lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Peeter-Erik Treufeldt – isikukood 38808010231, elukoht xxx, xxx keel, xxx kodanik, xxxharidus, töötab V AS, tõkendit ei kohaldatud, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Peeter-Erik Treufeldt
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.09.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud ja 17 päeva vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 8 kuud 17 päeva vangistust.
sätteid kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 257 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Peeter-Erik Treufeldt peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 1 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 alusel määrata Peeter-Erik Treufeldt katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Välja mõista Peeter-Erik Treufeldtilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 981 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 162 eurot riigituludesse. Kohustada Peeter-Erik Treufeldti tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 95,25 eurot. Menetluskulud, kogusummas 1143 eurot, tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank ASis. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber xxx. Selgitusse võib märkida: „Peeter-Erik Treufeldt, kriminaalasi 1-22-2638, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - DVD-plaadid – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kirves (PPA asitõendite hoidlas) - konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Peeter-Erik Treufeldti süüdistatakse selles, et tema 20.03.2021.a kella 18:00 paiku, xxx lõi kannatanut N S rohkem kui ühe korra metallist kirvega pea piirkonda ja ühe korra metallist kirvega vastu vasakut käelaba, mille tulemusena kannatanul tekkis kukla piirkonda vasakule poole paistetus ja hematoom ja vasakule käelabale hematoom ja turse. Samuti tundis kannatanu löökide tulemusena füüsilist valu. Seega pani Peeter-Erik Treuferldt oma tahtliku tegevusega toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise isiku tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused 2 Süüdistatava Peeter-Erik Treufeldti, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 26.04.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Peeter-Erik Treufeldti süüdi tunnistamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 4 kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.09.2020 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - vangistuse neli kuud ja 17 päeva võrra ja mõista lõplikuks karistuseks vangistus 8 kuud ja 17 päeva, mis asendada
lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga 257 tundi, mille tegemisajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt
lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asitõendid
lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes
MS § 126 lg 3 p-dest 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kirves, mis asub PPA asitõendite hoidlas, konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 981 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 162 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.