Obsah (7)

§ 436§ 230§ 459§ 442§ 123§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 05. aprill 2022.a, Tallinnas Tsiviilasi A. O.i hagi N

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 20.10.2021.a kohtumääruses (t/l 22-23).

1. Vaidlust ei ole, et: 2 • hagejal A. O.il ja J. O.l on sündinud xxxx poeg N. O. (t/l 5); • Pärnu Maakohtu 29.01.2021.a maksekäsu kohtumäärusega on hagejalt välja mõistetud elatis 292 eurot kuus kostja ülalpidamiseks alates 07.01.2021.a kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxx (t/l 6); • 27.08.2021.a on algatud hageja suhtes täitemenetlus nr xxxx elatise sissenõudmiseks (t/l 17-18); • 08.06.2021.a on Harju Maakohtu poolt kinnitatud kompromiss kostja suhtes suhtluskorra kindlaksmääramiseks (t/l 7-8).
2. Kuivõrd hageja on esitanud kohtule mitu nõuet, siis annab kohus esmalt hinnangu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele ning seejärel käsitleb elatise vähendamise nõuet.
3. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 2 lg 1 p 1 järgi on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas.
4. Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist – täitmisteatest nähtub, et täitemenetlust on alustatud 27.08.2021.a. kostja avalduse ja Pärnu Maakohtu 29.01.2021.a kohtumääruse tsiviilasjas nr xxxx alusel. Nõude sisuks on elatis 07.01.2021 kuni xxxx ning elatisraha võlg seisuga 27.08.2021.a summas 584 eurot (t/l 17, 18). Samuti on arestitud hageja vara hoiusel või arveldusarvel (t/l 9) ning seatud hageja nimele registrisse kantud sõidukitele käsutamise keelumärked (t/l 10).
5. Hageja tugineb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel asjaolule, et hageja on täitnud sel perioodil oma ülalpidamise kohustust. Hageja on arvamusel, et kostja seadusliku esindaja soov saada raha olukorras, kus ta last ise ülal ei pea, on vastuolus heade kommetega. Kujunenud on olukord, kus laps elab rohkem aega isa juures, kui ema juures.
6. Harju Maakohtu 08.06.2021.a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-5494 kinnitati hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel kompromiss, mille kohaselt viibib kostja mõlema vanema juures võrdselt (t/l 7-8). Lisaks jaotati omavahel pühad ja puhkused. Hageja on arvamusel, et viidatud kohtumääruse alusel peaks kumbki vanem alates 08.06.2021.a andma lapsele ülalpidamist vahetult ja võrdselt. Kostja seaduslik esindaja hagile vastuväiteid esitanud ei ole.
7. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohast nähtub, et laps elab käesolevaks ajaks enamuse ajast isaga. Lapse olukord ja elukorraldus on varasemaga võrreldes kardinaalselt muutunud. Lapse emaga ei ole esindaja kontakti saanud. Määratud esindaja toetab kohtule esitatud hagi ning palub see rahuldada (t/l 31-33).
8. Kuivõrd asja kohtulikul arutamisel leidis tuvastamist, et käesoleval juhtumil on kostjal vahelduv elukoht ning hageja on lapsele ülalpidamist andnud (t/l 11-16), siis asub kohus seisukohale, et hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Seega tuleb sundtäitmine täiteasjas nr. xxxx tunnistada lubamatuks.
9. Hageja on esitanud kohtule ka elatise vähendamise nõude, kuivõrd laps elab alates 08.06.2021.a mõlema vanemaga võrdselt, kui mitte rohkem isaga. Hageja taotleb esitatud hagiga elatise vähendamist null euroni. Kostja määratud esindaja toetab hageja vastavat nõuet.
10. Kohus nõustub hagejaga selles, et olukorras, kus laps elab kohtulahendi alusel võrdselt mõlema vanemaga ja kumbki vanem peab andma lapsele ülalpidamist vahetult 3 (võimaldama elamispinna, söögi, rõivad, kooli- ja muud kulud), on elatise tasumine ühe vanema kätte põhjendamatu.
11. Riigikohus on 19.10.2015.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-119-15 p 12 selgitanud, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on

§ 459

lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. 17.

§ 459

sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

1. Käesoleval juhul on hageja kohustatud tasuma alaealisele kostjale elatist 292 eurot kuus. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kostja veedab kummagi vanema juures võrdse aja. Vaidlustamata asjaolude kohaselt annab hageja kostjale vahetut ülalpidamist, tasudes ka lapse riiete, jalanõude, mänguasjade jms eest (t/l 1116). Kostja elukorraldus on muutunud pärast varasema kohtulahendi jõustumist. Olukorras, kus laps elab võrdselt mõlema vanema juures ning vanemad peavad last vahetult üleval pidama, on ära langenud 29.01.2021.a kohtumäärusel põhineva elatise tasumise kohustuse aluseks olevad asjaolud.
2. Seega, kuna on täidetud

§ 459

sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Kohus vähendab Pärnu Maakohtu 29.01.2021.a maksekäsu kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx väljamõistetud elatise suurust ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise 0 eurot alates hagi esitamisest 29.09.2021.a kuni kostja täisealiseks saamiseni xxxx.

1. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 22.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 123, § 25 ja § 129 lg 2 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6128 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 23.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 24. Kohus selgitab, et kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei määra 4 kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 5