KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 13.04.2022 Tallinnas koht Väärteoasja number 4-21-4774 (2302,20,021844) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Maive Aun Väärteoasi Arne Kaasiku kaebus Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.11.2021 otsusele väärteoasjas nr 2302,20,021844 Kaebaja Arne Kaasik isikukood 36206062751, xxx kodanik, emakeel xxx keel, elukoht xxx, töökoht M OÜ. Kaebaja kaitsja Indrek Sirk Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, kohtuistungil osales volitatud esindaja Jaak Paju Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 132 p 3, § 29 lg 1 p 1, § 133-134, § 135 lg 1 ja § 23 kohus o t s u s t a s:
- Tühistada kohtuvälise menetleja 26.11.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,20,021844 osaliselt ja lõpetada väärteomenetlus LS § 223 lg 1 järgi Arne Kaasiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu.
- Hüvitada kohtuotsuse jõustumisel riigieelarve tuludest Arne Kaasikule tema poolt kantud õigusabikulud 1069,50 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest 13.04.
- Kohtu selgitused: Selgitada, et VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse poolt 01.11.2021 koostatud väärteoprotokolli nr AB1604003 kohaselt juhtis Arne Kaasik 28.12.2020 kell 10.43 Harjumaal xxx juures mootorsõidukit BMW X3 XDrive 20D r/n xxx, tegeles juhtimise ajal toimingutega, mis segasid juhtimist (vaatas telefoni) mistõttu ei tajunud liiklusolusid ning kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu puud. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju M OÜ-le, mis on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja fototabelis. Arne Kaasik rikkus LS § 33 p 11 nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebaja kaitsja esitas kohtuvälisele menetlejale 16.11.2021 vastulause. Vastulause järgi ei ole õige väärteoprotokollis sisalduv väide, mille järgi tekkis M OÜ-le varaline kahju. Väärteotoimikus on tõendid selle kohta, et M OÜ ainuosanik ja tegelik kasusaaja on Arne Kaasik. Järelikult tekkis varaline kahju Arne Kaasikule, enda vara kahjustamine ei ole karistatav (RKKKo 13.02.2004 nr 3-1-1-6-04). Selge juhis ainuosaniku ja juriidilise isiku omavahelise suhte kohta on Harju Maakohtu 13.02.2017 lahendis nr 4-17-
- Kaitsja leidis vastulauses kokkuvõtvalt, et väärteoasjas tuleb menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kohtuvälise menetleja 26.11.2021 otsuse alusel tunnistati Arne Kaasik LS § 223 lg 1 järgi süüdi ning teda karistati rahatrahviga 150 trahviühikut, mis on 600,00 eurot. Kohtuväline menetleja leidis, et liiklusõnnetuse põhjustamine Arne Kaasiku poolt on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh sündmuskoha ja sõiduki vaatlusprotokollidega ja neile lisatud fotode ning skeemidega, tunnistaja ja Arne Kaasiku enda ütlustega. Sõiduki teelt väljasõidu järgselt tekkis kahju teisele isikule ning seega esinevad Arne Kaasiku teos LS § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Kohtuväline menetleja märkis, et füüsiline isik Arne Kaasik ja viimasele kuuluv juriidiline isik M OÜ on kaks eraldiseisvat isikut ning järelikult tekitas Arne Kaasik osaühingu töötajana kahju äriühingule, mitte iseendale. Kohtule esitatud kaebus: Arne Kaasik esitas kaitsja kaudu kohtule tähtaegselt kaebuse, milles esitatud (ja kohtuistungiks aktuaalsed) argumendid on kokkuvõtvalt järgmised: 1) Arne Kaasik põhjustas liiklusõnnetuse, milles sai kahjustada M OÜ-le kuuluv sõiduk. M OÜ ainuosanik ja juhatuse liige on Arne Kaasik. Kaebaja oli süüdi selles, et ta kaldus autoga vastu puud, kuid ta ei tekitanud kellelegi peale iseenda kahju. Inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud. Sellisest liiklusõnnetusest ei ole kohustust teatada politseile, viimasel puudub ka alus sellise liiklusõnnetuse registreerimiseks. Järelikult oli väärteomenetluse alustamine ebaseaduslik. Eestis toimub igal aastal üle 30 000 liiklusõnnetuse, politsei registreerib neist ca 5000 – need, milles on saanud inimene vigastada või on vaidlus süüküsimuses; 2) Arne Kaasik on M OÜ ainuosanik, ühingule tekkiv kasum/kahjum on finantsmajanduslikus mõttes taandatav osanike huvidele. Äriühingu omakapital ehk netovara on osa, mille ulatuses ettevõttel on varasid rohkem kui kohustusi. Omakapital on osanikule kuuluv vara – kui omakapital on negatiivne, kannavad osanikud kahju, kui see on piisavalt suur, võivad osanikud võtta äriühingust dividendi. M OÜ tegelik kasusaaja on Arne Kaasik ja ta istus talle etteheidetava teo ajal M OÜ-le kuuluva auto roolis. Enda vara kahjustamine ei ole karistatav (RKKKo nr 3-1-1-6-04), sama seisukohta on vähemalt neljas lahendis väljendanud ka maakohtud; 3) Kohtuvälise menetleja otsuses puudub VTMS § 74 lg 1 p 8 sätestatud vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus ning see on VTMS § 150 lg 1 p 7 alusel väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Kaebaja taotles kohtult: 1) Tühistada kohtuvälise menetleja 26.11.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,20,021844; 2) Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit kustutama politsei andmekogust andmed, mis võimaldavad käsitleda Arne Kaasikut kui õigusrikkumise toimepanijat seoses liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumise ja alkoholi tarvitamisega; 3) Hüvitada kaebaja menetluskulud 1069,50 eurot, Kohtuvälise menetleja ja kaebaja seisukohad kohtus: Kohtuväline menetleja märkis, et kaebus ei ole põhjendatud ning kohtuvälise menetleja 26.11.2021 otsuse tühistamiseks alust ei ole. Juriidiline isik ja füüsiline isik on kaks eri subjekti, antud juhul põhjustas Arne Kaasik M OÜ-le varalist kahju. Kaebaja kaitsja jäi oma seisukohtade juurde. Kaitsja oli seisukohal, et Arne Kaasik põhjustas kahju iseendale. Kaitsja nentis, et ka juhul, kui Arne Kaasiku teos on mingisugune väärteokoosseis, siis tema karistamine ei ole vajalik – Arne Kaasik on varem karistamata. Kohtu seisukoht: Kaitsja hinnangul rikkus kohtuväline menetleja väärteomenetlusõigust, kui jättis otsuses käsitlemata vastulauses esitatu. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et kohtuväline menetleja ei ole detailselt analüüsinud kaebaja argumente, mis puudutavad ainuosaniku/tegeliku kasusaaja ja äriühingu omavahelisi suhteid, kuid kohtuväline menetleja on kohtu hinnangul oma seisukoha taandanud asjaolule, et füüsiline ja juriidiline isik on kaks eri isikut. Kaitsja hinnangul oli väärteomenetluse alustamine ebaseaduslik. Kohtuväline menetleja märkis, et Arne Kaasikut oli alul põhjust kahtlustada ka liiklusõnnetuse toimumisest mitteteavitamises ja pärast liiklusõnnetust alkoholi tarvitamises, kuid nendes tegudes menetlus koosseisu puudumisel lõpetati. Väärteomenetluse alustamist ei saa pidada ebaseaduslikuks: alustamise hetkel ei olnud menetleja käsutuses tõendeid, mis koguti edasise menetluse käigus. Väärteoasjas puudub vaidlus faktiliste asjaolude üle. Lisaks eelnevale, on kohtule esitatud tõenditega tõendatud, et Arne Kaasik sõitis 28.12.2020 väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõiduautoga vastu puud, sest ta tegeles juhtimise ajal toimingutega, mis seda segavad. Vaidlust ei ole selles, et Arne Kaasik on M OÜ ainuosanik, juhatuse liige ja tegelik kasusaaja ning vastu puud sõitis kaebaja M OÜ-le kuuluva sõidukiga, mis sai teelt väljasõidu tõttu kahjustada. Kohtule esitati 28.12.2020 koostatud LÕ akt nr 2534, mille järgi sõitis sõiduauto BMW X3 XDrive r/n xxx 28.12.2020 kell 10.43 xxx Tallinnas vastu puud. M OÜ-le kuuluva sõiduki roolis oli Arne Kaasik. Sõidukil oli kahjustatud parempoolne esinurk, turvapadjad olid avanenud. LÕ akti lisaks on sündmuskoha skeem ja fototabel. Sõiduki kahjustused on kujutatud fototabeli fotodel nr 7, 10 ja 11 (väärteoasja toimik tlk 1-8). Samal päeval, s.o 28.12.2020 viidi läbi sõiduki vaatlus (väärteoasja toimik tlk 9). Vaatluse esemeks oli sõiduauto BMW X3 r/n xxx. Vaatlusega tuvastati, et sõidukil on purunenud esistange parempoolne nurk, parempoolne esitiib ja mootorikate on muljutud ning turvapadjad ja –kardinad on avanenud. Kohtus kuulati Arne Kaasiku kõne salvestist häirekeskuse telefoninumbrile
- Kaebaja teavitas häirekeskust sellest, et ta vaatas sõidu ajal telefoni ning sõitis autoga vastu puud. Kohtule esitati M OÜ mobiiltelefoni numbri kõneeristus, mille järgi tegi Arne Kaasik kõne häirekeskusesse 28.12.2020 kell 10.
- Kohtus selgitas Arne Kaasik, et tema põhjustas liiklusõnnetuse. Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul tõendatud väärteoprotokolli teokirjelduses sisalduv väide selle kohta, et Arne Kaasik sõitis 28.12.2020 kell 10.43 teelt välja, vastu puud. Kooskõlas LS § 2 p 32 loetakse liiklusõnnetuseks juhtumit, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Käesoleval juhul on tegemist liiklusõnnetusega - vähemalt ühe sõiduki teelt väljasõidu tagajärjel tekkis varaline kahju. LS 223 lg 1 näeb ette mootorsõidukijuhi vastutuse liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on teisele isikule põhjustatud varaline kahju. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et Arne Kaasik tegeles sõiduki juhtimise ajal kõrvalise tegevusega – ta vaatas oma nutitelefoni. Kohtuväline menetleja on seega väärteoprotokollis õigesti viidanud, et kaebaja rikkus LS § 33 lg 11 p 1 nõudeid, s.o juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Väärteoasjas puudub vaidlus ja on tõendatud, et M OÜ-le kuuluv sõiduk sai kahjustada (vt siinkohal ka M OÜ poolt koostatud liiklusõnnetuse teade, väärteoasja toimik tlk 18). Väärteoasjas puudub vaidlus, et Arne Kaasik on M OÜ ainuosanik, juhatuse liige ja tegelik kasusaaja (vt väärteoasja toimik tlk 31). Kohus nõustub kaitsjaga selles, et vaidlusaluse juhtumi puhul ei ole paslik rääkida Arne Kaasiku vastutusest LS § 223 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul on kohane kohtuvälise menetleja käsitlus, mille kohaselt tuleb eristada juriidilist isikut füüsilisest isikust ka juhul, kui viimane on äriühingu ainuosanik ja tegelik kasusaaja. Samas osundas kaitsja põhjendatult sellele, et politseipoolset tähelepanu pälvivad liiklusõnnetused reeglipäraselt juhul, kui õnnetuse tagajärjel on inimkannatanuid või kui tekib vaidlus kahju põhjustaja osas. Käesoleval hetkel inimesed viga ei saanud ja vaidlus kahju põhjustaja üle puudub. Taolised liiklusõnnetused jõuavad praktikas kindlustusseltsi, mitte kohtuvälise menetleja lauale. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et asjaomase normi eesmärgiks ei tohiks olla ja praktikas ei olegi kõikide süüdlaste (sh ka nn parkla plekimõlkimised, mida on tuhandeid) suhtes väärteomenetluse alustamine ja seejärel karistamine. Kohus leiab, et see mil moel ja viisil lahendavad kahju hüvitamise küsimuse füüsiline isik Arne Kaasik ja juriidiline isik M OÜ, on kohtu arvates poolte vaheline tsiviilõiguslik küsimus. Käesoleval juhul ei ole kaasuses seda teist isikut, kellega tekkinuks vaidlus selle üle kumb liiklusõnnetuse ja sellest tulenevalt ka kahju põhjustas. Kohus märgib, et teoreetiliselt saanuks füüsilisest isikust kaebaja anda ainuosaniku ja juhatuse liikmena ütlusi äriühingu nimel kinnitades, et mittemingisuguseid pretensioone Arne Kaasiku vastu äriühingul kahju osas ei ole. Samuti nõustub kohus kaitsja arutluskäiguga selles, et lõppastmes ei tekkinud kahju teisele isikule, kes jääks kaebaja suhtes välisesse sfääri. Lõppastmes põhjustas Arne Kaasik tegelikult kahju iseendale. M OÜ on selle ainuosaniku Arne Kaasiku täieliku kontrolli all. Kaitsja on kohaselt viidanud sellele, et Arne Kaasikul äriühingu ainuosanikuna/tegeliku kasusaajana saab otsustada iseendale kasumi jaotamise, juhul kui M OÜ-l on selle välja maksmiseks varalisi vahendeid. Olukorras kus ettevõtte vara väheneb sel põhjusel, et M OÜ peab tasuma Arne Kaasiku poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud äriühingule kuuluva sõiduki remondi on ilmne, et sel põhjusel muutub ka võimaliku kasumi number ning Arne Kaasik füüsilise isikuna peab leppima mõnevõrra väiksema omanikutuluga. Omakapitali miinusesse kukkumisel on ainuosanikul kohustus panustada äriühingusse täiendavaid rahalisi vahendeid (vt ÄS § 155 lg 2 p 1). Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja 26.11.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,20,021844 tuleb tühistada ja Arne Kaasiku suhtes tuleb väärteomenetlus tema teos väärteokoosseisu puudumise tõttu lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada riigieelarve tuludest kaebaja kantud menetluskulu 1069,50 eurot. Kooskõlas VTMS § 23 hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Kohtuväline menetleja tutvus kaitsja esitatud taotluse ja sellele lisatud spetsifikatsiooniga ning ei soovinud arvamust avaldada. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Õigusabikulu on olnud vajalik ja see on mõistliku suurusega. Eeltoodu alusel tuleb kaitsja taotlus rahuldada ning kaebajale tuleb kohtuotsuse jõustumisel hüvitada riigieelarve tuludest väärteoasjas nr 4-21-4772 kantud õigusabikulu summas 1069,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/