Obsah (14)

§ 172§ 657§ 651§ 456§ 321§ 662§ 238§ 654§ 436§ 173§ 171§ 174§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 2.05.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-19-1676 Kohtuasi X, Y ja Q avaldus

) § 7). Alternatiivselt oleks poolte võrdse kohtlemise põhimõte olnud tagatud sellega, et kohus ei oleks asja lahendamisel arvestanud ka avaldajate 28.04.2021 esitatud uute väidete ja tõenditega. 4.4. Puudutatud isikute hinnangul jaotas maakohus ebaõigesti ka menetluskulud. Maakohus on täies ulatuses jätnud rahuldamata avaldaja II ja avaldaja III nõuded puudutatud isikute suhtes.

§ 172

lg 7 teise lause kohaselt jäävad menetluskulud avaldajate kanda, kui avaldus jäi rahuldamata. Avaldajad on soovinud puudutatud isikutele põhjustada võimalikult suuri menetluskulusid ja ainuüksi see tingib aluse jätta kõik menetluskulud avaldajate kanda. Menetluse edasine käik

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajatele tähtaja sellele vastamiseks.
2. Avaldajad leidsid, et määruskaebus on esitatud hilinenult ning palusid jätta selle läbi vaatamata. Määruskaebusele vaidlesid avaldajad vastu ja palusid ka selle jätta rahuldamata.
3. Puudutatud isikute täiendava seisukoha järgi on maakohus e-toimiku kohaselt toimetanud puudutatud isikute lepingulisele esindajale vaidlustatud kohtumääruse kätte e-toimiku kaudu 29.06.
4. Puudutatud isikute hinnangul on 13.07.2021 esitatud määruskaebus tähtaegne. Alternatiivselt taotlevad puudutatud isikud määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist.
5. Maakohus leidis, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt, kuna kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel sai puudutatud isikute lepinguline esindaja maakohtu määruse kätte 29.06.2021 ja ei ole andmeid menetlusdokumentide jõudmise kohta puudutatud isikute esindajani mõnel muul ajal. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

§ 657

lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659 alusel muutmata osas, millega maakohus rahuldas avalduse osaliselt (maakohtu määruse resolutsiooni p 3 osaliselt ning p-d 4–5), samuti menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 6). Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 10. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Puudutatud isikud on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas osaliselt avaldaja I avalduse puudutatud isiku I ja puudutatud isiku II vastu ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3 osaliselt ning p-d 4–6). Vaidlustamata osas on maakohtu määrus

§ 456

lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes jõustunud (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1–2 ja p 3 osaliselt) ning ringkonnakohus selles osas maakohtu määrust ei kontrolli. (I)

1. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isikute määruskaebus tähtaegne. 7
2. Kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult (

§ 321lg 1 esimene lause).

KIS-i andmetel sai puudutatud isikute esindaja maakohtu määruse kätte 29.06.2021 kell 8.49. Kuigi puudutatud isikute menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja tutvunud maakohtu määrusega juba varem, s.o 18.06.2021 ja 21.06.2021 (III kd tl 63.1), ei ole siiski alust lugeda määruskaebust hilinenult esitatuks.

§ 321

lg 1 esimese lause kohaselt hakkab edasikaebetähtaeg kulgema esindajale määruse kättetoimetamisest. W 18.06.2021 kell 12.21 esindajale saadetud e-kiri, millele oli lisatud maakohtu määrus allkirjastamata kujul, ei täida

§ 321lg 1 sätestatud nõuet (vt ka RKTKm 3-2-1-145-10, p 13).

Kuna praegusel juhul esindas puudutatud isikuid esindaja, kes esitas määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse talle kättetoimetamisest, ei ole alust lugeda määruskaebust hilinenult esitatuks ega jätta kaebust läbi vaatamata.

1. Eeltoodust tulenevalt ei hinda ringkonnakohus puudutatud isikute alternatiivset taotlust määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
2. Ringkonnakohus nõustub avaldajatega, et menetlusõiguste heauskseks teostamiseks ei saa pidada seda, kui esindaja viivitab põhjendamatult määruse vastuvõtmisega e-toimiku süsteemi vahendusel. Kui määrus tehakse isikule esindaja kaudu e-toimiku süsteemis selle kättetoimetamiseks nähtavaks, saab selle e-toimiku süsteemis üldjuhul vähese vaevaga avada. Kohtulahend tuleb ilma põhjendamatu viivituseta vastu võtta. Advokatuuriseaduse § 44 lg 6 esimese lause kohaselt peab igal advokaadil olema talle menetlusdokumentide kättetoimetamiseks elektronposti aadress. Kui menetlusosalist esindab menetluses advokaat, tuleb eeldada, et advokaadi avaldatud aadressile on võimalik põhjendamatu viivituseta talle vajalikke dokumente edastada. Kohtulahendi vastuvõtmisega põhjendamatu viivitamine ei saa olla viisiks, millega sisuliselt pikendatakse kaebetähtaega (s.o kohtulahendi sisu on menetlusosalise kaudu esindajale teada, kuid esindaja kohtulahendit e-toimiku süsteemis vastu ei võta). Eeltoodu ei mõjuta siiski järeldust, et määruskaebus on praegusel juhul tähtaegne. (II)
3. Puudutatud isikud esitasid koos määruskaebusega ning 11.08.2021 seisukohaga täiendavad tõendid (III kd tl 53–59 ja tl 93–96).

§ 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Arvestades asja sisu on puudutatud isikute esitatud dokumentaalsed tõendid asjakohased ja need tuleb võtta asja juurde (

§ 238lg 1).

1. Täiendavaid tõendeid esitasid ka avaldajad määruskaebusele esitatud vastusega: 31.05.2017 kaasomanike koosoleku protokoll; Y 4.06.2017 ja W 12.06.2017 e-kirjad; X 16.10.2017 ja 5.09.2018 maksekorraldused; ning X ja D e-kirjavahetus perioodil 28.07.2017–1.08.
2. 16.
3. Ringkonnakohus võtab

§ 662

lg 3 alusel tõendina vastu Y 4.06.2017 ja W 12.06.2017 e-kirjad (III kd tl 73–73p). Tegemist on asjakohase tõendiga (

§ 238lg 1).

16.

1. Ringkonnakohus keeldub avaldajate määruskaebuse vastusele lisatud järgmiste dokumentide vastuvõtmisest: 31.05.2017 kaasomanike koosoleku protokoll; ning X ja D e-kirjavahetus perioodil 28.07.2017–1.08.
2. Need dokumendid on kohtutoimikus olemas (vt I kd tl 74–75; II kd tl 5–5p ning II kd tl 200p–201p). Sama dokumendi korduva esitamise järele ei ole vajadust ja sellekohane taotlus jääb

§ 238lg 1 punkti 2 mõtte kohaselt rahuldamata.

8 16.

1. Samuti keeldub ringkonnakohus avaldaja I 16.10.2017 ja 5.09.2018 maksekorralduste tõenditena vastuvõtmisest. Määruskaebemenetluses ei vaidle menetlusosalised enam sokli ja vihmaveerenne puudutavate tööde üle. Avaldajate avaldus jäi selles osas rahuldamata. Avaldajad maakohtu määrust ei vaidlustanud ning maakohtu määrus on selles osas jõustunud. (III)
2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, nagu poleks 31.05.2017 toimunud koosoleku puhul olnud tegemist kaasomanike koosolekuga ja sellel otsuste vastuvõtmisega. Avaldaja I 29.05.2017 kell 17.28 saadetud e-kirjas on nimetatud küsimused, mida kaasomanike vahel plaaniti arutada. E-kirjast on arusaadav, et toimub kaasomanike koosolek (III kd tl 53– 53p). Seda ei muuda sõnakasutus, kus koosoleku asemel viidatakse kaasomanike vahel toimuvale arutelule. E-kirja viimasest lõikest nähtub, et arutelul (koosolekul) soovitakse võtta vastu otsuseid küsimustes, mis e-kirjas on nimetatud ([j]uhul, kui 6/32 kaasomanikku Ct ja 6/32 kaasomanikku Z ei ole kohal, loeme nende arvamuse tekkinud probleemide lahendamisel automaaselt meie arvamustega nõustuvaks – III kd tl 53p). Arusaamist sellest, et 31.05.2017 pidi toimuma kaasomanike koosolek, väljendab ka W 31.05.2017 kell 10.33 saadetud vastus, milles W väljendab puudutatud isikute nimel, et Saue 4 kinnistu valdamine ja kasutamine toimub vastavalt kasutuskorrale ning et puudutatud isikud aktsepteerivad vaid kirjalikke kokkuleppeid (III kd tl 53). Kaasomanike vaheline otsustamine saab toimuda kahel viisil – kaasomanike kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsusega (AÕS § 72 lg 1). W 31.05.2017 kell 10.33 saadetud e-kiri väljendab puudutatud isikute teadlikkust, millisel viisil kaasomanikud saavad ühise asja kasutamise üle otsustada. Puudutatud isikud on ka kogu siinse menetluse vältel olnud seisukohal, et kaasomanike enamus ei saa otsuseid vastu võtta, vaid kaasomanikud peaksid kaasomandit puudutavad küsimused lahendama konsensuslikult, sõlmitavate kokkulepetega. Asjakohatu on puudutatud isikute viide X 29.05.2017 kell 17.28 saadetud e-kirjas märgitule, et koosolekult puudumise korral loetakse puudutatud isikud nõustunuks avaldajate arvamusega probleemide lahendamisel (III kd tl 53p). Maakohus ei ole sellest asja lahendamisel juhindunud. Maakohus hindas, kas kaasomanike otsused võeti vastu häälteenamusega ning leidis, et tööde tegemine otsustati 20/32 mõttelisele osale kinnistust vastavate häältega, s.o häälteenamusega. Ka avaldajad on menetluses olnud seisukohal, et tööde tegemine otsustati kaasomanike enamuse otsusega.
3. W 31.05.2017 kell 10.33 saadetud e-kirjale vastamata jätmist ei saa samuti avaldajale I ette heita, sest puudutatud isikutele oli kaasomanike koosoleku toimumise aeg ja koht teada ning puudutatud isikud ei soovinud sellel osaleda (vt III kd tl 53–53p). Puudutatud isikutel oli võimalik saada infot kaasomanike koosolekul. Avaldaja I 31.05.2017 kell 10.41 saadetud e-kiri ei ole tõendina asjakohane (III kd tl 53) – selles ei sisaldu määruskaebuse lahendamise seisukohalt olulist. Ükski asjas esitatud tõend (sh avaldaja I 31.05.2017 kell 10.41 saadetud ekiri) ei kinnita, et 31.05.2017 kaasomanike koosolekut tegelikult ei toimunud, nagu määruskaebuses väidetakse. 31.05.2017 kaasomanike koosoleku toimumist kinnitab koosoleku protokoll (I kd tl 74–75). Sellest, et koosoleku protokollis ei ole märgitud koosoleku toimumise kohta, ei saa teha järeldust, et koosolekut ei toimunud.
4. Põhjendatud ei ole seegi määruskaebuse väide, nagu ei nähtuks 31.05.2017 kaasomanike koosoleku protokollist otsuse vastuvõtmine katusetööde tegemiseks, sest koosoleku protokollis ei ole kajastatud hääletustulemusi ega viidatud millegi otsustamisele, otsuse vastuvõtmisele või hääletamisele. Ükski avaldajatest ei ole väitnud, et nemad koosolekul vastuvõetud otsuste poolt ei hääletanud. Vastupidi, avaldajad tuginesid avalduse esitamisel sellele, et võtsid kaasomanike 9 enamusena 31.05.2017 kaasomanike koosolekul vastu koosoleku protokollis märgitud otsused (vt III kd tl 74–75). Kuivõrd seadusest ei tulene, millistele nõuetele peab kaasomanike otsus vastama, ei ole asjakohased puudutatud isikute etteheited koosoleku protokolli sisule. Puudutatud isikutel oli võimalik kaasomanike otsuse kujundamisel osaleda koosolekul osalemise kaudu.
5. Selle tuvastamisel, et Saue tn 4 asuva elamu katus vajas parandamist, ei lähtunud maakohus üksnes avaldajate 7.04.2021 kohtuistungil antud selgitustest, nagu määruskaebuses ekslikult leitakse. Maakohus analüüsis ja järeldas katusetööde tegemise vajadust tõendite pinnalt, mida maakohus on käsitlenud määruse p-des 42–46 (III kd tl 38–38p). Nõustuda ei saa puudutatud isikutega ka selles, nagu nähtuks Google Street View
6. a ja
7. a fotodest Saue tn 4 asuva elamu katuse seisukord. Maakohus on fotosid määruses analüüsinud ning leidnud, et need ei võimalda teha järeldust katuse seisukorra kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, neid kordamata (

§ 654lg 6 koostoimes §-ga 659).

Eelnevat ei lükka ümber ka määruskaebusele lisatud täiendavad fotod roostetava ja sammalduva katuse kohta (III kd tl 54–57). Tegemist ei ole fotodega, mis kajastaksid Saue tn 4 asuva elamu katust selle parandustööde tegemise otsustamise ajal, s.o 31.05.

2. Ebaõige on määruskaebuse väide, nagu ei viitaks 31.05.2017 kaasomanike koosoleku protokoll katuse renoveerimise ja värvimise vajadusele, et tagada selle ilmastikukindlus. 31.05.2017 kaasomanike koosoleku protokollis on märgitud katuse renoveerimistööd ja värvimine ilmastikukindluse tagamiseks (I kd tl 74, p 4 esimene lause). Katusetöid ei oleks protokollis märgitud, kui neid ei oleks olnud vaja teha. Viidatud protokolli p-s 4 on märgitud ka tööde lõpptähtaeg ning nende eest tasumise kord ja ulatus kaasomanike poolt. Samuti ei ole põhjendatud puudutatud isikute etteheited OÜ Viies Fassaad arvel märgitud töödele võrdluses 31.05.2017 kaasomanike koosoleku protokollis katusetööde kohta märgituga. Puudutatud isikute etteheited on formaalse iseloomuga ega ole sisulised. OÜ Viies Fassaad arvest koostoimes muude katusetöid puudutavate tõenditega (sh II kd tl 200–201p olev kirjavahetus) tuleneb, et OÜ Viies Fassaad tegi tööd, mille tegemise kaasomanikud 31.05.2017 koosolekul otsustasid. Ka avaldajad ei ole väitnud vastupidist, kuigi tööde tegemine otsustati avaldajate osalusel toimunud kaasomanike koosolekul ning tööde tegemise korraldas avaldaja I. Avaldaja I puudutatud isikutele esitatud arve nr 1/2017 on kooskõlas OÜ Viies Fassaad arvega, kuigi avaldaja I arve selgitus ei ole identne OÜ Viies Fassaad arve selgitusega (vrd I kd tl 65 ja 67). Lisaks märgib ringkonnakohus, et avaldaja I nõude aluseks ei olnud avaldaja I viidatud arve, vaid kaasomanike otsus.
3. Sellel, kui kaua kehtis Saue tn 4 välisviimistluspass, ei olnud avalduse lahendamisel tähtsust. Samuti on asjakohatud määruskaebuses esitatud kahtlused, nagu oleksid avaldajad jätnud menetluses esitamata osa Muinsuskaitseameti voldikust. Puudutatud isikud ei ole ka selgitanud, kuidas see mõjutas avalduse lahendamist.
4. Maakohus on määruses hinnanud asjas esitatud tõendeid ning ei ole määrust rajanud kaasomanike
5. aastal peetud ja puudutatud isikute poolt täiendatud protokollile (I kd tl 19– 21; II kd tl 87–89). Seetõttu ei ole sellekohased määruskaebuse väited asjakohased.
6. OÜ Viies Fassaad esindaja on selgitanud, miks tööde teostamisel võeti katuse pindalaks 300 m
7. Katuse pindala oli küll 298,48 m2, kuid maja otstes oli veel neli pisemat katuse äärt (II kd tl 200p – D 1.08.2017 kell 11.05 saadetud e-kiri). Seega ei ole põhjendatud määruskaebuse väide, et Saue tn 4 elamu katuse pindala on 298 m2 ning selle väite pinnalt esitatud etteheited maakohtu määrusele. 10
8. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on avalduse vaidlusaluses ulatuses põhjendatult rahuldanud. (IV)
9. Seoses puudutatud isiku II nõudega avaldaja I vastu leidis maakohus, et kaasomanikud vastutavad kanalisatsioonipüstaku lekke tekkimise ja sellega tekitatud kahju eest ühiselt. Kõik kaasomanikud on rikkunud AÕS § 72 lg-st 5 tulenevat ühise asja korrashoiu kohustust ning tekkinud kahju ja kohustuse rikkumise vahel on piisav põhjuslik seos. Kuna puudutatud isik II ei ole läbijooksuga seotud kulu kandnud, ei ole puudutatul isikul II avaldaja I vastu nõuet tekkinud. Kaasomanikevahelisest võlasuhtest tulenevale solidaarvõla nõudele kohaldub VÕS § 69 lg 2, millest tulenevalt saab üks võlgnik nõuda teiselt võlgnikult tema osa väljamõistmist siis, kui ta on solidaarkohustuse täitnud teise võlgniku eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6 koostoimes §-ga 659).

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et puudutatud isik II on esitanud oma nõude selliselt, et on sellest maha arvestanud talle endale langeva osa (II kd tl 173p, ajamärk 03:19:39). Sellega on puudutatud isik II möönnud, et kaasomanikud vastutavad kanalisatsioonipüstaku lekke tekkimise ja sellega tekitatud kahju eest ühiselt. See, et kanalisatsioonitoru läks katki kohast, kust kanalisatsioonitorule oli juurdepääs avaldajate ainukasutuses olnud ruumist, ei välista kaasomanike korrahoiukohustust ega sellega kaasnevat vastutust. Kanalisatsioonitoru on avaldajate ja puudutatud isikute kui Saue tn 4 kaasomanike kaasomandis.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on asjakohatud määruskaebuse väited, mis puudutavad puudutatud isiku II võimaliku kahju hüvitamise nõude eeldusi ja nõude võimalikku suurust. Maakohus leidis, et puudutatud isikul II ei ole kahju hüvitamise nõuet tekkinud, sest puudutatud isik II ei ole läbijooksuga seotud kulu kandnud. See asjaolu ei ole vaidlusalune. Kui puudutatud isikul II tekib kaasomanike vastu läbijooksuga seonduv kahju hüvitamise nõue, on puudutatud isikul II võimalik see esitada. Alles seejärel saab hinnata kahju hüvitamise nõude suuruse põhjendatust.
3. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle määruskaebuse väitega, nagu oleks maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, kui leidis, et puudutatud isiku II kahju hüvitamise nõude tekkimise eelduseks on läbijooksuga seotud kulu kandmine. Puudutatud isik II on ekslikult lähtunud sellest, et ta ise kaasomanikuna tekkinud kahju eest ei vastuta (vt ka kohtumääruse eelmise punkt). Samuti märgib ringkonnakohus, et kohus ei ole määrust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (

§ 436lg 7 koostoimes § 463 lg-ga 2).

Puudutatud isikule II ei saanud tulla AÕS § 75 ja VÕS § 69 lg 2 kohaldamine üllatusena. Puudutatud isikud on ise avaldajate nõudele vastu vaieldes tuginenud sellele, et nõude saab esitada üksnes see isik, kes on kulu kandnud (vt nt II kd 169, ajamärk 00:34:06 ja tl 173p, ajamärk 03:12:24). Tagasinõude tekkimise esmaseks eelduseks on kaasomaniku poolt võlausaldaja ees oleva kohustuse täitmine (s.o läbijooksuga seotud kulu) suuremas ulatuses, kui kaasomanikule kaasomanike sisesuhtes langev osa. Puudutatud isiku II nõue kaasomanike vastu ei erine kuidagi avaldaja I nõudest puudutatud isikute vastu.

1. Ühe kaasomaniku poolt solidaarkohustuse täitmisest tekkiv tagasinõudeõigus teiste kaasomanike vastu ei tähenda seda, et kaasomanikud oleks ka omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud. Kaasomanikud on omavahelises suhtes osavõlgnikud ja maakohus ei ole selles osas eksinud. Samuti ei ole maakohtu määrus selles osas vastuoluline. Puudutatud isik II 11 ei ole määruskaebuses eristanud võlausaldajaga välisest suhtest tekkivat solidaarkohustust (s.o kaasomanike kohustus kanda läbijooksuga kaasnev kulu) ning kaasomanike omavahelist suhet, mis seondub solidaarvõlgniku tagasinõudega teiste kaasomanike vastu (s.o solidaarvõlgnikevaheline sisesuhe). VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Seega on kaasomanikel sisesuhtest tulenev osavastutus, mis tähendab, et kaasomanikud on osavõlgnikud. Iga kaasomaniku osavastutuse suuruse määrab AÕS § 75 lg 1 järgi temale kuuluva osa suurus ühises asjas.
2. Maakohus määras menetlusosalistele tähtaja asjaolude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks. Tõendite esitamise tähtpäev saabus 28.04.2021 (vt II kd tl 174, ajamärk 03:27:28). See, et maakohus ei võtnud vastu puudutatud isikute hilinenult esitatud tõendeid, ei saanud tulla puudutatud isikutele üllatusena. Tähtaja määramine menetlustoimingu tegemiseks tähendab seda, et toiming tuleb teha määratud ajaks. Määruskaebuses ei ole selgitatud, kuidas võis puudutatud isikute nimetatud tõendite vastuvõtmisest keeldumine mõjutada asja lahendamist. Samuti ei ole nimetatud tõendeid määruskaebusele lisatud. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et katusetöid puudutasid üknes puudutatud isikute 12.05.2021 menetlusdokumendi lisad 1 ning 2, 2.
3. ja 2.
4. Avaldajate nõue, mis seondus sokliparandustööde ja vihmaveerennide soojendamise töödega, jäi rahuldamata. (V)
5. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus ka menetluskulude jaotamisel. Avaldaja II ja avaldaja III avaldused jäid rahuldamata ning avaldaja I avaldus rahuldati osaliselt, rahaliselt arvestatuna enam kui pooles ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, neid kordamata (

§ 654lg 6 koostoimes §-ga 659).

See, et puudutatud isikud maakohtu määrusega, sh menetluskulude jaotuse osas, ei nõustu, pole aluseks määruse muutmisele. 33. Tegemist on hagita menetluse asjaga.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab sama lõike teine lause kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel

§ 172

lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (vt RKTKo 3-2-1-87-14, p 29). Seejuures on

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamine kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt RKTKm 2-17-11804/175, p 25). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtust teistsugusele seisukohale asuda.

§ 172lg-t 1 kohaldades on maakohus arvestanud avalduse rahuldamise ulatusega.

Menetluskulud jaotust ei muuda asjaolu, et nõue, mida soovisid esitada kõik kolm avaldajat, rahuldati samas suurusjärgus üksnes avaldaja I avalduse alusel. See ei mõjutanud puudutatud isikute menetluskulusid.

1. Menetluskulude jaotamisel ei arvesta kohus sellega, millised avaldajate argumendid olid põhjendatud või mitte. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus üldjuhul asja lahendamise tulemusest. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldajad oleksid oma menetlusõigusi kuritarvitanud või soovinud põhjustada puudutatud isikutele võimalikult suurte menetluskulude kandmist. 12
2. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu ei ole samuti põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. (VI)
3. Juhindudes

§ 173lg-st 1 märgib ringkonnakohus ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse.

Kuna ringkonnakohus jätab puudutatud isikute määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta

§ 171

lg 1 ja § 165 lg 1 esimese lause alusel võrdsetes osades puudutatud isikute kanda. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, ei arvesta ringkonnakohus poolte kompromissi puudutavaid seisukohti. 37.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Avaldaja II ja avaldaja III ei esitanud menetluskulude nimekirja ega menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ning on teavitanud, et nad ei ole määruskaebemenetluses kulusid kandnud (III kd tl 81 viimane lõik). Seega puuduvad avaldajal II ja avaldajal III kindlaksmääratavad menetluskulud.

1. Avaldaja I 29.07.2021 esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema määruskaebemenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1020 eurot (ilma käibemaksuta) (III kd tl 81), millele lisandub 13.04.2022 täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt 300 eurot (ilma käibemaksuta). Nimekirjade kohaselt kulus avaldaja I lepingulisel esindajal määruskaebemenetluse toimingutele kokku 11 tundi.
2. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Puudutatud isikutel ei olnud avaldaja I menetluskuludele 1020 euro ulatuses vastuväiteid, sh ajakulu ja esindaja tunnihinde osas (III kd tl 97). Avaldaja I 13.04.2022 täiendava menetluskulude nimekirjas toodud kompromissi läbirääkimistega seonduvat ajakulu peavad puudutatud isikud põhjendatuks 1,5 t ulatuses (18.04.2022 menetlusdokument, p 1.1.).
2. Arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, samuti poolte esitatud täiendavaid seisukohti ja kompromissi läbirääkimisi on ringkonnakohtu hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik 1200 euro ehk 10 tunni ulatuses. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks ja põhjendatud kuluks avaldaja I 13.04.2022 täiendavas menetluskulude nimekirjas toodud kulu samas dokumendis esitatud täiendava seisukoha ettevalmistamisele. Arvestades määruskaebemenetluse eset, ei olnud nimetatud seisukohad asjassepuutuvad. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb lugeda kahe menetluskulu nimekirja esitamiseks vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks avaldaja I 29.07.2021 menetluskulude nimekirjas märgitud 1,5 tundi, milles sisaldus ka vastuse ettevalmistamise kulu.
3. Menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja I esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksu ei lisandu), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.
4. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab 13 vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 14