10) Poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Seepärast on tegemist lepinguvälise õigusvastase kahju tekitamise juhtumiga ja tuleb lähtuda deliktiõiguse regulatsioonist.
järgse deliktilise mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused järgmised: 1) objektiivne teokoosseisu olemasolu ehk deliktiõiguslikult kaitstava õigushüve riive (
lg 1), kahju (
), tegu või tegevusetus ning põhjuslik seos (
lg 4); 2 ) kahju tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine (
lg 2, § 1046 ja § 1047) ja, 3) kahju tekitamise süülisus (
). Tõendamiskoormus
§-st 1043, §-st 1047 lg 1 tuleneva deliktilise kahjuhüvitisnõude puhul jaguneb järgmiselt: kannatanu (hageja) peab tõendama objektiivse teokoosseisu (ehk kahju tekitaja teo või tegevusetusega põhjuslikus seoses oleva kahju tekkimise kannatanul) ning kahju tekitanud teo või tegevusetuse õigusvastasuse (
Kahju tekitaja (kostja) võib aga vastutusest vabanemiseks tõendada õigusvastasust välistava asjaolu esinemist (
lg 2, § 1046 ja § 1047) või süü puudumist (RKTKo-d 3-2-1-53-06, p 12; 3-2-1-54-07, p-d 12 ja 14; 3-2-1-127-08, p 15). Vastavat tõendamiskoormust on kohus pooltele selgitanud 28.09.2021 kohtumääruses (tl 91-93). 11) Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja nõuete õiguslikuks aluseks on
Hageja on esitanud kostja vastu nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ning kahju tekitava tegevuse keelamiseks. Kohus käsitleb lahendi selguse huvides alljärgnevalt esmalt nõuet ebaõigete andmete ümberlükkamiseks (I), seejärel kahju tekitava tegevuse keelamise nõuet (II), peale seda mittevaralise kahju hüvitamise nõudega seonduvat (III) ja ning menetluskulude jaotust (IV). I 12) Hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on
lg 4 alusel, mille kohaselt võib isik ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kohus märgib, et ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (
Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (
13) Vaidlustamata asjaoludel on kostja avaldanud 2020. aastal Facebooki grupi „Ищу совета“ (tõlkes ”Otsin nõu”) konto seinal järgmisi hageja au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnangut: • „O I on valetaja ja petis“ – tegemist on ebaõige faktiväitega; • „O I on suurepärane kooslus – nii ahistamine kui petmine“ – tegemist on ebaõige faktiväitega; 4 • „O I on viimane jõletis“ – tegemist on ebakohase väärtushinnanguga. 14) Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt hagejat valetajaks, petiseks ja ahistajaks nimetamise näol on tegemist faktiväitega, kuna nende väidete tõesus või väärus on kontrollitav ja kohtumenetluses põhimõtteliselt tõendatav (RKTKo 3-2-1-53-07, p 18; RKTKo 3-2-1-67-10, p 17; RKTKo 3-2-1-80-13, p 36). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud, sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo 32-1-5-07, p 27). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (RKTKo 3-2-1-159-14, p 17). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldasid ja kas lisaks faktiväidetele on avaldatud ka väärtushinnanguid ning kas need väärtushinnangud on teise isiku mainet kahjustavad (RKTKo 3-2-1-67-10, p 21). See, mida kostja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Juhul kui faktiväide on isiku au teotav (tema mainet kahjustav), siis tuleb sellise faktiväite avaldamise õigusvastasust hinnata
Isikult valetajaks, petiseks, ahistajaks ja viimaseks jõletiseks nimetamine on igal juhul isiku au teotav. 15) Järgnevalt käsitleb kohus küsimust kostja avaldatud andmete (faktiväidete) tõesusest. Kuivõrd kostja poolt avaldatud andmed on sisult hageja au teotavad, peaks kostja käsitletava nõude puhul tõendama avaldatud andmete õigsust (
Juhul kui kostja seda teha ei suuda, tuleb hageja nõue andmete ümberlükkamiseks rahuldada.
lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja (kostja) faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja (kostja) olid nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut. Kui aga hageja nõuab
lg 4 alusel selliste faktiväidete ümberlükkamist või parandamist, mis tema mainet ei kahjusta, kuid rikuvad muul viisil hageja isiklikku õigust
lg 1 p 4 tähenduses, lasub temal endal kostja avaldatud faktiväidete ebaõigsuse tõendamise koormis. Kohus on eeltoodut pooltele selgitanud 28.09.2021 kohtumääruses (tl 91-93) ja 30.09.2021 kohtuistungil (tl 94-97). Kohus on 30.09.2021 toimunud kohtuistungil selgitanud kostjale muu hulgas ka tõendite liike TsMS § 229 lg 2 kohaselt ning andnud kostjale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks (tl 9497). Kohtu hinnangul pole kostja käesolevas asjas esitanud ühtegi tsiviilkohtumenetluse normidele vastavat tõendit ega sellist tõendi kogumise taotlust, mis oleks olnud põhjendatud. Kostja on enda vastuses märkinud erinevaid internetiaadresse (mis suunavad erinevatele artiklitele), kuid sellised viited ei saa olla käesolevas asjas tõenditeks (tl 5962). Kohus ei pea ise tõendeid internetiaadressidelt otsima, see ei ole kooskõlas hagimenetluse ja poolte võistlevuse põhimõttega. Hagimenetluse näol on tegemist võistleva menetlusega, milles pooled valivad ise asjaolud ja tõendid, millele nad tuginevad ning kohtud ei ole kohustatud selgitama tõendite esitamise kohustust kui poolte vahel puudub vaidlus õigusliku kvalifikatsiooni osas. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt nt Riigikohtu 29.04.2015 otsus nr 3-2-1-41-15, p 19). Kohus on nimetatud asjaolu pooltele korduvalt selgitanud. 16) Kohtus leiab, et käesolevas menetluses ei ole leidnud tuvastamist, et hageja oleks valetanud, petnud või ahistanud. Nimetades hagejat valetajaks, petiseks ja ahistajaks on kostja omistanud hagejale läbivalt negatiivse tähendusega faktiväiteid. Asjas esitatud kostja selgitused ega tõendid faktiväidete tõesust kohtu hinnangul ei kinnita. Seega on 5 kostja teotanud hageja au ja tekitanud hagejale mittevaralist kahju, mistõttu tuleb kostjal tekitatud kahju hüvitada. Samuti on hagejal õigus nõuda ebaõige faktiväite ümberlükkamist. Kohus leiab, et isikut valetajaks, petiseks, ahistajaks ja jõletiseks nimetamine teotab tema au ja head nime ning on seega
lg 1 p-i 4 ja
17) Seoses au teotava väärtushinnangu ja ebaõigete andmete avaldamisega on Riigikohus leidnud, et au teotav väärtusotsustus ehk väärtushinnang väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, faktiväiteks on aga isiku kohta mis tahes tema au teotavaid andmeid sisaldav lause (RKTKo 3-2-1-53-07, p 18). Au teotavateks andmeteks on mis tahes faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse (nt väide, et isik on kriminaalkurjategija, on tarvitanud oma abikaasa 4 suhtes väivalda jms) (vt
komm, 2009, § 1047, p 3.2). Ebakohaseks väärtushinnanguks võib seevastu olla näiteks isiku nimetamine rumalaks. 18) Riigikohus on asunud seisukohale, et ebaõigete andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (RKTKm nr 3-2-1-140-14, p 14).
lg 4 võimaldab nõuda isiku kohta käivate ebaõigete andmete ümberlükkamist sõltumata nende avaldamise õigusvastasusest. Nõude rahuldamise eelduseks on üksnes asjaolu, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Kohus on samas leidnud, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ka
Hageja on esitanud selge taotluse, milliste andmete ümberlükkamist ja millise sisuga avaldusega ta nõuab. 19) Kohtu hinnangul esinevad käesolevas asjas kõik
järgse deliktilise mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused, so objektiivne teokoosseis (
lg 1), kahju (
), tegu ning põhjuslik seos (
Samuti ei ole tuvastatud kahju tekitamise õigusvastasust välistavaid asjaolusid (
lg 2, § 1046 ja § 1047) ning kostja on kahju tekitamises süüdi (
).
lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole tõendanud, et ta pole kahju tekitamises süüdi. 20) Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal lükata oma ebaõiged faktiväited ümber ning kostja peab hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama Facebooki grupi „Ищу совета“ konto seinal ja hoidma seal kättesaadavana vähemalt 24 tundi järjest alltoodud teksti, mis peab olema avaldatud ilma mistahes illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta ning tekst peab olema koostatud mustas kirjas, tähesuurusega vähemalt 12, valgel tagapõhjal. Tekst peab olema järgmise sisuga: „Mina, A T, laimasin O I ja avaldasin tema kohta valeväiteid. Ma avaldasin Facebookis 2020 aastal mitmeid tekste, milles kirjutasin O Ii kohta järgmised valeväited: ”O I on valetaja. Videos ta valetab. Mitte mingit edestamist tehingute poolest DagCoinil võrreldes Bitcoiniga pole!!!! See on tahtlik vale. O I on valetaja ja petis. Ta valetab sadade tuhandete kasutajate kohta. Neid pole. Kõik, mida räägib see inimene, on tahtlik pettus, et teid kelmuse skeemi tõmmata“; „O I kanalisatsioon see olete teie. Te ei ole veel aru saanud, kellega teil on tegemist, kuid saate teada. Seda esiteks. Teiseks see, et minu poole pöörduvad inimesed, kes on teie tõttu kannatada saanud. Teil on suurepärane kooslus – nii ahistamine kui petmine“. Minul puuduvad ükskõik missugused andmed selle kohta, et ükski neist väidetest vastaks tõele. Sellest tulenevalt on kõik minu avaldatud väited ebaõiged.“ 6 II 21) Hageja on kostja vastu esitanud kahju tekitava tegevuse keelamise nõude - kohustada kostjat hoiduma hageja kohta järgmiste väidete ja hinnangute avaldamisest: O I on valetaja ja petis; O I on suurepärane kooslus – nii ahistamine kui petmine; O I on viimane jõletis. 22)
lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Hageja on esitanud kahju tekitava käitumise lõpetamise nõude, mis on kvalifitseeritav
Õiguskirjanduse järgi tuleb selline nõue kõne alla juhul, kui kannatanu suhtes on toime pandud tegu, mis vastab mõne deliktilisele üldvastutuse aluseks oleva õigusvastase teo tunnustele (eksisteerib delikti objektiivne teokoosseis) ning on kestva iseloomuga või on oht, et õigusvastane tegu võidakse kas esmakordselt või korduvalt toime panna.
lõikes 1 esimeses lauses sätestatud õiguskaitsevahenditega sarnased isiklike õiguste kaitse vahendid võivad olla sätestatud täiendavate õiguskaitsevahenditena ka muudes õigusaktides (
lg 1 p 4) (Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne IV; P.Varul, I.Kull, V.Kõve jt; lk 826-828). 23) Seega on hageja nõude õiguslikuks aluseks
lg 1 p 4 ja
lg 1, kui hagejale on tekitatud õigusvastane kahju isiklike õiguste rikkumisega.
lg 1 p 4 järgi kaitstavate isiklike õiguste näidisloetelu on toodud
§-s 1046 lõikes 1, mille kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus on leidnud, et kostja on hageja au teotanud nii ebaõigete faktiväidete esitamisega kui ka ebakohase väärtushinnanguga. 24) Kohtu hinnangul on põhjendatud kohustada kostjat mitte avaldama hageja kohta järgmisi väiteid ja hinnanguid: O I on valetaja ja petis; O I on suurepärane kooslus – nii ahistamine kui petmine; O I on viimane jõletis. III 25) Hageja palub kostjalt välja mõista õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel TsMS § 366 kohaselt. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel
MS § 233 lg 1 kohaselt. 26)
järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
53 ptk 1 jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne (vt Võlaõigusseadus III.
Kuna hageja nõue seondub au teotavate ebaõigete andmete avaldamisega, tuleb teo õigusvastasus tuvastada täiendavalt
lg-te 1-3 alusel.
lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Vastavalt
lg-s 1 sätestatule on au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kuivõrd au teotamine on väidetavalt põhjustanud hagejal muu hulgas ka tervisehäireid, võib kostjatele etteheidetavate tegude õigusvastasus lisaks eeltoodule tuleneda ka
28) Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt peab kahju olemasolu ja suurust tõendama kahjustatud isik. Isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul siiski silmas pidada, et mittevaralise (ehk moraalse) kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (RKTKo 3-2-1-105-01). Mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku hingelised kannatused, ei ole kahju tekkimine kolmandate isikute poolt seega üheselt kontrollitav, küll saab hageja põhistada temale tekkinud negatiivseid tagajärgi. 29) Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Isikuõiguste rikkumine on võimalik isiku au teotamisega ning isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega (
Käesolevas asjas on hageja tõendanud isikuõiguste rikkumist, mille kostja pani toime hageja au teotamisega ning hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisega. 30)
lg 2 kohaselt isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohus leiab, et hageja au teotavaks saab pidada kostja ebaõigeid väiteid, et hageja on valetaja ja petis; hagejal on suurepärane kooslus – nii ahistamine kui petmine ning ebakohast väärtushinnangut, et hageja on viimane jõletis. Selliste väidetega on omistatud hagejale madalatel ja omakasu motiividel käitumine, mis heidab varju hageja aule ja heale nimele, samuti seab kahtluse alla hageja usaldusvääruse ja aususe. Ebaõigete andmete avaldamisega on kostja põhjustanud hagejale moraalset kahju. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (RKTKo 3-2-1-19-08, p 13; RKTKo 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). Kohus leiab, arvestades hageja õiguste riive ulatust ja käesoleva vaidluse asjaolusid, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot. Mittevaralise kahju suuruse määramisel lähtub kohus muuhulgas ka kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“. 31) TsMS § 238 lg 5 sätestab, et kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Kohus jätab käesolevas asjas arvestamata hageja poolt esitatud kostja 8 kohtuotsused, kuna kohtu hinnangul ei ole need asjakohased tõendid antud vaidluse kontekstis (tl 69-75). IV Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 32) TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 33) TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 34) Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 600 eurot (tl 22), õigusabikulu 4056 eurot (koos käibemaksuga) ning tõlkekulud 415 eurot, so kokku 5071 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv 600 eurot. Eeltoodu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista. 35) TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 36) Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 130 euro, millele lisandub käibemaks. Hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 130 eurot, millele lisandub käibemaks, on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. 37) Kohus leiab, et hageja õigusabikulu 4056 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Ajaliselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 26 tundi. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Näiteks on käesolevas tsiviilasjas toimunud kaks kohtuistungit. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasumäär 130 eurot (millele lisandub käibemaks) on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks. Kohtu hinnangul võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu hageja õigusabikulu, so kokku 26 tunni eest kogusummas 4056 eurot. 38) Kostja pole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Kostjal menetluskulud puuduvad. 39) Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 5071 eurot (riigilõiv 600 eurot + tõlkekulu 415 eurot + õigusabikulud 4056 eurot). 40) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulu 5071 eurot jääb hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 41) Hageja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks
MS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 9 Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.