) § 13 lg 21 nõuetele. Pankrotiavaldus on esitatud vorminõuetele vastavalt ning kohus võtab avalduse menetlusse. Pärandvara pankrotiavalduse võib esitada ka üks pärijatest, kuid kohus kaasab siiski puudutatud isikutena menetlusse ka ülejäänud pärijad. 3.
lg 4 kohaselt loetakse võlgniku surma korral pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. Pärandvara maksejõuetuse hindamisel ei arvestata pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõudeid. Avaldusest nähtuvalt viis kohtutäitur Kristiina Feinman läbi P S pärandvara inventuuri ning koostas pärandvara nimekirja. Sellest nähtub, et pärandvarasse kuuluvate asjade ja õiguste väärtuseks on hinnanguliselt 88,84 eurot. Pärandvarasse kuuluvate kohustuste suuruseks on aga 3364,02 eurot. Kohus on seisukohal, et võlgniku pärandvarasse kuuluvate kohustuste suurus ületab varade väärtust, mistõttu on pärandvara ilmselgelt maksejõuetu. 4.
lg 21 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgniku pärija, võib kohus pärandvara väärtust arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada või lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui on läbi viidud pärandi inventuur ja koostatud pärandvara nimekiri, eeldatakse, et ajutist haldurit ei ole vaja määrata.
lg 21 eesmärgiks on vältida olukorras, kus pärandvara koosseisu arvestades on selge, et positiivset vara on selles väga vähe, täiendavaid kulusid ja anda kohtule võimalus lõpetada pankrotiavalduse menetlus vastavalt
§-le 29 raugemisega1. Kohtu hinnangul on pärandvara nimekiri piisav, et tuvastada menetluse läbiviimiseks vajalikke andmeid ja asjaolusid. Võttes arvesse pärandvara väärtust, ei pea kohus vajalikuks määrata ajutist pankrotihaldurit. 5.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa (
lg 3).
lg 1 sätestab kohtule kohustuse määrata pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pärandvara pankrotimenetluse eripära arvestades jätab kohus menetluse raugemise vältimiseks deposiiti tasumise kohustuse määramata. Kohus lähtub sellise otsustuse tegemisel
§-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgist (rahuldada 1 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 195 SE seletuskiri 2 pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel) ning samuti järgnevatest põhjendustest. 6. Eeldatavate pankrotimenetluse kulude kindlaksmääramisest, kulutuste kandmise üleskutse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (
Isegi kui kohus määraks raugemise vältimiseks deposiiti tasumise kohustuse ja keegi tasuks selle, siis ei täidaks menetluse jätkamine võlgniku vara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise eesmärki (
). Olukorras, kus vara jätkuks eeldatavasti üksnes ajutise halduri tasu katteks, tooks pankroti väljakuulutamine endaga kaasa üksnes täiendavate pankrotimenetluse kulude tekkimise, mis ei ole pankrotimenetluse eesmärgiks. Eeltoodut seisukohta toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2021 tsiviilasjas nr 2-20-17699 tehtud määruse p 24.
lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmist ei pidanud ringkonnakohus selliseks rikkumiseks, mis tingiks
lg 82 näeb ette, et kui kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata vastavalt käesoleva seaduse § 15 lõikele 21, maksab võlgniku pärija olukorras, kus pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel ja pärandvaras on mingi vara, käesoleva seaduse § 81 lõikes 8 nimetatud ajutise esindaja tasu ning seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §-s 142 nimetatud järjekorras. 10. Kohus selgitab, et PärS § 142 sätestab, et pärandvaraga seotud kohustused täidetakse järgmiselt: 1) esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud; 2) teises järjekorras rahuldatakse üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded; 3) kolmandas järjekorras täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud. Järgmise järjekorra kohustused täidetakse pärast eelmise järjekorra kohustuste täielikku täitmist. Kui ühe järjekorra kohustuste täitmiseks ei jätku pärandvara, täidetakse need pärandvara arvel võrdeliselt nende suurusega (PärS § 142 lg 3). Kui pärija täidab kohustused muus kui nimetatud järjekorras või eelistab kohustuse täitmisel üht võlausaldajat teisele, vastutab ta seeläbi ülejäänud võlausaldajatele tekitatud kahju eest. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.