Obsah (9)

§ 101§ 108§ 84§ 91§ 116§ 96§ 100§ 99§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-20076 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprillil 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A ja B hagi Y vastu elatise nõudes ja

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Välja mõista Ylt elatis B kasuks alates 23.12.2021.a igakuise elatusrahana 222 (kakssada kakskümmend kaks) eurot 88 senti (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot 44 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot) kuni tütre täisealiseks saamiseni s.o xx.xx.
2. Elatist indekseeritakse iga aasta
3. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Tagasiulatuv elatise nõue jätta rahuldamata.
2. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada Y menetluse ajal (so alates 23.12.2021.a) tasutud elatisemakseid.
3. Yl tuleb igakuised elatisemaksed kanda X arvelduskontole iga kuu
4. kuupäevaks selgitusega „B ja A elatis“.
5. Y vastuhagi isaduse vaidlustamiseks jätta rahuldamata.
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJATE ELATISE NÕUE
7. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti X ja Y abielu xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses. X ja Y abielust sündis xx.xx.2015.a poeg A ja xx.xx.2016 tütar B. Vanemate kooselu lõppes juunis 2021 ning hagejad elavad alates juunist 2021 koos ema Xga üürikorteris. Hagiavalduse kohaselt ei osale Y laste kasvatamises, nende eest hoolitsemises, arendamises. Lapsed on ema ülalpidamisel. Hagejate igakuised kulud on järgmised: korteri majandamiskulud, s.o xxx linn, XXX KÜ arved (v.a elekter) 36,67 eurot (keskmine KÜ arve suurus on ca 110 eurot ((80 + 140)/2). Korteris elavad hagejad ja hagejate ema, seega on iga korteris elava isiku kulu osa ca 36,67 eurot (110/3)); elekter 12,96 eurot (keskmine Elektrum Eesti OÜ arve suurus on ca 38,87 eurot ((51,22 + 28,93 + 36,46)/3). Korteris elavad hagejad ja hagejate ema, seega on iga korteris elava isiku kulu osa ca 12,96 eurot (38,87/3)); lasteaed 41,80 eurot (40+43,60)/2 = 41,80); tervisekulud 25 eurot (viitaminid, ravimid, protseduuruid jt.); toit ja igapäevased majapidamis- ning hügieenitarbed 175 eurot; riided ja jalanõud 150 eurot; vaba aeg ja erialatarbed 50 eurot (mängutoad pühapäevadel, mänguasjad, raamatud, arendav materjal); 2 vesi Saku Läte OÜ-lt 10,40 eurot (31,20/3 = 10,40); WWW OÜ 50 eurot (igas kuus esitab WWW OÜ hagejate emale kaks arvet summas 50 eurot, s.t et igakuine tasu suurus kahe lapse eest on 100 eurot); ujula 25 eurot (tasu suurus on 50 eurot, s.o igakuine tasu Ujumisklubile xxx kahe lapse eest); jalgpalli treeningud 30 eurot (tasu suurus on 30 eurot, s.o igakuine tasu xxx MTÜ-le selle eest, et A tegeleb jalgpalliga); laste sünnipäevad 25 eurot (kulu iga lapse sünnipäeva tähistamisele on ca 300 eurot, s.t et igakuine kulu osa on 25 eurot (300 / 12 kuud)) kokku on B kulu 601,83 eurot ja A kulu on 631,83 eurot. X ema töötab XXX OÜ-s, keskmine sissetulek on ca 740,72 eurot (bruto). Hagejate emal on tuvastatud osaline töövõime ja talle on määratud töövõimehüvitis 250 eurot. Muid sissetulekuallikaid Xl ei ole. Kinnisvara ning m uu väärtuslik vara puudub. Hagejate seaduslik esindaja ei suuda üksi tagada laste vajadusi, mistõttu olulises osas kannavad lastega seotud kulu X vanemad (laste vanavanemad). Kostja omab alalist töökohta ja häid sissetulekuid. Kostjal puuduvad alused elatise maksmata jätmiseks. Kostja Y ei ole töövõimetu ning tema ülalpidamisel ei ole teisi alaealisi lapsi. Kostja ei ela hagejatega koos alates juunist
8. Sellest ajast alates ei ole kostja laste ülalpidamises piisaval määral osalenud. Kostja maksis hagejate emale 150 - 400 eurot kuus.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Elatise suurus ühe lapse kohta ajavahemikus alates 01.11.2021 kuni 22.12.2021 (s.o kuni hagiavalduse esitamiseni) on 512,90 eurot: november 2021 – 300 eurot; detsember – 212,90 eurot ((300 eurot / 31 päeva) * 22 päeva)). Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 01.11.2021 kuni 22.12.2021 kummalegi lapsele 512,90 eurot ja alates 23.12.2021 igakuiselt 300 eurot kummalegi lapsele kuni laste täisealiseks saamiseni.

1. Kostja vastuväidetega hagejad ei nõustu. Hagejate seaduslik esindaja märgib, et kostja ei ole laste elus osalenud ega huvi tundnud alates vanemate kooselu lõppemisest. Kostja väide, et on nõus kokkuleppe sõlmimisega kui poeg A hakkab temaga elama, on absurdne ja laste ema hinnangul välistatud. KOSTJA VASTUVÄITED
2. Y märgib 17.01.2022 vastuses, et tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei ole nõus tagasiulatuva elatise nõudega perioodi 01.11.2021-22.12.2021 eest ning lisab vastusele kontoväljavõtte laste elatise ülekannete kohta. Kostja ei ole nõus hagejate märgitud kuluga riietele 150 eurot kuus. Kooselu ajal osteti lastele riided enamasti Pepco kauplusest ning sealsed hinnad ei ole sedavõrd suured. Kostja on nõus kompromissiga, kui A hakkab elama kostja juures ja kostja hoolitseb ning kannab lapse kasvatamise kulud ise. Y VASTUHAGI 3
3. Y esitas 15.02.2022 vastuhagi isaduse vaidlustamiseks. Y on Xga abielus ja kantud isana laste sünnitõenditele. Vastuhagi kohaselt pöördus perekond kooselu ajal 07.10.2014.a Ida-Viru Keskhaiglasse laboriuuringu läbiviimiseks, kus tehti kindlaks, et pooltel ei ole võimalik lapsi saada. Seetõttu on kostjal kahtlusi, kas on laste bioloogiline isa. Hageja palub teostada laste põlvnemise / mittepõlvnemise kindlakstegemiseks DNA ekspertiis. A JA B VASTUVÄITED
4. Vastuses vastuhagile märgib kostjate esindaja, et pooled andsid 25.02.2022 võrdlusmaterjali DNA ekspertiisi läbiviimiseks. 25.03.2022 sai X kätte DNA ekspertiisi tulemuse. Uuringuaktist nähtub, et Y bioloogiline isadus A suhtes ei ole välistatud; Y saab 99,999998 % tõenäosusega olla A bioloogiline isa. Samuti tuleneb uuringuaktist, et Y bioloogiline isadus B suhtes ei ole välistatud; Y saab 99,999994 % tõenäosusega olla B bioloogiline isa. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et mõlemad lapsed põlvnevad Yst. Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud (

§ 84). Lähtudes eeltoodust paluvad kostjad jätta vastuhagi rahuldamata.

Y KOMPROMISSETTEPANEK

1. Y esitas 18.04.2022 kompromissettepaneku, mille kohaselt: - maksab B ülalpidamiseks elatist 190 eurot kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.
2. - maksab A ülalpidamiseks elatist 190 eurot kuus kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.
3. Samuti teeb Y ettepaneku jätta oma X valdusse Elisa teleteenuste seadmed ning kohustub nende eest maksma igakuiselt vastavalt oma sooduspaketile. Lisaks on Y nõus maksma igakuiselt pere telefoniarved + X telefoni väljaostusumma osamaksena (258 eurot). Y märgib, et X kontod on arestitud Xl on isiklikke kohustusi enam kui 12 võlausaldaja ees ja kõik nõuavad võlgade tagasimaksmist. Kõik need kohustused olid Xl võetud enne abielu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et A ja B elatise hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Y vastuhagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
5. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas. Y isaduse vaidlustamise nõue
6. Perekonnaseaduse (

) § 84 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. 4 Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Y on isana kantud laste sünnitõenditele (tl 12-13). Vastavalt

§ 91

on isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Uuringuakti nr XXXXXX (tl 100-102) kohaselt saab Y 99,999999998% tõenäosusega olla A bioloogiline isa ning 99,999999994% tõenäosusega B bioloogiline isa. Kohus leiab, et 18. märtsi 2022. a aktiga nr XXXXXX on tuvastatud A ja B bioloogiline põlvnemine Yst, on vastuhagi isaduse vaidlustamiseks ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. A ja B elatise hagi 10.

§ 116lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

A ja B on Y ja X lapsed (tl 12-13, 100-102). 11.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

1. Hagejate esindaja palub välja mõista kummalegi lapsele elatise tagasiulatuvalt alates 01.11.2021-22.12.2021 summas 512,90 eurot ning alates 23.12.2021.a. 300 eurot ühe lapse kohta. Hagiavalduse kohaselt on laste igakuised vajadused keskmiselt: B 601,83 eurot ning A 631,83 eurot kuus, seega kummagi vanema osa ca 300 eurot (tl 6). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Hagejad soovivad elatise väljamõistmist suuremas ulatuses kui alates 01.01.2022 kehtiva perekonnaseaduse elatise regulatsiooni järgi elatise miinimummäär (

§ 101

). Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

Kohus märgib, et kohustatud vanema (kostja) varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja nõutud elatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13) 5 Kohus rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15; 13.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41).

1. Kostja ei ole nõus hagejate kulude suurusega (riiete osas). Kohus nõustub kostja seisukohaga selles. Lapsed on xx ja xx aastased. Kuigi lapsed selles vanuses kasvavad pidevalt, ei kulu riietele igakuiselt 150 eurot. Samuti on kohtu hinnangul ülepaisutatud kulu toidule ja hügieenitarvetele igakuiselt 175 eurot. Kui arvestada, et pere on kolmeliikmeline, ema + 2 last, peaks hagiavalduse kohaselt kuluma söögile 3 x 175 eurot ehk 525 eurot. Eeltoodu ei ole eluliselt usutav. Hagejate seaduslik esindaja ei ole esile toonud ka nt asjaolusid, et keegi vajaks tervislikel põhjustel eridieeti, mistõttu võiks kulud olla oluliselt suuremad tavapärasest. Kostja on 18.04.2022.a. esitatud kompromissettepaneku järgi nõus maksma kokku 448,50 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et selles osas on kostja nõude (suuruse) omaks võtnud.
2. Y majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal moodustab kostja igakuise sissetuleku töötasu 1000 eurot ja Eesti Töötukassa töövõimetoetus 240 eurot. Transpordiameti liiklusregistri andmetel kuulub Yle sõiduauto Kia Sorrento reg nr XXXXXX. Kostjal on laenukohustused: kaardi XXXXXXXXX eest 1700 eurot ning lepingu nr XXXXXXXX alusel 11 179 eurot (igakuine makse 134,34+100). Y püsikulud kuus on eluasemekulu 150 eurot, toit 200 eurot, transpordikulu 70 eurot, sidekulud 30+17,90+8+44, ravimid 350-400 eurot, muud kulud 100 eurot. Lisanduvad laste kulud 350 eurot. Kõik kulud / väljaminekud kokku on ca 1319,99-1369,99 eurot kuus. Kostja väide ravimikulu kohta 350-400 eurot kuus on paljasõnaline ja tõendamata. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on Y saanud ajavahemikul 01.03.2021-31.03.
3. a tulu 23 785,36 euro (so keskmiselt 1982,11 eurot kuus), sh septembris 2021 AS Pensionikeskuse poolt välja makstud 12 602,68 eurot (tulumaks 2520,54 eurot). Kinnistusraamatu andmetel ei ole kostjal kinnisvara. Kostja töötab YYY OÜ-s xxxna alates 02.12.2010.a. Luminor Bank AS teatise kohaselt on Yl arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXX, saldo seisuga 18.04.2022 on 64.15 eurot. Swedbank AS teatise kohaselt on Yl pangas arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX, limiidikonto nr XXXXXXXXX ja tühi väärtpaberikonto nr XXXXXXXX. Konto XXXXXXXXXXXXXX väljavõtte kohaselt maksis Y hagejatele (A arvelduskontole) 10.11.2021 – 400 eurot, 21.12.2021 – 200 eurot, xx.xx.2021 – 120 eurot, 19.01.2022 – 300 eurot, 10.02.2022 – 300 eurot, 14.03.2022 – 300 eurot, 11.04.2022- 350 eurot. Konto XXXXXXXXXXXXXX väljavõtte kohaselt sai kostja sissetulekuid 6 kuu eest (novembrist 2021- aprillini 2022) kokku ca 7944,99, mis teeb keskmiselt 1324 eurot kuus. Konto XXXXXXXXXXXXXX väljavõtte kohaselt kandis kostja OÜ-le R&J Õigusabi Jõhvi 16.02.2022.a 600 eurot ja 05.04.2022.a 400 eurot. Limiidikonto XXXXXXXXX saldo seisuga 14.04.2021 - 14.04.2022 on 1737,75 eurot. Kostja majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal on kohtu hinnangul kostja suuteline tasuma elatist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Hagejate seadusliku esindaja X keskmine brutotasu kuus on ca 898 eurot. X saab töövõimetoetust 250 eurot kuus. Puudub kinnisvara. 6 Võrreldes Y ja X majanduslikku seisundit iseloomustavaid andmeid, on ilmne, et kostja majanduslik seisund on parem ning kostja on võimeline tasuma elatist vähemalt miinimummääras. Laste kulud üle miinimummäära on kohtu hinnangul tõendamata.
4. Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 3-6 aastaste laste ülalpidamiskulud 319 eurot kuus, 7-12 aastaste laste ülalpidamiskulud 359 eurot (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf, uuringu lõpparuande lk 37, 38, 39) Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 209,2 eurot (

1. aastal arvestades tarbijahinnaindeksi muutust 2021.a kohta), mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4) . Keskmine brutopalk
3. aastal oli 1 548 eurot ja 3% sellest on 46,44 eurot.

§-s 101 lg 3 baassumma on viidatud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi Käesoleval juhul ei ole millegagi tõendatud, et laste vajadused oleksid suuremad (nt huvitegevused) kui

§ 101järgi arvestatud miinimummäär.

Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus

§ 101

lg 3 järgi baassummat 209,2 eurot ning § 101 lg 4 lisanduvat 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 209,2 + 43,44 =252,88 eurot.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Vastavalt

§ 101

lg 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Kohus ei pea käesoleval juhul põhjendatuks rakendada

§ 101lg 7 kuigi laste vanusevahe on ca 1 aasta.

Lapsed on erinevast soost, mistõttu ei kanna nt riideid, jalanõusid teineteise järgi, seega ei vähene ka noorema lapse ülalpidamiskulu. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt välja mõista hagejate kasuks elatis igakuiselt 222,88 eurot. Kohus mõistab elatise välja alates hagi esitamisest so alates 23.12.2021.a. Elatise suuruse määramisel arvestab kohus alljärgnevat: 7 baassummast 209,2 eurot (

§ 101

lg 3): baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (

§ 101

lg 4); arvestab maha pool lapsetoetusest e 30 eurot (

§ 101lg 5) Elatist indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4 16.

Hagejad nõuavad elatist kostjalt tagasiulatuvalt alates 01.11.2021.a. kuni 22.12.2021 summas 512,90 eurot ühele lapsele kasuks. Vastavalt

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 p 11,12) Kostja palub arvestada alates 01.11.2021 kuni 27.12.2021 hagejate ülalpidamiseks teostatud makseid, kokku 400+200+120 =720 eurot. Laps vajab ülalpidamist ja mõlemal vanemal on ülalpidamiskohustus lapse ees olenemata sellest, kas vanemad elavad koos või lahus. Kohus märgib, et hagejad ei ole millegagi tõendanud, et 01.11.2021 kuni 27.12.2021 oleks kostjalt nõutud elatise tasumist justnimelt kuni 31.12.2021.a. kehtinud

-is sätestatud miinimummääras. Ei ole millegagi tõendatud, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumises ning kostja on sellest tulenevalt jätnud omapoolse kohustuse täitmata või täitnud osaliselt. Ei ole ka millegagi tõendatud seda, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega lapse huve. Kohus jätab tagasiulatuva aja eest elatise nõude rahuldamata.

1. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada).
2. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada Y kohtumenetluse ajal (so alates 23.12.2021.a) tasutud elatise makseid. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 8 Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 9