Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. 2 Võlausaldaja S AS on seisukohal, et võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning tuleks jätta kohustustest vabastamata või menetlust pikendada. Võlgnik on võlausaldajale kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud väljamakseid kokku summas 32,43 eurot ehk tasunud umbes 6,09% nõudest. Võlausaldaja on seisukohal, et kuivõrd võlgnik on 5 aasta jooksul tasunud võlausaldaja nõude katteks vaid 32,43 eurot, ei ole võlgnik menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik oleks suutnud leida tasuvama töö või lisatöö, et võlausaldaja nõudeid suuremas ulatuses rahuldada. Võlausaldaja R OÜ on nõus G Õ suhtes menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamisega kuna kodanikul puudub võimekus enda tekitatud kahjusid rahaliselt hüvitada. Lisaks peab R OÜ vajalikuks mainida, et G Õ polnud mitte otsene kahju tekitaja, tema oli nn „tankist“, R OÜ-le teadaolevalt on G Õ osundanud ka oma nn „tööandjatele“, kuid nii MTA kui ka Kriminaalpolitsei pole tunnistuse alusel menetlust alustanud viidates mõistliku menetlustähtaja möödumisele. Ka R OÜ kaasaaitavad pingutused tegelikke kahjutekitajaid päevavalgele tuua pole viinud loodetud tulemusteni. Võlausaldaja S AS jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada. Nõude aluseks on 08.05.2005.a Tallinnas, Merivälja tee 22 juures toimunud liiklusõnnetus, kus võlgnik juhtides sõidukit Peugeot 406, reg. nr xxx sõitis teelt välja vastu bussiootepaviljoni, kioskit, reklaamtahvlit, tänavavalgustusposti ning maja seina. Võlgnikul puudus liiklusõnnetuse toimumise hetkel juhtimisõigus ning ta ei teavitanud liiklusõnnetusest politseile. S on esitanud võlgnikule tagasinõude Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 4, 7 ja lg 3 alusel. P jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada.
) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 6.09.2016. Käesolevaks hetkeks on menetluse algatamisest möödas enam kui viis aastat. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel on põhjendatud otsustada võlgniku suhtes tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
§-le
lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 3 G Õ ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel olnud hõivatud tööga (1.03.2016-05.2020 firmas H OÜ, pärast töö kaotamist oli Töötukassas arvel, ning käesoleva hetkeni ei ole tööd leidnud, kasvatab kodus lapsi. Alates 05.2020 jäi võlgnik töötuks COVID-19 piirangutest tingituna. Kokku on makstud võlausaldajatele 2097,88 eurot. Võlgnik on läbinud koolituse, kus võlgnikule anti C ja E autojuhilubade kategooria. Võlgnik lisas, et teda ei ole tööle võetud, kuna puuduvad sõidukogemused. Arvestades eeltoodut, st asjaolu, et võlgnik on käesolevalt töötu, võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps ja võlgniku igakuiseid püsikulusid, on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei piisa võlausaldajatele suuremas mahus maksete teostamiseks. Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid võimaluste piires, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-6013, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 10.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud. 11.
Võlgnikul on kogu menetluse kestel olnud üks ülalpeetav. Võlgnikule jääb arusaamatuks, miks kohus teist last ei arvesta, siis selgitab kohus võlgnikule, et rahavastikuregistri väljavõtte kohaselt on võlgnikul ainult üks alaealine laps. Võlgnik on teinud enda võimaluste piires väljamakseid. Võlgnikul ei olnud vara ka panrotimenetluse alguses, seega polnud midagi ka pankrotimenetluse käigus realiseerida, seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 lg 1 sätestatut. Kohtule on esitatud tõendid võlgniku igakuiste sissetulekute kohta. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu ja töötutoetus (t II lk 14 MTA tõend). Kohtul puudub alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Riigikohus on 30.10.
näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale
§-st 173 tulenevaid kohustusi. 14.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on kogu menetluse ajal teinud enda võimaluste piires piisava, et tegeleda võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud kohusetundlikult talle pandud kohustusi terve kohustustest vabastamise menetluse vältel. Võlgnik ei ole suutnud tulenevalt oma sissetuleku suurusest hoolimata oma kohustusi viie aasta jooksul piisaval määral täita. Menetluses esitatud tõendite pinnalt või praegu maailmas esinevas ärevas olukorras ei ole tulevikus majandusliku seisundi paranemist loota. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et G Õ tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 15.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud G Õ pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka G Õ pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 17.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on 5 usaldusisikuna esitanud kohtule 17.11.2021 aruande ja kohus loeb
/Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Hensiksen Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.