Obsah (5)

§ 6§ 4§ 8§ 15§ 18

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1037 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saam

) § 4 lg 3 punkti 5 tähenduses (isiku esindamine halduskohtumenetluses). Riigi õigusabi määramine eeldab, et isikul endal pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks (

§ 6

). Samuti tuleb kohtul kontrollida, ega ei ole isikule juba konkreetses asjas riigi õigusabi määratud ning ega ei esine muid aluseid riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

1. Taotleja majandusliku seisundi teatisest nähtub, et ta saab igakuiselt sotsiaaltoetust 150 eurot ning sama summa ulatuses teeb ta ka igakuiselt kulutusi (toit, sidekulud). Kohus märgib, et kuna saadav toetus on sihtotstarbeline, siis ei saa seda arvestada sissetulekuna, mille arvelt tasuda õigusabiteenuse osutajale. Kuigi taotlusele ei ole lisatud majandusliku seisundi tõendeid (nt pangakonto väljavõtet), siis arvestades riigi õigusabi üle otsustamise kiireloomulisust rahvusvahelise kaitse asjades kohus taotlust sel põhjusel käiguta ei jäta. Kohus lähtub isiku kinnitusest, et tal puuduvad piisavad vahendid õigusabiteenuse eest tasumiseks. Samuti pole kahtlust, et eesti keelt ja Eesti õigusruumi mittetundev Nigeeria kodanik ei suuda end ise halduskohtus edukalt esindada.
2. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et taotlejale oleks eelnevalt PPA 28.04.2022 otsuse vaidlustamiseks riigi õigusabi antud. Ehkki kohtu hinnangul on otsuse vaidlustamise eduväljavaated vähesed, siis ei saa praegusel juhul väita, et kaebus oleks täielikult perspektiivitu. Kaebuse sisulist perspektiivi hindab kohus pärast selle esitamist ning tõendite ja taotleja seisukohtadega tutvumist. Seega on põhjendatud anda taotlejale riigi õigusabi õigusdokumendi (kaebuse) koostamiseks ja sellele järgnevaks esindamiseks halduskohtumenetluses (

§ 4lg 3 punktid 5 ja 8).

5. Taotleja majanduslikku seisundit arvestades peab kohus põhjendatuks anda talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (

§ 8punkt 1).

Kohus juhib siiski tähelepanu, et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib kohus käesoleva määrusega antud menetlusabi tühistada (vt halduskohtumenetluse seadustiku ehk HKMS § 117,

§ 6lg 1, § 7 lg 1 punkt 4).

6. Tuginedes

§ 15

lg-le 5 ning arvestades

§ 18

lg-t 1, saadab kohus määruse õigusabi osutava advokaadi määramiseks Eesti Advokatuurile. Pärast esindaja määramist tuleb esindajal viivitamatult kontakteeruda esindatavaga vajalike menetlustoimingute tegemiseks. Kuna esindajal on kohustus esindatavaga viivitamatult kontakteeruda, siis ei tõlgi kohus määrust isikule arusaadavasse keelde, arvestades ka, et tema taotlus rahuldati. Teave riigi õigusabi korras määratavale esindajale

1. Kaevatav PPA 28.04.2022 otsus on riigi õigusabi taotluse kohaselt isikule kätte toimetatud 06.05.
2. Vaidlustamistähtaeg on 10 päeva, mis möödub 16.05.
4. Otsuses sisalduvas selgituses on toodud: „VRKS § 251 lg 3 kohaselt otsustab taotleja õiguse üle viibida kohtumenetluse ajal Eestis asja lahendav kohus. Kuni nimetatud otsuse tegemiseni on taotlejal õigus Eesti territooriumil viibida.“ Kohus selgitab, et seega pole kaebuse esitamise hetkel isikul esialgse õiguskaitse vajadust. 2 Kohtule esitatavas kaebuses tuleb märkida:  Taotlus ja põhjendused iga otsuse kohta, mis on PPA poolt vormistatud ühes dokumendis. Kui mõnda osa otsusest ei vaidlustata, siis tuleb seda samuti selgelt märkida. Kaebuses ei ole vajalik korrata menetluse käiku või tuua välja otsuse põhjendusi ning kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Nendega saab kohus tutvuda ka vaidlustatud otsusest. Oluline on tuua välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud ja miks.  Kohus märgib, et ehkki HKMS § 158 lg 31 kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga, siis ei tähenda see seda, et kohus viiks kohtumenetluses läbi uue haldusmenetluse. Kui kaebaja soovib tugineda asjaoludele, mida haldusmenetluses PPA-le ei esitatud, siis tuleb need selgelt välja tuua ning esitada ka põhjendused, miks neid varem välja ei toodud.  Kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad tõlked (HKMS § 80–81).  Kuna riigi õigusabi määramine on eraldiseisev haldusasi ning riigi õigusabi taotluse rahuldamine ei tähenda, et täidetud on HKMS-is sätestatud alused isikule kaebuse esitamisel menetlusabi andmiseks, siis tuleb kohtule esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus1, kui:  kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks; või  kaebaja soovib asja läbivaatamist istungil ja sinna tõlki (märkida keel), kelle teenuse eest pole kaebajal endal võimalik tasuda.  Kui esindajal pole võimalik koheselt esitada põhjalikku kaebuse teksti, arvestades edasikaebamise lühikest tähtaega, tuleb esitada ära peamine PPA otsuse vaidlustamise põhjus ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Samuti tuleb kohtule esitada nõuetekohased taotlused (nt menetlusabi taotlus). See võimaldab kohtul kaebuse menetlusse võtta ja teha ära esmased menetlustoimingud, vajaduseta jätta kaebust käiguta.  Kui taotlejale ei jõuta vaidlustamise tähtajal esindajat määrata või pole esindajal aega esitada ka puudustega kaebust, siis hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (HKMS § 71). Isik suhtleb inglise keeles ning viibib Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuses. (allkirjastatud digitaalselt) 1 Menetlusabi taotluse nõuded tulenevad HKMS §-st 115 ning taotlusele tuleb lisada ka dokumendid, mis kaebaja majanduslikku seisundit tõendavad. Asjaolu, et isikule on määratud riigi õigusabi korras esindaja, ei tähenda, et isik ei ole võimeline tasuma 20 euro suurust riigilõivu. 3