Obsah (8)

§ 101§ 116§ 102§ 96§ 100§ 99§ 105§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-115957 Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2021, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi R. P., R. P. ja A. P. hagi S. P. va

§ 101

lg 1 sätestatud määras, arvestamata hagejatele makstavaid peretoetusi ning kirjeldamata, milles seisnevad laste vajalikud kulud (kulude suurust). Lisaks tuleb arvestada, et nii kostja kui ka laste isapoolne vanaema annavad hagejatele ülalpidamist vahetult. Kostja vaidleb vastu tagasiulatuva elatise nõudele. S. P. on omalt poolt panustanud laste ülalpidamisse sellega, et igakuiselt on lapsed viibinud vähemalt 10 päeva isaga, isa on ostnud lastele riideid, mänguasju. R. käib poksitreeningus, igakuise kuumakse selle eest tasub isa (20 eurot), samuti ostab trennivarustust. Lisaks on tasunud kostja iga kuu elatist kolmele lapsele kokku 300 eurot (100 eurot ühele lapsele) ja kandnud R.ile koolitarvete ostmiseks vajaliku raha. Mais käis isa R.i ja A.ga 10-päevasel reisil Türgis. Puhkusereisi ajal olid mõlemad lapsed isa täielikul ülalpidamisel ja isa ostis neile nii meelepäraseid kui vajalikke esemeid. Emal ei olnud sel perioodil kummagi lapsega seotud kulutusi, mida nüüd võiks tagasiulatuvalt välja mõista. Lisaks on R. veetnud isaga ja olnud isa täielikul ülalpidamisel alates aprillist 2021 kuni isa Soome tööle minekuni augustis 2021. Kostja taotleb, et tagasiulatuva elatise nõude põhjendatuse ja suuruse arvestamisel hindaks kohus hagejate tegelikke vajadusi ning võtaks arvesse, et kostja pidas hagejaid vahetult ülal enne hagiavalduse esitamist ja ka hagimenetluse ajal. Lisaks isapoolsele vahetule ülalpidamisele on vahetut ülalpidamist andnud ka laste isapoolne vanaema ja isa on vanaemale sellega kaasnevad kulutused hüvitanud, mistõttu on õigustatud ka vanaema poolne vahetu ülalpidamise andmine isapoolse panusena arvesse võtta. Hagejate ema töötab graafiku alusel. Ema pikkadel tööpäevadel ja nädalavahetustel on hagejad kostja vahetul ülalpidamisel, laste eest hoolitseb sel ajal kostja ema ja kostja hüvitab selle vanaemale. Kostja ei nõustu hagiavalduses määras elatise nõude tasumisega igakuiselt kokku 750 eurot, arvestamata hagejate tegelikke kulusid ning riigi poolt makstavaid toetusi. Kostja on seisukohal, et hagis nõutud

§ 101

lg 1 kohase summa väljamõistmisel tuleb arvestada laste tegelikke kulusid ning ka hageja senist panust laste ülalpidamisse, kuna vanematel on võrdsed õigused ja kohustused laste suhtes (

§ 116lg 1).

Hagejate ema ei ole hagiavalduses välja toonud (tõendanud ega isegi põhistanud), kui palju iga lapse peale igakuiselt kulub (lapse vajaduste loetelu). Laste vanused on väga erinevad R. on x, A. x ja R. on x. Lisaks tegeleb R. spordiga. Ei ole tõenäoline, et x-aastase poisi igakuised kulud on sama suured kui x-aastase spordipoisi omad. Elatise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta hagejate seaduslikule esindajale laste kasvatamiseks makstavaid riiklike toetusi. Juhul kui selgub, et hagejate ema ei suuda omalt poolt

§ 101

lg 1 sätestatud elatise määras hagejatele elatist pakkuda, tuleb tuvastada laste tegelikud kulud ning sellest lähtuvalt määrata vanemate vahel kindlaks laste ülalpidamiseks rahaline määr. Perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60,00 eurot ning alates kolmandast lapsest 100,00 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). Seega tasub riik hagejate esindajale kolme lapse kasvatamiseks iga kuu 220,00 eurot lapsetoetust, mis on riigi poolt mõeldud just lapse ülalpidamiseks. 4 Seega, kui

§ 101

lg 1 kohaselt peaks mõlema vanema ülalpidamiskohustus kolme lapse peale kokku olema 1 752,00 eurot (292 eurot elatisraha miinimum x 2 vanemat x 3 last), mida justkui arvestatakse laste tegeliku kuluna, siis riik maksab sellest kinni 220,00 eurot iga kuu lapsetoetusetena ja 300,00 eurot lasterikka pere toetusena PHS § 21 lg 2 alusel, seega kokku on hagejate kasvatamiseks ja ülalpidamiseks riigi poolt tasutav toetus kokku 520,00 eurot, mida tuleb elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Samas, nagu eelpool rõhutatud tuleb ka praegusel juhul kindlaks teha laste tegelik igakuine kulu, et kostjat ei koheldaks laste ülalpidamisel ebavõrdselt

§ 116lg 1 tähenduses.

Kostja on veendunud, et laste igakuine tegelik kulu ei ole 1500 eurot kahe vanema kohta kokku, Justiitsministeerium on tutvustanud Lapse vajaduspõhise miinimumelatise ülevaadet seisuga veebruar 2020.a. ning laste tegelik vajadus jääb tunduvalt alla seadusega kehtestatud miinimummäära. Kostja palub elatise määramisel arvestada RAKe uuringiga, mille kohaselt on keskmine ülalpidamiskulu ühe vanema kohta kas 172 eurot (standarteelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Lisaks eeltoodule juhib kostja tähelepanu asjaolule, et kolme last on majanduslikult kergem ülalpidada kui ühte last ning seetõttu on kolme lapse ülalpidamiskulud (eelkõige toidule, riietele, jalanõudele, mänguasjadele jne) ka madalamad. Kostja vastu esitatud ülalpidamisnõue on ülepaisutatud.

1. S. P. 17.09.2021.a esitatud vastuses (esindaja advokaat Allan Valgu esitatud vastus) tunnistab kostja esitatud hagi osaliselt. Kostja märgib, et on nõus tasuma iga lapse kasuks 100 eurot elatist kuus, so kolmele lapsele kokku 300 eurot. Lisaks 16.09.2021.a. teise esindaja esitatud vastuses toodule, lisab kostja, et on tänaseni ostnud lastele vajaminevaid asju, veedab nendega aega, annab neile taskuraha jne. Kostja on ostnud näiteks tütrele kõrvaklapid ja tahvelarvuti. R.ile ostis kostja poksivarustuse kokku maksumusega 126,15 eurot ja tasub tema treeningute eest igakuiselt 20 eurot; kostja poolt on kantud kulu laste jalgratta remondi eest, summas 133,50 eurot; tasus puhkusereisi eest summas kokku 1499 eurot. Kostja lepinguline esindaja ei saa käesoleval ajal esitada tõendit kostja sissetuleku kohta (sh pangakonto väljavõtet), kuna kostja viibib hetkel väljaspool Eestit ja tal ei ole seda võimalik tema viibimiskohas teha. Kostja osaleb laste ülalpidamises, kasvatamises ja arendamises. Kostja täidab laste ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, põhjendatud suuruses ja vajalikul määral. Kuna S. P. on täitnud ja täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on tagasiulatuva elatise nõude alusetu. Tagasiulatuv elatise nõue oleks kostja suhtes põhjendamatult koormav, kuna laste ema ei ole enne hagiavalduse esitamist vastavaid nõudeid esitanud, ei ole vaielnud vastu kostja tehtud maksete suurusele ega sellele et lapsed viibivad osaliselt ka kostja juures ning kostja on suuremad kulud enda kanda võtnud. Kostja viitab riigikohtu seisukohale, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
4. märtsi
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-17 (p. 23.3) leidis, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. 5 Riigikohus on märkinud ka seda, et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.

Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava osa isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (

§ 102

lg 2) ning vaid väikse osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (

§ 101lg 1).

Kostja juhib tähelepanu ka asjaolule, et tänaseks on menetluses perekonnaseaduse muutmise eelnõu, millise kohaselt elatise baassumma ühe lapse kohta on 181 eurot (

§ 101

lg 3), mida korrigeeritakse elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Eelnõu näeb ette (

§ 101

lg 5), et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse elatise summat (teatud %) esimese lapse elatise summaga võrreldes iga järgneva lapse puhul. Eelnõu kohaselt (

§ 101

lg 6) võetakse elatise summa kindlaksmääramisel arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui toetused laekuvad elatist taotlevale poolele, tuleks toetuse osa elatise summast maha arvata. Kui toetus läheb elatist maksvale poolele, arvatakse see vastavalt elatise summale juurde. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse seda, kui suurel määral osaleb kumbki vanem vahetult lapse kasvatamises (

§ 101lg 7).

Käesoleval ajal annab kostja igale lapsele ülalpidamist 100 eurot, iga laps saab samas suuruses ka emalt ülalpidamist, sellele lisanduvad lastetoetused. Seega kokku on ühe lapse ülalpidamisele kulutatav summa igas kuus 379,67 eurot. Kostja leiab, et 100 eurot on mõistlik ja põhjendatud elatise suurus hagejate jaoks.

1. Lõplikes seisukohtades leiab S. P., et arusaamatult on elatise nõue esitatud alates märtsikuust 2021.a., kuigi hagejad elasid kostjaga kuni maikuuni 2021.a ning kostja kandis ülalpidamiskulu sel perioodil vahetult. Oma väidet tõendab kostja eesti.ee väljatrükiga haiguslehtede kohta, kust nähtub, et 21.04 – 04.05.2021 oli just kostja lapse haigestumise tõttu hoolduslehel. Peale seda, maikuus, kaotas kostja töö. Lapsed viibisid palju isaga. 29.05 – 05.06 viibis isa lastega puhkusereisil Türgis. Ema leiab, et see on isa kvaliteetaeg lastega, mis vastab täielikult tõele, ent ekslik on ema seisukoht, et see elatiseasjasse ei puutu. Vaidlust ei saa olla, et Türgis viibimise ajal olid lapsed täielikult kostja ülalpidamisel ja emal puudusid igasugused kulud lastele. Hagejate ema võttis lapsed isa juurest kaasa peale lapse tervenemist, seega saaks kostjal olla võlgnevus mitte varem kui mai keskpaigast
2. Kostja aga osales terve suve jooksul hagejate ülalpidamises vahetult ja alates tööle saamisest Soome Vabariiki, kus vahetu ülalpidamise andmine muutus võimatuks, on andnud ülalpidamist elatise maksmise teel 100 eurot igale hagejale. Kostja on alates hagejate vanemate kooselu lõppemisest osalenud hagejate ülalpidamises. Lisaks igakuisele elatisrahale on kostja andnud taskuraha R.ile ja kandnud tema kontole ka koolitarvete soetamiseks vajaliku raha ning andnud taskuraha A.le. Hagejate tegelikud vajadused on miinimumpalgast väiksemad ning peaaegu kogu ulatuses kaetud riigi poolt makstavate toetustega, lisaks sellele on S. P. maksnud elatist igale lapsele 100 eurot, ei ole kostja ülalpidamiskohustust kunagi rikkunud. Hagejate seaduslik esindaja heidab kostjale ette, et lapsed on viimasel ajal koos kostjaga vaid kolmel päeval kuus. Kostja peab kahetsusega nõustuma, et nii see tõepoolest on. Kahjuks teeb hagejate ema kõik endast sõltuva, et isa ja laste suhet kahjustada, manipuleerib lapsi isa juurde mitte minema. Kuna selline käitumine on alanud käesoleva menetluse ajal, peab kostja tõenäoliseks, et seda tehakse võimalikult suure elatise saamise eesmärgil. Kahetsusväärselt ei mõista laste ema, et laste suhted mõlema vanemaga on väärtuslikumad kui mistahes raha. Kostja teeb hagejate seaduslikule esindajale kompromissettepaneku sidudes elatisemaksed suhtluskorraga. Kostja esitab oma veendumuse laste vajadustest (igakuiste vajaduste suuruses). Laste vajalikud kulud on järgmised: R. P. 212,5 eurot, A. P. 182,5 eurot, R. P. 214,45 eurot. 6 Lapse vajaduste hindamisel ja ülalpidamise suuruse määramisel tuleb arvestada ka seda, kui lapse ülalpidamiskulud (eelkõige elamiskulud, söögikulud, kulud riietele, sidele, olmetarvetele, mänguasjadele) on mitme lapse kooselamise tõttu mastaabisäästu tõttu väiksemad (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p. 20.2). Hagejatega kooselavale vanemale, kantakse igas kalendrikuus Sotsiaalkindlustusameti poolt 539,18 eurot peretoetusena, mis on otseselt suunatud lapse vajaduste katmiseks. Seda mõtet toetab ka perehüvitiste seaduses sõnastatud eesmärk: „peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.“ Seega on iga hageja vajadused kaetud 539,18:3= 179,73 euro ulatuses. Seega on laste vanematele langev kohustus laste vajaduste katmisel: R. P. 212,5 – 179,73= 32,77 eurot, A. P. 182,5 - 179,73= 2,77 eurot, R. P. 214,45 - 179,73= 34,72 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on laste vajadused, mida ema katab, peretoetustega peaaegu täielikult kaetud. Kokku peaks kostja hagejate jaoks tasuma 35,13 eurot igakuiselt. Kostja on aga tasunud 100 eurot igale hagejale, see on 300 eurot. Seega ei ole kostja rikkunud ei tagasiulatuvat ega jooksvat ülalpidamiskohustust ja hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata või rahuldada ulatuses, et kostja tasub alates kohtuotsuse tegemisest kõigi hagejate ülalpidamiseks kokku 35,13 eurot hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole. Võttes arvesse asjaolu, et hagiavaldus on esitatud hagejate poolt ennatlikult ja põhjendamatult, palub kostja jätta menetluskulud hagejate (alternatiivselt hagejate seadusliku esindaja) kanda. Kostja on kandnud menetluskulu 360 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
4. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. R., A. ja R. P. on S. P. lapsed (tl 23-25). 10.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 2021.a 584 eurot, elatise miinimummäär 292 eurot ühe lapse kohta. Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi 7 kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 15). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist suuruses, mis jääb alla perekonnaseaduses sätestatud miinimummäära, ei ole laste vajaduste / kulutuste tõendamine vajalik.
3. Hagejad paluvad elatist miinimummäärast väiksemas ulatuses, iga lapse kohta 250 eurot kuus ehk kokku 750 eurot. Tagasiulatuva aja eest, so alates 01.03.2021 kuni 31.08.2021.a. paluvad hagejad välja mõista kostjalt 3 910 eurot. Kostja nimel on vastuse hagile esitanud kaks esindajat. 16.09.2021.a. esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista (tl 36-39), 17.09.2021.a. esitatud vastuses tunnistab osaliselt (tl 48-50)
4. S. P. tugineb vastuväidetes asjaoludele, et ta on ülalpidamiskohustuste laste ees täitnud, tegeleb lastega, osa ajast viibivad lapsed tema juures, on ta teinud nende ülalpidamiseks rahalisi ülekandeid. Lisaks leiab kostja, et hagejate vajadused / kulud ei ole tegelikkuses sellised nagu esile toodud hagiavalduses. Vastavalt TsMS 230 lg 1 tuleb hagimenetluses pooltel tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Kui kostja tugineb väitele, et laste tegelikud vajadused on väiksemad kui hagis toodud, lasub selle tõendamise kohustus kostjal.
5. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

Kohus märgib, et kohustatud vanema (kostja) varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13) Mõjuvaks põhjuseks, mil kohus võib elatist mõista välja / vähendada alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102lg 2).

Käesoleval juhul ei ole S. P. väitnud ega esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt oleks ta majanduslikus mõttes olukorras, kus ta ei ole võimeline tasuma elatist miinimummääras. Kohus lisab, et kostja ei ole vaatamata kohtu nõudele esitanud tõendeid ka oma majandusliku seisundi kohta (sh sissetuleku kohta). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et iseenesest kostja majanduslik seisund võimaldab elatist tasuda hagis nõutud määras.

§ 102

lg 2 nimetatud asjaolusid, mida kohtul tuleks arvestada elatise suuruse määramisel, käesoleval juhul ei esine. Selle eest, et lapsed saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.

2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kohus nõustub, et üldjuhul tuleb vanematel anda lastele ülalpidamist võrdsetes osades. Riigikohus on oma 06.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16 märkinud, et

§ 105

lg 3 järgi peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki 8 vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-118-12, p 15; nr 3-2-1-69-13, p 18). Seega kuigi üldjuhul tuleb vanematel anda ülalpidamist lastele võrdsetes osades, ei ole põhjendatud kostja seisukoht nagu igal võimalikul juhul tuleks vanemate ülalpidamiskohustus laste ees jagada aritmeetiliselt kaheks. Laste elustandardi ja võimalused kujundab vanemate varaline seisund, ei ole põhjendatud arvestada mõlema vanema osa suurust väiksema võimekusega vanema panuse järgi kui teise vanema varaline seisund võimaldab anda lastele ülalpidamist suuremas ulatuses. Samas nõustub kohus sellega, et miinimumpalga kiire tõusu tõttu on muutunud igakuise miinimumelatise suurus nt keskmist töötasu saavale vanemale teatud juhtudel ebaproportsionaalselt suureks, seda eriti juhul kui elatist tuleb tasuda mitme lapse ülalpidamiseks. Ka Riigikohus on korduvalt viidanud (vt nt 22.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks

§ 101lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.

Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (

§ 102

lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (

§ 101lg 1).

Kostja on seisukohal, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada laste emale makstavaid riiklikke peretoetusi, mis on otseselt ette nähtud laste vajaduste katmiseks. Riigikohus on märkinud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 28.2, 28.03.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-16-11905/66). Kohus lisab, et riiklike peretoetuste maksmine ei vabasta vanemaid automaatselt ülalpidamise andmisest riiklike toetuste ulatuses nagu on arvestanud kostja. 14. Kohus nõustub kostjaga selles, et ta on osalenud ja osaleb laste ülalpidamises. Eeltoodut tõendavad R. P.le tehtud ülekanded (tl 44, 45), lastele soetatud asjad (tl 51, 54) Pooled ei vaidle selle üle, et kostja käis lastega reisil Türgis, seega on reisil kantud kulud (tl 46-47) vähemalt osaliselt seotud lastega. Kohus nõustub, et reis lastega on vanema (eriti lahus elava vanema) kvaliteetaeg, kuid ei nõustu sellega nagu ei saaks reisi(de)l lastele tehtud kulutusi lugeda nende ülalpidamiskulu katmiseks. Küll aga tuleb arvestada seda, et elatise eesmärk on esmajoones laste vajaduste rahuldamine. A. P. pangakonto väljavõttelt nähtuvad S. P. teostatud ülekanded (tl 65 pöördel, 74, 79 pöördel, 99 pöördel), ülekanded juuli-september kokku 900 eurot (kostja 19.11.2021.a. menetlusdokumendi lisad). Kostja väitel viibivad lapsed arvestatava aja isa juures, mil viimane kannab laste ülalpidamiskulu vahetult. Kas ja kuisuure osa ajast (igas kuus) viibivad lapsed või keegi lastest isa juures, ei ole käesolevas asjas millegagi tõendatud (välja arvatud Türgi reisi aeg). Kostja esitatud töövõimetusleht ei tõenda kohtu hinnangul seda, et laps viibis kogu selle aja isa juures. 15. Vanemate majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal 9 15.1 Maksu ja Tolliameti teatise kohaselt on S. P.le perioodil 01.10.2020 – 30.09.2021 esitatud tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni(

1. de)tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 18533,53 eurot (s.h. 10394,07 eurot palgatulu, 2156,43 eurot ajutise töövõimetuse hüvitis, 1680 eurot muu tulu, 4303,03 eurot kohustusliku kogumispensioni väljamakse enne pensioniiga (20%) ), mis on keskmiselt kuus 1544,46 eurot. 15.2 S. P. pangakonto väljavõtte kohaselt sai ta märtsis -juunis 2021 (kaasaarvatud) töötasu X OÜ-st, Eesti Töötukassast ja Eesti Haigekassast ajutise töövõimetuse hüvitist ja toetusi kokku 4275 eurot, lisaks Rahandusministeeriumilt Maksu- ja Tolliameti tagastatud tulumaksu summas 1877,78 eurot. Alates juulist 2021 saab kostja X OÜ-st töötasu ja päevaraha summas 2600 eurot kuus (05.07.20212600 eurot, 05.08.2021- 2600 eurot, 06.09.2021 – 2600 eurot, 04.10.2021 – 2600 eurot, 05.11.20212600 eurot), 02.09.2021 sai kostja AS Pensionikeskus pensioni väljamakse summas 3815,11 eurot ning 28.09.2021 sai OÜ-st X 1300 eurot. Kostja limiidikonto nr EEXXX lõppsaldo seisuga 09.11.2021.a on 2437,69 eurot. 15.3 Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale korteriomand asukohaga xxx, reg nr xxx ning korteriomand asukohaga xxx, reg nr xxx. 15.4 Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on kostja registrisse kantud sõidukite: Audi A6 Avant, reg märk nr XXX, 2007.a väljalase; Ford Mustang Kupee, reg märk nr XXX, 2007. väljalase; CFMOTO CFORCE 1000, jäiga raamiga traktor, reg märk nr XXX, väljalase 2020.a omanikuna. Kohus lisab, et kuivõrd kostja vaatamata kohtu nõudele (tl 28) ei esitanud andmeid oma varalise seisundi kohta, nõudis kohus asjakohast teavet vastavalt TsMS § 230 lg 4 ja 5 sätestatule. 15.5 Maksu ja Tolliameti esitatud teatise kohaselt on hagejate seaduslikule esindajale A. P.le perioodil 01.10.2020 – 30.09.2021 esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni(
2. de)lisast 3 tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 13726,70 eurot (s.h. 9340,74 eurot palgatulu, 387,14 eurot ajutise töövõimetuse hüvitis, 3998,82 eurot kohustusliku kogumispensioni väljamakse enne pensioniiga (20%) ), mis on keskmiselt 1143,89 eurot kuus. 15.6 Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on A. P. kantud Mercedes-Benz C 180 kompressor, reg märk nr xxx, 2004.a väljalase, omanikuna. Kinnistusraamatusse kinnisvara omanikuna A. P. kantud ei ole. 15.7 Hagejate seadusliku esindaja konto väljavõttest tulenevalt saab A. P. igakuiselt peretoetust 19,18 eurot ning peretoetust 520 eurot ning AS-ist OG X töötasu (mis on iga kuu erinev; vahemikus 760-860 eurot). Pangakonto väljavõttest tulenevalt sai hagejate seaduslik esindaja AS Pensionikeskus pensioni väljamakse summas 3 611,74 eurot. 15.8 Eeltoodud andmete põhjal on ilmne, et vanemate majanduslik seisund on erinev (kostjal parem majanduslik seisund). 16. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses toodud laste vajadused on ülepaisutatud ning tegelikkuses on oluliselt väiksemad. R. on X aastane, R.X aastane ja A. X aastane. 10 Kohus märgib, et Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhine miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 3-6 aastaste laste miinimumelatise suurus 327 : 2 = 164 eurot kuus ühe vanema kohta, 7-12 aastaste laste miinimumelatise suurus 364 : 2 = 182 eurot kuus ühe vanema kohta, 13-17 aastaste laste miinimumelatise suurus 416 : 2 = 208 eurot kuus ühe vanema kohta (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf). Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. Uuringu järgi on hagejate vajaduspõhine miinimumelatis vastavalt 164, 182 ja 208 eurot kuus ühe vanema kohta ehk kokku 554 eurot (mõlema vanema kohta 1108 eurot). Hagejate seaduslik esindaja on välja toonud, et laste vajadused on kuus 1010-1285 eurot sõltuvalt aastaajast (tl 57 pöördel). Kõrvutades A. P. välja toodud laste vajaduste suurust ja eeltoodud uuringus toodud laste vajaduspõhise miinimumelatise suurust kolme lapse kohta, siis on need samas suuruses, millest tulenevalt on kohtu hinnangul kostja väited laste vajaduste ülepaisutatusest alusetud. Alusetud on ka väited nagu ei panustaks A. P. laste ülalpidamisse võrdses ulatuses kostjaga. A. P.le laekub töötasuna igakuiselt 760-860 eurot, millest lisaks vahetule ülalpidamisele kannab oma osa laste vajaduste katmisel ka rahaliselt. Kostja esitatud veendumus (kostja 19.11.2021.a. menetlusdokumendi lisa) on kostja enda kujundatud veendumus, mis kohtu hinnangul ei vasta tegelikele elulistele asjaoludele. Näiteks leiab kostja tabelis, et iga lapse sõidukulu on 10 eurot ning 100-150 eurot sõidukulu ei saagi lastel olla. Kohus ei nõustu kostja väitega, laste vedamine/liikumine ei ole piiratud üksnes koolis/lasteaias käimisega. Laste sõidukuluna lähevad arvesse ka meelelahutussõidud (erinevad üritused), sõidud huvialaringidesse, arstile jms. Kostja leiab, et laste toidukuluks on piisav kokku 3 lapse peale 202,20 eurot. Kohtu hinnangul on see oluliselt alahinnatud. Koolilapsed söövad koolis tavaliselt üksnes lõunat ning ülejäänud söögikorrad kodus (hommikusöök, õhtusöök, ooted). Laste kvaliteetseks, tervislikuks ja täisväärtuslikuks toitmiseks on A. P. märgitud 400 eurot mõistliku suurusega. Kostja arvamusest tulenevalt on 3 lapse riiete kulu 112,50 eurot kuus. Esmalt märgib kohus, et kuivõrd lapsed on eri soost (2 poega, 1 tüdruk), ei ole ka kulud riietele praegu ega tulevikus võrdsed. Lisaks ei kanna tüdruk üldjuhul vanema venna rõivaid. Kuivõrd poiste vanuse vahe on 10 aastat, siis eelduslikult ei kanna ka pojad üksteise järgi riideid, sest poisslapsed kulutavad oma riided tavaliselt läbi, teiseks on ajavahemik 10 aastat küllalt pikk selleks, et teatud stiilis riideesemeid enam ei kanta. Kohus leiab, et hagejate märgitud 100-200 (sõltuvalt aastaajast) riidekulu on mõistliku suurusega. A. P. pangakonto väljavõttest tulenevalt maksab ta igakuiselt tunduvalt suuremad summad interneri ja telefoni eest kui on kostjal märgitud. 17. Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb muuhulgas võtta arvesse hagejatele määratud riiklikku lastetoetust (peretoetust) 539,18 eurot. Kostja on ise lastele tehtud erinevate ostude ja kulutustega tõendanud, et lastele erinevate vajalike vahendite, riiete, vaba aja veetmise tagamiseks kuuluvad suured summad kui vajaduspõhine miinimum. Peres mitme lapse tõttu võivad teatud kulud mastaabisäästu arvestades väheneda (nt kulu toidule), kuid seda mitte iga kululiigi osas. 11 18. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel laste eeldatavaid vajadusi, eeltoodud uuringus toodud laste vajaduspõhise miinimumelatise suurust, kostja ja hagejate seadusliku esindaja töötasu suurust, aga ka muud varalist seisundit. Riikliku peretoetuse 539 eurot jätab kohus käesoleval juhul arvestamata (st vanema makstava elatise osast maha arvamata). Kohus põhjendab seda sellega, et esiteks on kolmelapseline pere suurpere, kolme alaealise lapse ülalpidamisel ja kasvatamisel tekivad ettenägematud (sh suuremad) kulud, mida ei saa arvestada vajaduspõhise miinimumi hulka (nt suve- ja spordilaagrid, tehnika). Laste kasvades nende kulud / vajadused suurenevad. Teiseks võimaldab kostja majanduslik seisund tasuda elatist ka praegu veel kehtivas miinimummääras, kuigi hagiavalduses seda ei nõuta. Kohus lisab, et vanem ei peaks lapse ülalpidamiseks arvestama üksnes miinimumiga kui on võimalus panustada rohkem. Kolmandaks arvestab kohus ka lastega koos elava vanema vahetut panust (nii aeg kui hool). Kostja märgib õigesti, et peretoetuste eesmärk on laste vajaduste rahuldamine, kuid kohtu hinnangul ei tähenda see automaatselt vanema kohustuste vähendamist. Kohus on seisukohal, et igakuise elatise suurus 185 eurot iga lapse kohta, st kolmele lapsele kokku 555 eurot, on laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja nende arengu tagamiseks piisavad, seadmata seejuures ohtu elatist maksma kohustatud isiku enda igapäevast toimetulekut. Kohus mõistab elatise välja alates 01. septembrist 2021.a. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse ajal tehtud elatise makseid. Septembris on kostja tasunud elatist 300 eurot. 19. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates märtsist 2021 kuni septembrini 2021 summas 01.08.2020.a. summas 3910 eurot. Vastavalt

§ 108

võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 p 11,12). Kohus jätab tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Hagejad ei ole millegagi tõendanud, et hagi esitamisele eelnenud ajal oleks nõudnud elatise tasumist miinimummääras. Tagasiulatuv elatisenõue kahjustaks kohtu hinnangul ebamõistlikult kostja majanduslikku seisundit, arvestades mh asjaolusid, et kostja ei ole hoidunud kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest, on elatisemakseid tasunud regulaarselt alates

1. juulist (on tasunud ka märtsis nt 600 eurot) ja osalenud laste ülalpidamises (ostnud erinevaid asju, sh tahvelarvuti, kõrvalklapid, reisi jm, maksnud taskuraha). Ei ole millegagi tõendatud, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumises hagis nõutud suuruses ning kostja on sellest tulenevalt jätnud omapoolse kohustuse täitmata või täitnud osaliselt. Ei ole ka millegagi tõendatud seda, et laste vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega laste huve. Tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine ohustaks kohtu hinnangul ka jooksvate elatisemaksete tasumist (tuleb arvestada ka kostja erinevaid makseid ja oste lastele kogu selle perioodi jooksul).
2. Käesolevas tsiviilasjas lahendab kohus hagis esitatud elatise nõuet, seega suhtluskorra kindlaksmääramise kompromissiettepaneku jätab kohus tähelepanuta. Kostjal on õigus esitada 12 kohtule eraldi avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks või leppida selles kokku hagejate seadusliku esindajaga kohtuväliselt.
3. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus
4. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik OSALISELT TÜHISTATUD TARTU RKK LAHENDIGA 13