) § 487 lg 1 kohaselt kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele.
lg 3 näeb ette, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast.
lg 5 järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist.
lg 1 III lause järgi määratakse avaldajale tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
371 lg 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui: 9) hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; 10) hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. 01.04.2022 määrusega kohustas Tartu Maakohus hagejat 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest järgmiseks: esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuda täiendav riigilõiv. Hageja sai määruse kätte e-toimiku kaudu 04.04.2022, seega oli viimane päev puuduste kõrvaldamiseks 18.04.
4.
174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Toimikust ei nähtu, et kostjatel oleks hüvitatavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.