseks on H. Erik olnud enam kui 1 kuu kaine ja tunnistab, et ta on alkoholisõltlane. Samuti on H. Erik rääkinud elukaaslasega, kõigil on hea meel, et H. Erik ei joo, ja on hoopis teine elu. H. Erikul on olnud alkoholiga probleeme päris pikalt, kusjuures tal on päris palju olnud ka vahekohti. Näiteks eelmise aasta suvel, mil H. Eriku viibis ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseajal, ei tarvitanud ta üldse alkoholi. Õllejoomine algaski sügisel, mil H. Erik käis Rootsis tööl ja läks eelmisest elukaaslasest lahku. H. Erik alustas alkoholi tarvitamist 15-16-aastaselt ja arvab, et tema alkoholiprobleem algas juba siis, sest isa oli samuti alkohoolik ja H. Erik on sellist alkoholitarvitamist kogu elu näinud. H. Erik ei pöördunud enne praegust kriminaalhooldust abi saamiseks kuhugi, sest ta ei tunnistanud alkoholiprobleemi. H. Eriku arvates ei viidanud õhtuti 2 õlle joomine alkoholismile. H. Erik on võimeline alkoholist täielikult loobuma. Ta langes tsüklisse, kahetseb ja loobus alkoholist juba 1 kuu tagasi. H. Erik plaanib osaleda programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning nõustub alluma alkoholismivastasele psühhiaatrilisele ravile. 4 Kohtu seisukoht
25. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 75 lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.
26. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-te 2 ja 4 alusel pandud kohustuste rikkumise puhul.
27. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja H. Eriku selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Kõigepealt nähtub erakorralisele ettekandele lisatud Politsei- ja Piirivalveameti 15.03.
28. a vastusest, et politsei puutus 14.03.2022 väljakutsele reageerimise käigus kokku H. Erikuga ja fikseeris tal alkoholijoobe (tl 9). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli 14.03.2022 kell 20:14 H. Eriku ühes liitris väljahingatavas õhus 1,03 mg alkoholi, tema reaktsioon oli häiritud ning koordinatsioon oli kergelt häiritud (tl 9 pöördel-10). Järgmisel päeval (s.o 15.03.2022 kell 16:56) kontrollis kriminaalhooldusametnik indikaatorvahendiga H. Eriku joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja H. Eriku ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,513 mg alkoholi. Samuti tuli H. Eriku suust alkoholilõhna ja tema reaktsioon oli häiritud (tl 11-11 pöördel). Ning 3 päeva hiljem (s.o 18.03.2022) pöördus H. Erik ise erakorraliselt Lõuna-Eesti Haiglasse psühhiaatri vastuvõtule, sest ta oli pikema aja jooksul kuritarvitanud alkoholi ja soovis abi. Haiglas fikseeriti H. Eriku alkoholijoove 2,3 ‰. Haiglas polnud võimalik H. Erikule tasulist võõrutusravi teha, kuid talle selgitati kodust alkoholi võõrutusskeemi, väljastati Diazepami retsept ning soovitati pöörduda riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ (tl 12). Kriminaalhooldajale antud kirjalikes selgitustes märkis H. Erik, et ta jõi 14.03.2022 alkoholi naisega tülitsemise tõttu ning 15.03.2022 jõi veel alkoholi, sest oli pettunud endas ja naises ega suutnud leppida, et naisega kõik nii läks. Seejärel tarvitas H. Erik 17.03.2022 õhtul uuesti alkoholi, mistõttu fikseeriti järgmisel päeval haiglas joove. Tavaliselt H. Erik ei tarvita alkoholi pikema aja jooksul (tl 25-27). 19.03.2022 polnud kriminaalhooldusametnikul võimalik H. Erikut telefonitsi kätte saada, sest telefon kukkus sama päeva hommikupoolikul tellingult alla ja purunes. H. Erik ostis 21.03.2022 uue telefoni (tl 28). Kohtuistungil jäi H. Erik kirjalike selgituste juurde, lisades, et ta tarvitas 17.03.2022 alkoholi, sest ta sattus tsüklisse ega mõelnud enam millelegi.
29. Seejärel käis H. Erik 21.03.2022 kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel ja oli kaine, kuid 27.03.3022 kell 20:09 (s.o 6 päeva hiljem) fikseeriti H. Erikul Lõuna-Eesti Haiglas taas alkoholijoove 3,725‰. H. Erik pöördus ise erakorraliselt haiglasse, sest ta kukkus tänaval. Tal diagnoositi kinnine ninaluude murd ja huule lahtine haav ning soovitati alkoholi vältida (16-16 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis H. Erik, et ta tarvitas 27.03.2022 alkoholi ning kukkus libastudes huule ja näo katki, misjärel jõi valude tõttu enne haiglasse pöördumist veel alkoholi. Järgmisel päeval (s.o 28.03.2022) polnud kriminaalhooldusametnikul võimalik H. Erikut telefonitsi kätte saada, sest ta lülitas telefoni hääletu režiimi peale ja magas eelmisel päeval saadud kukkumise tõttu valuvaigistite mõju all 5 (tl 29-30). Kohtuistungil lisas H. Erik, et ta kukkus alkoholijoobe pärast. H. Erik ei osanud selgitada, miks ta ei helistanud kriminaalhooldajale tagasi.
31. ja 31.03.2022 ei ilmunud H. Erik üldkasulikku tööd tegema, kuigi ta leppis 10.03.2022 selles kriminaalhooldusametnikuga kokku (tl 17). Kui kriminaalhooldusametnik soovis samal päeval kontrollida, kas H. Erik järgib alkoholi tarvitamise keeldu ja leppis kella 16:55 paiku H. Erikuga kokku kohtumise Rõuge alevikus asuva Coop poe parklas, polnud H. Erik kell 17:20 kokkulepitud kohas. Kui ametnik helistas seejärel uuesti H. Erikule, oli viimase telefon välja lülitatud (tl 18). Kahel järgmisel päeval (s.o 30.03.2022 kell 10:21 ja 31.03.2022 kell 10:07) kontrollis kriminaalhooldusametnik indikaatorvahendiga H. Eriku joovet, indikaatorvahendi näit oli mõlemal korral taas positiivne ning H. Eriku ühes liitris väljahingatavas õhus oli vastavalt 1,025 mg ja 1,216 mg alkoholi. Samuti oli H. Eriku välimus 30.03 määrdunud, suust tuli alkoholilõhna, reaktsioon oli häiritud, kõne oli segane, aja-, isiku- ja kohataju polnud ning tasakaal ja koordinatsioon olid kergelt häiritud. Kohapeal selgitas H. Erik, et tarvitas 30.03 alkoholi, sest sai peksa. 31.03 tuli H. Eriku suust alkoholi lõhna, tema reaktsioon oli häiritud ning tasakaal ja koordinatsioon olid kergelt häiritud. Edasi toimetati H. Erik 01.04.2022 kell 09:47 H. Erik kiirabiga erakorraliselt Lõuna-Eesti Haiglasse, kus tal fikseeriti järjekordselt alkoholijoove 3,871‰. Kiirabikaardi kohaselt löödi H. Erikut tuttava juures pudeliga pähe. H. Erikul diagnoositi kinnine otsimikuluumurd, pealae ja huule lahtised haavad ning tal soovitati taas vältida alkoholi tarvitamist. Ning 02.04.2022 pöördus H. Erik ise erakorraliselt tagasi Lõuna-Eesti Haiglasse, kus tal fikseeriti alkoholijoove 0,448‰. Haiglas avaldas H. Erik, et ta oli ise tarvitanud valuvaigisteid ja 3 pitsi viina (tl 19-19 pöördel ja 21-24 pöördel).
32. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märkis H. Erik, et ta läks 29.03.2022 Tartusse hambaarstile ega mäletanud, et pidi üldkasuliku töö juhendajale mitteilmumisest teatama. H. Erikul on vaja minna hambaarsti juurde, sest ta sai peksa ja esihambad liiguvad, kuid arst ei võtnud teda vastu, sest tal polnud aega broneeritud. Seejärel pidi H. Erik samal päeval (s.o 29.03.2022) kriminaalhooldusametnikuga Rõuge poe juures kokku saama. H. Erik ootas mingi aja, kuid pidi siis edasi liikuma. Hiljem polnud ta enam telefonitsi kättesaadav, sest telefoniaku sai tühjaks. Edasi tarvitas H. Erik 29.03.2022 alkoholi, sest tuttav tuli külla, ja 30.03.2022 hommikul jõi H. Erik veel mõned õlled. Ta läks 30.03.2022 üldkasulikku tööd tegema alkoholijoobes olles, sest arvas, et on kaine. Järgmisel päeval (s.o 31.03.2022) ei ilmunud H. Erik üldkasulikku tööd tegema, sest käis lepitusmenetluse raames politseis, oli kerges joobes ja teadis, et sellises seisundis ei tohi ilmuda üldkasulikku tööd tegema. H. Erik oli 31.03.2022 alkoholijoobes eelmisel päeval (s.o 30.03) tarvitatud alkoholi tõttu. Alkohol läheb tema organismist raskelt välja. 01.04.2022 tarvitas H. Erik alkoholi, sest sai sõbra juurde kõndides tugevalt peksa ning sõber tõi talle toast viina ja käskis juua, mida H. Erik tegigi. Samuti polnud H. Erik 01.04.2022 kriminaalhooldusametnikule telefonitsi kättesaadav, sest telefon kukkus maha ja läks katki. H. Erik ostis järgmisel päeval (s.o 02.04) uue telefoni. 02.04.2022 haiglas fikseeritud joove oli eelmise päeva alkoholitarbimisest. H. Erik pole pärast 01.04.2022 alkoholi joonud. H. Erik ei teinud hiljemalt 01.04.2022 alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüsi, sest tal polnud raha (tl 31-40).
33. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt tarvitas H. Erik sisuliselt alkoholi 5 päeva järjest 14.-18.03.2022, oli seejärel 8 päeva 19.-26.03.2022 kaine ja tarvitas uuesti alkoholi 7 päeva järjest 27.03-02.04.
34. Paralleelselt ei allunud H. Erik sel ajaperioodil (s.o ca 3 nädala jooksul) 4 korda (s.o 19.03, 28.03, 29.03 ja 01.04) kriminaalhooldusametniku kontrollile (polnud telefonitsi kättesaadav, ei helistanud tagasi või ei oodanud ametnikku kokkulepitud kohas), ei ilmunud
35. ja 31.03 üldkasulikku tööd tegema ning ilmus 30.
36. üldkasulikku tööd tegema alkoholijoobes. Samuti ei teinud ta süüdimõistva kohtuotsusega määratud tähtajaks 6 (s.o hiljemalt 02.04.2022) alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüsi. H. Erik põhjendas tsükleid alkoholisõltuvusega.
37. Arvestades H. Eriku rikkumiste arvukust, organismis fikseeritud märkimisväärseid alkoholikoguseid, alkoholijoobes olekut juba hommikuti ning asjaolu, et H. Erik tarvitas päevade kaupa alkoholi hoolimata füüsilistest vigastustest ja arstide koduvatest soovitustest alkoholi vältida, leiab kohus, et kriminaalhoolduse nõuete rikkumised on tingitud H. Eriku väga tõsise alkoholisõltuvusest. Kuigi alkoholisõltlasele võib alkoholi tarvitamisest hoidumine olla üle jõu käiv kohustus, ei väära see vajadust hoida ära uute kuritegude toimepanemist ja saada alkoholi tarvitamine kontrolli alla. Järelikult juhul, kui kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetu pole võimeline täitma tema õiguskuulekuse tagamiseks vajalikke kohustusi ja vabaduses viibimise tingimusi, tuleb kaaluda mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Arvestades eelnevat, polnud H. Erikul KarS § 75 lg 1 p 3, lg 2 p 2 ja lg 4 alusel pandud kohustuste ega üldkasuliku töö nõuete eiramiseks mõjuvat põhjust. Kuna H. Erik oli kõikidest nõuetest teadlik, pani ta rikkumised toime tahtlikult.
38. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva määruse tegemise ajaks on H. Erik viibinud kriminaalhooldusel 2 kuud ja kohus vaatab läbi esimest erakorralist ettekannet. H. Erik alustas rikkumiste toimepanemist 14.03.2022 (s.o vähem kui 2 nädalat pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist) ja rikkus erinevaid nõudeid järjepidevalt 3 nädala vältel (s.o kuni 02.04.2022). Seejuures ei hoolinud H. Erik kriminaalhooldusametniku kontrollidest, enda füüsilistest vigastustest ega arstide korduvatest soovitusest alkoholi tarvitamine lõpetada. Pidades silmas viimati märgitut, ei mõjunud kriminaalhooldus H. Erikule distsiplineerivalt ega pidurdanud tema alkoholi tarvitamist. Alkoholi tarvitamise ajal loobus H. Erik sisuliselt kõikidest katseaja nõuete täitmisest.
39. Kohtu hinnangul ei tingi eelnev siiski H. Erikule mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Nimelt pole H. Erik pärast 02.04.2022 (s.o viimase 1 kuu jooksul) kordagi alkoholi tarvitanud, on teinud kriminaalhooldusametnikuga igati koostööd ning on pöördunud oma probleemide lahendamiseks korduvalt perearsti poole. Arsti hinnangul on H. Erik läbinud pärast joomasööstu edukalt alkoholivõõrutuse ravi, praeguseks on alustatud ravi antidepressantidega ja H. Erik plaanib pöörduda ka psühhiaatri poole. Samuti registreeris H. Erik 05.04.2022 end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vaimse tervise õe vastuvõtule, käis 06.04.2022 alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüse andmas ja lasi 13.04.2022 teha nn torpeedo, mis ei luba 1 aasta jooksul alkoholi tarvitada. Kohtuistungil ütles H. Erik täiendavalt, et ta suutis
40. aastal ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseajal hoiduda alkoholi tarvitamisest, ja selgitas üksikasjalikult, miks ta alustas sügisel uuesti alkoholi tarvitamist. H. Erik suutis adekvaatselt analüüsida alkoholi kuritarvitamise põhjuseid, tunnistas alkoholisõltuvust ja leidis õigesti, et tema puhul on efektiivne lahendus vaid alkoholist täielik loobumine. Arvestades H. Eriku märkimisväärseid pingutusi, leiab kohus, et talle saab vabaduses viibimiseks anda veel ühe võimaluse. Juhul, kui H. Erik jätkab tõsimeelselt oma sõltuvusprobleemiga tegelemist ja saab alkoholi tarvitamise kontrolli alla, võib ta katseaja edukalt läbida.
41. H. Erik nõustus alluma psühhiaatrilisele sõltuvusravile. Pidades silmas H. Eriku alkoholiprobleemi ulatust, paneb kohus talle üldkasuliku töö tegemise perioodiks KarS §

§ 75

lg 2 p 5 alusel täiendava kohustuse registreerida end hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule alkoholisõltuvuse vastase ravi vajaduse hindamiseks ning ravivajaduse ilmnemisel alluma määratud ravile. Samuti paneb kohus H. Erikule KarS §

§ 75

lg 2 p 8 alusel täiendava kohustuse 7 osaleda riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“ 6 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Juhul, kui H. Erik ei pöördu ravivajaduse hindamiseks psühhiaatri vastuvõtule või ei allu mis tahes mittemeditsiinilistel põhjustel määratud ravile, loetakse need asjaolud KarS § 75 lg 2 p-s 5 sätestatud ravile allumise kohustuse rikkumiseks. 15. Täiendavalt märgib kohus, et H. Eriku üldkasuliku töö tegemise perioodi lõpuni (s.o kuni 02.03.2024) on jäänud veel peaaegu 1 aasta ja 10 kuud. H. Erikul on võimalik selle aja jooksul näidata, et ta tegi praegustest rikkumistest vajalikud järeldused ja on loobunud lõplikult alkoholi tarvitamisest. Juhul, kui H. Erik rikub allesjäänud katseaja jooksul kas või 1 kord mõnd katseaja nõuet, pöörab kohus suure tõenäosusega karistuseks mõistetud vangistuse täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) 8