Obsah (7)

§ 223§ 236§ 16§ 51§ 53§ 50§ 46

4-22-36 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Maakohus,

§ 223lg 1 alusel rahatrahviga 130 trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot.

Sama otsusega lõpetati väärteomenetlus

§ 236

lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Sander Tikerpuu – isikukood: 38904074233; elukoht: xxx; xxx kodanik Maano Saareväli Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20. detsembri 2021. a otsus väärteoasjas nr 2302,21,016525 Sander Tikerpuule

§ 223

lg 1 järgi mõistetud karistuse, s.o rahatrahvi 130 trahviühikut ehk 520 eurot määra osas. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Sander Tikerpuud

§ 223lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

1. Rahatrahv 400 eurot tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri xxx.
2. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta 1 4-22-36
4. Jätta menetlusaluse isiku Sander Tikerpuu kaitsja kaebus ja praeguses kohtumenetluses esitatud taotlus hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
6. detsembri
7. a otsusega väärteoasjas nr 2302,21,016525 karistati Sander Tikerpuud

§ 223lg 1 alusel rahatrahviga 130 trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot.

Samuti lõpetati Sander Tikerpuu suhtes väärteomenetlus

§ 236lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas
2. jaanuaril 2022 kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotles otsuse tühistamist osas, milles S. Tikerpuud karistati

§ 223

lg 1 järgi ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi ning menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Kaitsja ei vaidlusta väärteomenetluse lõpetamist

§ 236lg 1 järgi.

Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1. Kohtuväline menetleja rikkus VTMS § 74 lg 1 p-s 8 sätestatud kohustust põhjendada vastulauses esitatu mittearvestamist. Kohtuvälise menetleja otsuses ei sisaldu sisulisi põhjendusi vastulausega mittenõustumise kohta.
2. Menetlusaluse isiku teos ei esine

§ 223lg 1 kohase väärteo tunnuseid.

Väärteosüüdistusest ega otsusest ei ole arusaadav, milles seisnes menetlusaluse isiku üldine hooletus

§ 16lg 1 tähenduses, sest ei ole selgitatud, millisest tegevusest pidanuks S.

Tikerpuu hoiduma ja mis põhjustel. Menetlusaluse isiku käitumine oli kujunenud liiklussituatsioonile kohane. 5. S. Tikerpuu ei takistanud menetlusaluse isiku möödasõitu. Liiklusõnnetus toimus pärast seda, kus mõlemad sõidukid kiirendasid pärast sõidueesõigusega teele jõudmist. Selles olukorras kiirendamine on tavapärane ja seda ei saa S. Tikerpuule ette heita. Küll aga ei saa pidada tavapäraseks möödasõitu alles kiirendavast sõidukist, sest on ettenähtav, et selles olukorras pikeneb möödasõiduks vajalik teepikkus või tuleb ettejõudmiseks veel enam kiirendada. Nissani juht alustas möödasõitu olukorras, kus tema ees sõitnud menetlusalune isik kiirendas ja see oli Nissani juhi jaoks ettenähtav. Võttes arvesse halbu teeolusid ja nähtavust, oli liiklusõnnetuses osalenud Nissani juhi otsus asuda möödasõidule kiirendavast sõidukist juba eelduslikult ebamõistlik ja sellisena ka ohtlik, mistõttu rikkus hoopis tema

§ 16

lg 1, mida saab omakorda sisustada

§ 51lg 3 p 5 ja 6 ja § 52 lg 1 p 1 rikkumisega.

Seetõttu ei ole S. Tikerpuu suhtes kohaldatav ka

§ 53lg 2.

6. S. Tikerpuu ei pidurdanud järsult ja põhjendamatult olukorras, kus see ei olnud vajalik liiklusohutuse tagamiseks. Esmalt ei ole millegagi tõendatud pidurdamise intensiivsus ehk siis, kas pidurdamine oli järsk. Liiklusseadus ei keela kiiruse vähendamist või pidurdamist kui 2 4-22-36 sellist. Teiseks on menetleja ekslikult lähtunud hetkest, mil süttisid Volvo pidurituled, sest arvesse on võtmata juhi otsustus- ja reaktsiooniaeg (praktika kohaselt vähemalt 1 sekund). Nii käivitas ka vaadeldavas situatsioonis menetlusaluse isiku tegevust väline sündmus – ohtliku olukorra tekkimine seoses ohtliku möödasõiduga.

§ 50

lg 7 p 2 nõude rikkumisega oleks tegemist vaid siis, kui ta oleks pidurdusotsustuse teinud siis, kui Nissan oli juba tema taha reastunud. Menetlusaluse isiku ütlustest tuleneb, et piirkiiruse saavutamisel märkas ta külgmisest tahavaatepeeglist, et tema kõrval on teine sõiduk. Samaaegselt märkas S. Tikerpuu, et ka vastu tuleb sõiduk. Tema hinnangul oli ohutuim lahendus kiirust vähendada. Menetlusalusele isikule ei saa sellist otsustust ette heita, kuivõrd ta ei saanud välistada, et kõrvalolev sõiduk siiski plaanib viimasel hetkel möödasõidu lõpetamist. Üldjuhul tuleb liiklusohu kõrval eelistada kiiruse vähendamist kiiruse suurendamisele. Kokkuvõtvalt saab öelda, et praegusel juhul reageeris Volvo juht pidurdamisega ajal, mil Nissan oli veel vastassuunavööndis ja tema eesmärk oli võimaldada Nissanil möödasõit lõpetada, mis on kooskõlas

§ 50lg 7 p 2 nõudega.

Menetlusalune isik ei saa vastutada Nissani juhi otsuse eest möödasõit katkestada ja reastuda olematu pikivahega Volvo taha. Võimalik samaaegne Nissani pidurdamine ei muuda menetlusaluse isiku tegevust õigusvastaseks, sest ta ei saanud tajuda Nissani liikumise detaile tahavaatepeegli kaudu. 7. Liiklusõnnetuseni viis hoopis Nissani juhi liiklusnõudeid eirav tegevus. Ta alustas möödasõitu eirates

§ 51lg 3 p 5 nõudeid, pealegi keelatud kohas üle ohutussaare.

Lisaks rikkus ta kohustust hoida möödasõidul olles möödasõidetava sõiduki suhtes ohutut piki- ja külgvahet. Nissani juhile saigi saatuslikuks eelkõige asjaolu, et tagasi reastudes tegi ta seda olematu pikivahega. Seega realiseerus

§ 46

lg-s 1 kirjeldatud risk ehk Volvo pidurdamise korral ei olnud Nissani juhil Volvole tagant otsasõitu vältida muul viisil kui teelt välja sõites. Samuti rikkus Nissani juht

§ 53

lg 3 p-s 4 sätestatud kohustust, s.o ei veendunud, et möödasõiduks kasutatav rada on piisavas ulatuses vaba, sh ei arvestanud, et ta alustab möödasõitu samuti kiirendavast sõidukist. Kuna möödasõit tuli katkestada, siis ilmselgelt ei olnud rada piisavas ulatuses vaba.

2. märtsil 2022 toimunud kohtuistungil jäid kaitsja ja menetlusalune isik kaebuse juurde, loobudes samas väitest, et Nissani juht alustas möödasõitu selleks mittelubatud kohas (üle ohutussaare). Põhja prefektuuri esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 236lg 1 10.

Esmalt märgib maakohus, et kaitsja kaebuses ei vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsust osas, mis puudutab väärteomenetluse lõpetamist

§ 236lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohus leiab, et kui ei ole vaidlustatud väärteoprotokollis kirjeldatud (eraldiseisvat) tegu, siis VTMS § 123 lg 2 ei anna volitust selles osas väärteoasja arutamiseks, vaid kohtuvälise menetleja otsus jõustub seaduses ettenähtud aja möödumisel. Seda järeldust kinnitab ka 3 4-22-36 VTMS § 132 regulatsioon, mis igal juhul välistab kohtuvälises menetluses teo suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise korral kohtuotsusega teistsuguse (isikule ebasoodsama) otsustuse tegemist. Seega ei pea kohus sellesse puutuvalt enam väärteoasja läbi vaatama ja kohtuvälise menetleja otsus jääb

§ 236

lg 1 järgi tehtud otsustuse osas jõusse.

§ 223

lg 1 11.

§ 223

lg 1 näeb muu hulgas ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Väärteoprotokollis heidetakse S. Tikerpuule ette, et ta oli mootorsõiduki juhtimisel hooletu, ei arvestanud teiste liiklejatega ega hoidunud kõigest, mis võiks ohustada või kahjustada teist vara (

§ 16

lg 1), takistas temast vasakult poolt möödasõitu sooritava sõiduki möödasõitu oma sõiduki kiirendamisega (

§ 53

lg 2) ja pidurdas järsult ning põhjendamatult olukorras, kus see ei olnud vajalik liiklusohutuse tagamiseks (

§ 50lg 7 p 2).

Sellise ootamatu tegevusega põhjustas ta sõiduki Nissan juhile takistuse, mida ta ei saanud ette aimata ja mille tagajärjel oli Nissani juht sunnitud kokkupõrke vältimiseks keerama paremale, tee kõrval olevasse kraavi. 12. Esmalt nendib kohus, et

§ 16

lg 1 on sisult kõikehõlmav üldsäte, mis manitseb autojuhti käituma liikluses teisi arvestavalt ja hoiduma igasugusest nii individuaalseid kui ka kollektiivseid õigushüvesid kahjustavast tegevusest. Selliselt saab sättest tuletada vaid üleüldist hoolsuskohustust, mitte konkreetset liiklusnõuete järgimisega seotud kohustust. Seega tuleb liiklusnõuete rikkumise sisustamisel üldjuhul viidata liiklusseaduse sätetele, mis reguleerivad käitumist konkreetses liiklusolukorras. Nendeks on praegusel juhul väärteoprotokollis nimetatud

§ 50

lg 7 p 2 – keeld järsult pidurdada, kui see pole vajalik ohutuse tagamiseks ja

§ 53lg 2 – möödasõidu takistamise keeld.

Otsustamaks, kas S. Tikerpuu rikkus viidatud sätetes kehtestatud liiklusnõudeid, peab esmalt kindlaks tegema toimunu tehiolusid.

1. Kohtu hinnangul on praeguses väärteoasjas tuvastatud, et tegu leidis aset
2. novembril 2021 kell 15:27 Kiisa-Kasemetsa teel Kiisa alevikus Harjumaal. Seda kinnitavad nii sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 1, kus on küll sündmuskohana märgitud Kasemetsa tee), asitõendi ehk sõiduki Nissan videoregistraatori salvestise vaatlusprotokoll koos videosalvestisega (tl 10, menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja ehk Nissani juhi D Š ütlused. Tunnistaja arvas küll esmalt, et sündmus toimus
3. novembril 2021, kuid kinnitas, et igal juhul on videosalvestisel õigesti kajastatud juhtunu aeg. Videosalvestisega ja tunnistaja ning menetlusaluse isiku ütlustega on tuvastatud, et D. Š juhtis mootorsõidukit Nissan registreerimismärgiga xxx ja S. Tikerpuu mootorsõidukit Volvo registreerimismärgiga xxx.
4. Samuti kirjeldavad nii tunnistaja kui ka menetlusalune isik laias laastus ühetaoliselt enda sõidukite liikumist enne vasakpöörde sooritamist Kiisa-Kasemetsa teele, kus liiklusõnnetus toimus. D. Š selgitas, et sõitis oma vanemate juurest koju, S. Tikerpuu sõitis välja vastastänavast ja seejärel liikusid nad – S. Tikerpuu ees ja D. Š tema järel – kuni ristmikuni (videosalvestise ja tunnistaja ütluste kohaselt Kasemetsa tee – Kiisa-Kasemetsa tee ristmik), kus mõlemad juhid sooritasid vasakpöörde (Saku suunas). Samalaadselt kirjeldas sündmust ka S. Tikerpuu, kelle sõnul sõitsid nad niiviisi umbes 2 kilomeetrit. Sündmuse asjaolude ja tausta väljaselgitamiseks on seejuures kohtu arvates oluline tähele panna menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi osas, milles nad kirjeldavad vastastikku teineteise käitumist liikluses. Nimelt selgitab D. Š, et S. 4 4-22-36 Tikerpuu käitus enne vasakpöörde sooritamist tunnistaja jaoks imelikult, kuna hakkas pidurdama juba umbes 30 meetrit enne ristmikku. See oli D. Š jaoks arusaamatu, võttes arvesse seda, et ristmikul oli nende liikumissuunas „Anna teed“ liiklusmärk, mitte „Peatu ja anna teed“ ehk tunnistaja sõnul „stoppmärk“. D. Š hinnangul oli seejuures nende sõidukite vahel piisav pikivahe, kuigi ta ei suutnud öelda, milline täpselt. S. Tikerpuu selgituste kohaselt pani ta omakorda tähele, et D. Š ei hoidnud tema sõidukiga piisavat pikivahet – kuigi sõidukid liikusid maksimaalse lubatud kiirusega (50 km/h), oli nende sõidukite vahel vaevalt ühe auto jagu ruumi. Menetlusalune isik selgitas, et võis pidurdada juba varuga enne ristmikku, sest selles piirkonnas sõidavad teeremondi tõttu veoautod, kelle pöörderaadius on suurem. Väärteoasja lahendamise seisukohalt ei ole määravat tähtsust sellel, kas ühe või teise juhi liikluskäitumises esines sellel etapil möödalaskmisi, kuid mõlema isiku ütlustest koostoimes nähtub selgelt vähemalt asjaolu, et juba enne liiklusõnnetuse toimumist erinesid sõidukijuhtide arusaamad nö õigest sõidustiilist ja kumbki juht pidas teise käitumist häirivaks.
5. Tunnistaja D. Š ütluste kohaselt soovis ta sõita Volvo juhi arusaamatu pidurdamise tõttu eesliikuvast Volvost mööda ja alustas möödasõitu kohe pärast vasakpöörde sooritamist KiisaKasemetsa teele. Kui ta jõudis Volvo kõrvale, lisas aga Volvo kiirust. Võttes arvesse, et samal ajal lähenes vastassuunavööndis teine sõiduk, otsustas tunnistaja katkestada möödasõitu ja pöörduda võimalikult kiiresti tagasi oma ritta Volvo taha. Ajal, mil ta oli sõidusuundi eraldava joone peal, pooleldi oma reas tagasi, paar meetrit Volvost tagapool, vajutas eessõitva sõiduki juht ootamatult järsult pidurit, mistõttu ei jäänud D. Š muud üle, kui sõita paremale teelt välja – alternatiiviks olnuks otsasõit Volvole või kokkupõrge vastassuunavööndis liikuva sõidukiga.
6. D. Š kasutuses olnud sõiduki Nissan videoregistraatori salvestiselt nähtub üksikasjalikult kahe sõiduki liikumine pärast vasakpöörde sooritamist, s.o Nissani juhi ehk tunnistaja alustatud ja seejärel katkestatud möödasõit Volvost, mis tipneb kraavi sõitmisega. Videosalvestiselt nähtu kinnitab tunnistaja sõnu – sellest nähtub, et samal ajal, kui Nissan jõuab möödasõidul Volvoga peaaegu täielikult tema kõrvale, liigub Volvo järsult eest ära. Kohtu hinnangul on see kooskõlas tunnistaja ütlustega selle kohta, et Volvo juht kiirendas samal ajal, kui Nissani juht tegi temast möödasõitu. Iseenesest ei eita ka S. Tikerpuu, et pärast vasakpöörde sooritamist hakkas ta kiirendama, soovides jõuda maksimaalse lubatud kiiruseni. Samuti nähtub videosalvestiselt, et ajal, mil Nissan ja Volvo on sõiduteel kõrvuti, läheneb neile vastassuunavööndis teine sõiduk. Videosalvestisele on jäädvustatud ka asjaolu, et ajal, mil Nissan on reastumas Volvo taha, süttivad Volvol pidurituled ja vahemaa Nissani ja Volvo vahel järsult väheneb, misjärel Nissan sõidab teelt välja ja Volvo sõidab minema.
7. Märkimisväärselt ei eita S. Tikerpuu ei kiirendamist ega ka pidurdamist, selgitades samas, et märkas Nissanit küljepeeglist pärast ristmiku ületamist alles siis, kui see oli temast tagapool sõidusuundi eraldaval joonel. Kuna ta nägi vastassuunast lähenevat sõidukit, arvas ta, et Nissani juht soovib hoopis alustada või jätkata möödasõitu, mistõttu ta pidurdas selleks, et võimaldada Nissanil möödasõidu lõpetamist. Vastates kohtuvälise menetleja küsimusele täpsustas menetlusalune isik seejuures, et ei pidanud samas vajalikuks hoida samal ajal sõiduteel paremale, sest pidas pidurdamist piisavaks. Kohtu hinnangul ei ole aga menetlusaluse isiku ütlused tema liikluskäitumise põhjuste kohta usaldusväärsed. 5 4-22-36
8. Esmalt ei ole kuidagi usutav, et S. Tikerpuu sai pärast ristmikku Nissani olemasolust teadlikuks alles siis, kui märkas seda küljepeeglist enda sõiduki taga keset teed. Nimelt on see vastuolus S. Tikerpuu enda selgitustega selle kohta, et enne ristmikku häiris teda Nissani juhi sõidumaneer, sest viimane hoidis liiga väikest pikivahet. Kuna videosalvestiselt nähtuvalt sõidukid sooritasid vasakpöörde teineteise järel ei ole kuigi veenev väide, et S. Tikerpuu kui kogenud autojuht (sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt 14 aastat staaži) lihtsalt kaotab tema hinnangul ohtlikult ligi oleva sõiduki silmist ega pane tähele seda, et Nissan alustab temast möödasõitu varsti pärast ristmiku ületamist. Ühtlasi jõudis Nissan videosalvestisest nähtuvalt möödasõidul Volvoga peaaegu kõrvuti (vt videosalvestiselt 15:27:25), mistõttu ei olnud tegemist menetlusaluse isiku jaoks ka n-ö pimeda nurgaga, mis takistanuks tal Nissani nägemist. Lisaks nähtub videosalvestiselt, et Volvo juht ei kiirendanud pärast ristmiku ületamist ühtlaselt nagu võiks järeldada S. Tikerpuu ütlustest. Nimelt alustab Nissani juht Volvost möödasõitu (15:27:21) ja seejärel jõuab umbes 4 sekundiga Volvo kõrvale, mis tähendab, et sel ajal sõitis Volvo juht Nissanist aeglasemalt ja videosalvestiselt nähtuvalt vähemalt Nissaniga võrreldes ka üsna ühtlaselt. Alles D. Š juhitud sõiduki kõrvale jõudmisel alustas Volvo järsult kiirendamist, jõudes Nissanist ettepoole.
9. Samuti ei ole kohtu jaoks usutav ka S. Tikerpuu selgitus, mille kohaselt ta pidurdas, märgates ootamatult Nissanit enda taga ja pidades võimalikuks teda n-ö mööda lasta. Videosalvestiselt ilmneb piisava selgusega, et ajal, mil Nissan alustab reastumist Volvo taha, on vastassuunavööndis neile vastu liikuv sõiduk Volvole juba päris lähedal (videosalvestisel kell 15:27:29, kui Nissan hakkab tagasi reastuma; 2 sekundiga ehk kell 15:27:31 jõuab vastutulev sõiduk Volvoga kohakuti, mis kiirusel 50-70 km/h tunnis tähendab vahemaad umbes 30-40 meetrit). Eeltoodud asjaoludel ei olnuks möödasõidu ohutu lõpetamine võimalik ja see pidi S. Tikerpuu jaoks olema ilmne. Seejuures nähtub videosalvestiselt ja menetlusalune isik kinnitas seda ka ise, et piduri rakendamisel ei nihku Volvo senisega võrreldes mingilgi määral paremale, vaid jääb sõitma üsna sõidusuundi eraldava joone lähedal, jätkates pidurdamist vähemalt 3 sekundi vältel samal ajal, kui Nissan liigub tagasi oma sõiduritta. Seega ei ole veenev ka menetlusaluse isiku viide n-ö kolmanda rea tekitamise võimalusele – videosalvestiselt nähtub, et tunnistaja sõiduk ei mahuks kuidagi möödasõitu lõpetama ka tema ja vastusõitva sõiduki vahel. Samuti pidi S. Tikerpuu üsna kohe märkama Nissani suundumist tagasi pärisuunavööndisse, mistõttu ei olnud jällegi põhjendatud jätkuv pidurdamine 3 sekundi vältel samal ajal, kui Nissan üritab tagasi reastuda. Videosalvestise pinnalt Volvo liikumist jälgides saab järeldada sedagi, et kuigi Volvo pidurituled põlevad kestvalt 3 sekundi jooksul (15:27:30-32) pidurdab Volvo tugevamalt isegi kahel korral: kui tunnistaja sõiduk alles reastub tagasi pärisuunavööndisse (videosalvestisel 15:27:30) ja seejärel, kui tunnistaja on juba pärisuunavööndis (videosalvestisel 15:27:32). Seda, et tegemist on just Volvo pidurdamisega, mitte Nissani vahepealse kiirendamisega, on kohtu arvates võimalik järeldada muu hulgas võrreldes just Volvo liikumist videosalvestiselt nähtuvate teeäärsete liikumatute objektidega. Samuti ei ole põhjust arvata, et tunnistaja jõuaks sellises enda jaoks ootamatus olukorras ja nähes Volvo pidurituld veel kiirendada. Kohus peab usaldusväärseks D. Š ütlusi selle kohta, et tagasireastumisel ta pidurdas, üritades vältida kokkupõrget. Eeltoodu tõttu peab kohus S. Tikerpuu ütlusi tema tegevuse, s.o kiirendamise ja pidurdamise põhjuste kohta ebausaldusväärseks ja jätab neid selles osas tõendikogumist välja. 6 4-22-36
10. Kohtu hinnangul on seega videosalvestise ja sellega kooskõlas olevate tunnistaja ütlustega üheselt tuvastatud, et S. Tikerpuu takistas kiirendamisega tunnistaja möödasõitu ja lõi põhjendamatu pidurdamisega liiklusohtliku olukorra, mis omakorda viis liiklusõnnetuseni ehk selleni, et D. Š pidi teiste autodega kokkupõrke vältimiseks teelt välja sõitma. 21.

§ 53

lg 2 näeb ette, et juht, kelle sõidukist sõidetakse mööda vasakult, peab liiklusolusid arvestades hoiduma võimalikult paremale ega tohi möödasõitu takistada sõidukiiruse suurendamisega ega muul viisil. Kuna kohtu hinnangul on videosalvestise ja tunnistaja ütlustega tuvastatud, et S. Tikerpuu kiirendas just ajal, mil D. Š oli tema sõidukist möödasõidul, rikkus S. Tikerpuu

§ 53lg 2 nõudeid ehk takistas sõidukiiruse suurendamisega möödasõitu.

22.

§ 50

lg 7 p 2 kohaselt ei tohi juht järsult pidurdada, kui see pole vajalik ohutuse tagamiseks. Kohus tuvastas eelnevalt, et S. Tikerpuu pidurdas ajal, mil D. Š katkestas möödasõidu menetlusaluse isiku kiirendamise ja vastassuunas läheneva sõiduki tõttu, soovides pöörduda tagasi oma sõiduritta. Kohtu hinnangul ei olnud selline pidurdus objektiivselt vajalik ohutuse tagamiseks - videosalvestiselt ei nähtu, et S. Tikerpuu sõiduki ees olnuks takistus ja S. Tikerpuu enda selgitusi pidurdamise vajalikkuse osas pidas kohus ebausaldusväärseks. Tunnistaja kinnitas, et menetlusalune isik pidurdas tugevalt ja ka videosalvestiselt on nähtav, et sõidukite vaheline pikivahe väheneb seejärel kiiresti ehk „järsult“. Sisustades

§ 50

lg 7 ps 2 kasutatud mõistet „järsk pidurdamine“ tuleb kohtu hinnangul lähtuda seejuures mitte ainult pidurduse tugevusest, vaid ka selle põhjendatusest ja ettenähtavusest teiste liiklejate jaoks. Konkreetsel juhul selgitas tunnistaja, et menetlusaluse isiku pidurdamine oli tema jaoks ootamatu, kuna Volvo ees ei olnud takistust ja selle tulemusel vähenes oluliselt nende sõidukite vaheline pikivahe, sama nähtub ka videosalvestiselt. Seega tuleb kohtu hinnangul lugeda praegusel juhul pidurdust „järsuks“

§ 50lg 7 p 2 tähenduses, mistõttu S.

Tikerpuu rikkus ka

§ 50lg 7 p 2 nõudeid.

1. Kohtumenetluses leidis kaitsja, et S. Tikerpuule ei saa objektiivselt omistada liiklusõnnetuse põhjustamist, kuna selleni viinud olukorra tekitas menetlusalune isik ise ohtliku möödasõidu alustamisega ja seejärel ebapiisava pikivahega tagasi reastumisega. Kohus märgib, et videosalvestise pinnalt ei nähtu, et D. Š oleks möödasõidu käigus rikkunud liiklusnõudeid ka juhul, kui subjektiivselt oli tema tegevus S. Tikerpuu jaoks ebameeldiv. Nagu juba märgitud, ei olnud sõiduteel möödasõitu keelavat märgistust või liiklusmärki, samuti ei ole võimalik väita, et möödasõitu alustamine oleks a priori välistatud vastassuunavööndis liikuva sõiduki tõttu, mis möödasõidu alustamisel on vaevu nähtav tee otsas. Kui eeldada, et vastutulev sõiduk liikus maksimaalse lubatud kiirusega (70 km/h), pidi ta olema 175 meetri kaugusel Volvost (videosalvestise kohaselt ajavahemik möödasõidu alustamisest kuni ajani, mil vastutulev sõiduk jõudis Volvoga kohakuti umbes 9 sekundit: 15:27:22-15:27:31). Seadus ei välista iseenesest möödasõidu alustamist ka kohe pärast ristmiku ületamist, s.o olukorras, kus eessõitev sõiduk võib hüpoteetiliselt kiirendada. Samuti vastas seaduse nõuetele D. Š otsustus pöörduda tagasi oma ritta, kui ilmnes, et möödasõidu lõpetamine ei pruugi olla ohutu.
2. Seoses tagasireastumisel vajaliku pikivahe hoidmisega märgib kohus järgmist.

§ 53

lg 1 näeb ette, et möödasõidul oleva sõiduki juht peab hoidma möödasõidetava sõiduki suhtes ohutut piki- ja külgvahet. Tuleb nõustuda, et tunnistaja ja menetlusaluse isiku sõidukite pikivahe Nissani tagasireastumisel oli väiksem, kui olnuks piisav vältimaks otsasõitu 7 4-22-36 eesliikuvale Volvole selle pidurdamise järel. Seda kinnitab ka tunnistaja ise ning see on kooskõlas videosalvestiselt nähtuvaga. Siiski ka seadusandja on lubanud hoida tavapärasest väiksemat pikivahet möödasõiduks väljumisel oma sõidurajalt, kui selleks on suunatulega märku antud (

§ 46lg 2), seega on peetud võimalikuks, et möödasõidu olukord on erandlik.

Lisaks peab kohus praegusel juhul võimalikuks arvestada seda, et Nissani tagasipöördumine oma ritta ehk möödasõidu katkestamine oli vähemalt osaliselt tingitud S. Tikerpuu liiklusnõuete rikkumisest – ehk kiirendamisest ajal, mil sõidukid olid kõrvuti, mis takistas D. Š manöövrit ohutult lõpetada. Olukorras, kus tekib liiklusoht, peab möödasõitu katkestav juht võimalikult kiiresti pöörduma tagasi oma suunavööndisse, mis tuleneb

§ 51lg 4 loogikast.

Nimelt seisnes liiklusoht praegusel juhul eeskätt võimalikus kokkupõrkes vastutuleva sõidukiga – pärisuunavööndis ei olnud Volvol liikumiseks takistust. Lisaks võtab kohus siinkohal arvesse varem tuvastatut, mille kohaselt S. Tikerpuu pidurdamine oli põhjendamatu, s.o ei olnud tingitud tegelikust liiklussituatsioonist, eeskätt eesoleva takistuse vältimiseks või muust ohu vältimise vajadusest. Seega leiab kohus, et D. Š käitumine ei välista S. Tikerpuu vastutust liiklusnõuete rikkumise eest ja saabunud tagajärg on S. Tikerpuule omistatav. 25.

§ 223lg 1 näeb tagajärjena ette varalise kahju põhjustamist teisele isikule.

Kohtu hinnangul on Nissani omanikule varalise kahju tekitamine tuvastatud nii D. Š ütlustega, mille kohaselt sõiduauto parandamisele kulus 1739,66 eurot, sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 1), mille kohaselt Nissan Qashqail on vigastused paremal pool esiosal, Aleks Cars Remont OÜ remondiarvega (tl 6) ja tunnistaja esitatud ja väärteotoimikusse lisatud sõiduki piltidega (tl 78), millest nähtuvad sõiduki vigastused.

1. Puutuvalt subjektiivsesse koosseisu leiab kohus, et S. Tikerpuu pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, s.o pidades võimalikuks ja mööndes, et takistab kiiruse suurendamisega Nissani möödasõitu ja seejärel, et tema järsk pidurdamine ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul nähtub uuritud tõenditest, s.o menetlusaluse isiku ütlustest ristmikule eelnenud sõidu kohta, tunnistaja ütlustest ja videosalvestiselt piisava selgusega, et S. Tikerpuu tegevust tuleb hinnata ühtse tervikuna ehk siis olles ärritunud D. Š liikluskäitumisest – esmalt menetlusaluse isiku hinnangul liiga väikse pikivahe hoidmine ja seejärel temast möödasõidu sooritamine – otsustas menetlusalune isik kiirendada samal ajal, kui D. Š tegi temast möödasõitu ja seejärel ka pidurdada, kui tunnistaja soovis pöörduda tagasi oma vööndisse, tajudes seejuures, et takistab tunnistaja liiklemist. Tagajärje suhtes tegutses menetlusalune isik vähemalt hooletusega. Kohtu hinnangul on üldinimlikult usutav, et menetlusalune isik tegelikult ei arvestanud sellega, et tunnistaja võib sõita teelt välja, vaid soovis lihtsalt põhjustada viimasele ebamugavusi. Hoolika ja tähelepaneliku suhtumise korral pidanuks S. Tikerpuu sellist võimalust siiski ette nägema.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S. Tikerpuu tegu vastab

§ 223lg 1 objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustele.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus 28.

§ 223

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 alusel isiku süüst, arvestades kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. S. Tikerpuu süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et sõiduautole Nissan tekitatud varaline kahju ei ole väga suur, kuid võttes arvesse sündmuskoha olustikku ohustas 8 4-22-36 menetlusaluse isiku käitumine ka D. Š ja ka teiste isikute (mh vastassuunas liikuva sõiduki juhi) tervist, mistõttu tegemist oli keskmisest ohtlikuma teoga. Kohtu hinnangul esineb aga väärteoasjas karistust kergendav asjaolu KarS §-de 57 lg 1 p 1 tähenduses – abi osutamine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist. Tunnistaja ja menetlusalune isik selgitasid, et pärast liiklusõnnetuse toimumist pöördus S. Tikerpuu sündmuskohale tagasi ja aitas D. Š tema sõiduki kraavist välja tõmmata. Lisaks kuigi menetlusalune isik ei kahetsenud kohtumenetluses oma tegu, möönis ta siiski, et pidurdamine ei pruukinud olla selles olukorras õige lahendus. Samuti võtab kohus arvesse, et menetlusalusel isikul ei ole karistusregistri kohaselt kehtivaid karistusi, mistõttu võimaldab ka sanktsiooni keskmisest määrast väiksem trahv mõjutada teda edaspidi liikluses õiguskuulekale käitumisele. 29. Eeltoodu tõttu tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20. detsembri 2021. a otsuse väärteoasjas nr 2302,21,016525 Sander Tikerpuule

§ 223

lg 1 järgi mõistetud karistuse, s.o rahatrahvi 130 trahviühikut ehk 520 eurot määra osas ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega karistab Sander Tikerpuud

§ 223lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

Rahatrahv 400 eurot tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri xxx. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. 30. Kuna menetlusaluse isiku kaitsja taotles väärteomenetluse lõpetamist, jätab kohus kaitsja kaebuse rahuldamata. Võttes arvesse, et väärteomenetlust

§ 223

lg 1 järgi ei lõpetata VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, jätab kohus rahuldamata kaitsja taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu. Viidatud otsustus ei mõjuta Harju Maakohtu 6. jaanuari 2022. a määrusega asjas nr 4-22-49 tehtud otsustust hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu

§ 236lg 1 järgi lõpetatud väärteomenetluse osas.

Elina Elkind Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 9