Obsah (9)

§ 177§ 150§ 423§ 162§ 168§ 178§ 174§ 391§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 28.12.2021, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-6284 Tsiviilasi N.R.Energy OÜ hagi A. F. vastu kahju hüvitami

§ 177lg 1 korras eraldi menetluses.

Kostjal on võimalik menetluskulude rahaliselt kindlaks määramise taotlus esitada hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Tagastada N.R.Energy OÜ-le

§ 150lg 1 p 3 alusel riigilõiv summas 3400 eurot N.R.

Energy OÜ kontole a/a xxxx AS Xxxx. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates 15 päeva jooksul sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Viru Maakohtu menetluses olevas N.R.Energy OÜ hagis A. F. vastu kahju hüvitamise nõudes on kostja 12.05.2021 esitanud taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks.
2. Taotluse kohaselt kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtub, et väidetav kahju tekitaja saab olla üksnes kohalik omavalitsus, antud juhul Tapa vald, Hageja heidab kostjale ette kostja ametijuhendist tulenevate teenistusülesannete täitmist ja esitab väidetavalt kostja õigusvastase tegevuse tõendamiseks erinevaid Tapa Vallavolikogu ja Tapa Vallavalitsuse poolt antud õigusakte. Kostja on Tapa vallaga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning tema tegevust tuleb lugeda avaliku võimu kandja ehk Tapa valla tegevuseks. Tsiviilkohtumenetlus ei ole kohaldatav avaliku võimu kandja organi liikme poolt avaliku võimu kandja avalik-õigusliku tegevuse raames väidetava kahju õigusvastase põhjustamise juhtudel. Kahju hüvitamise nõue tuleb esitada halduskohtusse RVastS § 1 lg 1, § 7 lg 1 ja § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt avaliku võimu kandja vastu. Kostja leiab, et esitatud hagi tuleb vastavalt

§ 423lg 1 p-le 13 jätta läbi vaatamata.

1. Hageja leidis algselt, et hagi läbi vaatamata jätmise taotlus ei ole põhjendatud. Vastuseks kohtu päringule, kas riigikohtu lahendist tulenevalt on hageja valmis kaaluma ka hagist loobumist või võtab kohus seisukoha kostja esitatud hagi läbi vaatamata jätmise taotluse osas, on hageja 27.12.2021 esitanud nõusoleku hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja kinnitab, et ei soovi esitada hagist loobumise taotlus ja seda menetluskuludest tulenevatel motiividel.
2. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus on printsiibis seisukohal, et keeruka õigusliku küsimuse korral tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist (Vt RK lahendeid 3-2-1-31-12 p.13 ja 3-2-1-134-07 p.13). Sealjuures on ka Tartu Ringkonnakohus käesolevas asjas hagi tagamise määrusele esitatud määruskaebust 07.06.2021 määrusega lahendades märkinud (viidates mitmetele RK lahenditele), et kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest, tuleb see välja selgitada ja tõendeid hinnata asja sisulisel läbivaatamisel. Kuna aga kostja tugines määruskaebuses asjaolule, et hagi ei ole lubatav, lükkas maakohus hagi läbi vaatamata jätmise taotluse lahendamise edasi kuni hagi tagamise vaidlustuse raames kõrgema astmete kohtute poolt seisukoha saamiseni. Riigikohus on 14.12.2021 määruse p. 11.2 selgitanud, et hagis väljatoodud asjaoludel võib vaidluse lahendamine kuuluda halduskohtu, mitte maakohtu pädevusse. Seetõttu võib olla alus praegusel menetlusetapil hagi läbi vaatamata jätmiseks

§ 423lg 1 p 13 alusel.

Riigikohus märgib, et „Hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja tegutses väljaspool ametniku (abivallavanema) ametisuhet. Hageja on üksnes viidanud sellele, et lisaks abivallavanema ametile on kostja OÜ Tapa Vesi juhatuse liige, kuid hageja ei ole välja toonud ühtegi kostja tegu, mida kostja oleks teinud OÜ Tapa Vesi juhatuse liikmena.“ Sama lahendi p. 11.3 kohaselt „kui avalik-õigusliku ülesande täitmisel tekitatakse isikule kahju, siis saab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 1, § 7 lg 1 ja § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt esitada asjakohase nõude avaliku võimu kandja vastu. RVastS § 12 lg 2 esimese lause kohaselt loetakse avaliku võimu kandja tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. 2 Sama lõike teise lause kohaselt selles lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti. VÕS § 1043 jj ei ole eriseaduseks RVastS § 12 lg 2 teise lause tähenduses (vt ka Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 14). Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus (RVastS § 17 lg 1, halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1). Juhul kui kostja tegu oli õigusvastane ja süüline VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de 6, 7 ja 8, § 1047 lg-te 1 ja 2 ja § 1050 järgi, siis vastutab RVastS § 9 lg-st 1 ja § 12 lg 2 esimesest lausest tulenevalt hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest avaliku võimu kandja.“ Ja kuna riigikohus selgitas, et hagis esitatud asjaolud viitavad sellele, et vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses, siis tühistati ka lubamatu hagi osas tehtud hagi tagamine. Kohtu hinnangul on seejärel ka hageja ise, esitades 14.12.2021 taotluse hagi tagamise tagatise tagastamiseks, kinnitanud, et „asja menetletakse halduskohtumenetluses“. Eeltoodust lähtuvalt on põhjendatud, kostja esitatud põhistuse/tõendite alusel, jätta hagi läbi vaatamata.

ei näe ette võimalust, et kohus saaks pädevuselt valesse kohtusse esitatud hagi ise edastada õigesse kohtusse. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks summas 3400 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot tagastamisele ei kuulu ja hageja ei ole seda ka taotlenud. Hageja taotlus- jaotada menetluskulud

§ 162lg 4 alusel- ei kuulu arvestamisele.

Viidatud säte reguleerib menetluskulude jaotamist asja sisulise lahendamise korral. Asja menetlemise lõpetamisel

§ 423

alusel kohaldub menetluskulude jaotusena

§ 168

lg 2 ehk hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 3-5 antud asjas ei kohaldu, seega jäävad kostja võimalikud menetluskulud hageja kanda.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 174

lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras Kohus jätab menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise nn järelmenetluse etappi. Kostjal on võimalik oma menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotlus esitada mõistliku viivituseta, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest. Hageja 14.12.2021 taotluse hagi tagamise tagatise tagastamiseks lahendab kohus pärast seda, kui on möödunud

§ 391

märgitud hagi esitamise tähtaeg.

§ 427

kohaselt maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 3 Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2022 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu

1. detsembri
2. a määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. 28.12.2021 kohtumäärus kohtumäärusega. 2-21-6284 jõustus
3. mail 2022 Tartu Ringkonnakohtu (digitaalselt allkirjastatud) Lea Herne referent 4